50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Geir7
Õppematerjali autor
kultuuris immikrant.(Leonard Sweet) KAS KA EESTIS? Lapsevanema jaoks, kes pole postmodernlistliku maailmaga harjunud võib see olla segadustekitav. Nad püüavad jääda oma uskumustele truuks, hoidudes peavooluühiskonnast nii kaugele kui võimalik, et nende lapsed ennast sellega ei rikuks. Lapsed muutuvad erakuteks. Kuidas saame siis parandada ühiskonda kui me sellest eemale hoiame.Vastandiks on lähenemine, et kultuur on kõik ja me peame sellesse segunema. See võib lapse muuta kameelioniks, kes igas uues olukorras muudab värvi. Kuidas saame siis parabndada, seda mis on valesti kui me lihtsalt kaasa triivime. Kolmas ja kõige tervem seisukoht on, et kultuur on kasulik ning seda tuleb rakendada väärtuste ja tõe edastamiseks. Me oleme võõras kultuuris, aga me oleme otsustanud õppida. Miks mitte tegutseda, selleasemel, et vihastada? KUIDAS LEIDA VÕTIT NENDE SÜDAMESSE Kui lapsevanematel palutakse kirjeldada tulevikku läbi oma lapse silmade, kajastub seal
seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti õppima peaksid, kuid sellele, kas neid ka elus tegelikult vaja läheb ei mõtle keegi. Tõsi, kool on vabatahtlik, kuid tihti tekib tunne, et me õppime selleks, et vastata kellegi ootustele. Meil on vaja kätte saada rahuldav hinne, et ennast koolist läbi vedada. Õpilaste motivatsioon õppida kaobki just sellepärast, et nad peavad omandama tohutul hulgal materiali väga vähese ajaga ning iga õpetaja jaoks on tema aine just olulisim. Kool, mis on vabatahtlik, peaks andma õpilastele ka võimalust ise valida, mis
igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning vaimukusega. Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469
Vaatlus on alati valiv ning sõltuvalt sellest probleemist, mille lahendamise huvides vaatlust sooritatakse. Vaatluse kirjeldamisel kasutatakse teatud teooria keelt, mis omakorda ajendab fikseerima just selle teooria seisukohalt relevantseid vaatluse külgi või kirjeldama vaadeldavat nähtust antud teooria kaudu interpreteeritud vormis. Niisiis ei saa teadus alata vaatlusest ja faktide konstateerimisest. Enne kui asuda vaatluse juurde on vaja omada teatud teoreetilisi vahendeid vaatluse organiseerimiseks, teatud teadmisi vaadeldavate objektide kohta ja probleemipüstitust, mida on vaja vaatlusega lahendada. 3) Popper on ka nõus Hume`i induktsiooni-kriitikaga, mille kohaselt üksikutest vaatlustest ei saa tuletada rangelt üldist teadmist vaadeldava nähtuste kogu klassi (ka tuleviku) kohta. Popper väitel toimub tegelikus teaduslikus uurimustöös mõttehüpe üldisele väitele tihti mitte
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia,
verbid "teadma", "õppima" ja "unustama". Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see [1833] olla õige, sest kui inimene mõistab suurepäraselt aktiivseid verbe "teadma", "õppima" ja "unustama", teab ta kõike, mida ta vajab mõistmaks abstraktset nimisõna "teadmine". Kui laps on õppinud, mida tähendab vallutada või kaitsta kedagi teist, ei vaja ta tulevikus õppetunde, et aru saada abstraktsetest nimisõnadest "vallutus" ja "kaitse". Sama asi on omadussõnadega. Inimene, kes on hästi tuttav tõenäoliste või ebatõenäoliste asjade ideega, on täiesti valmis mõistma abstraktset nimisõna "tõenäosus" kuid ei ole siiski valmis vastama abstraktsele mõistelisele küsimusele "Mis on tõenäosus?" või "Kas tõenäosus on juhtumite omadus, toimugu need pealegi kunagi tulevikus, või on ta mõnede meie poolt nende juhtumite
paremini sobib. Ca 130a tagasi tuli selline idee. - Frederick Taylor 1920ndatel hakkas uurima kuidas inimene tööd teeb. Mida inimene töötamise ajal teeb. Püüdis teaduslikult uurida milline on parim meetod töö tegemiseks. Kuidas end liigutada, kuidas töölõik paigutada. Et ei kulutaks liiga palju ressurssi ebaotstarbekalt. Tänapäevaks on tema uurimusest välja kasvanud suund tööjõudluse hindamine. Kui meil on vaja tegevust laiendada vms. Meil on visioon on küsimus, kui palju selleks inimesi vaja? Nüüd peabki uurima. Taylor hakkas tähelepanu juhtima sellele, et töö ja töötaja oskused+võimed peaksid sobima. Kas töö iseloom nõuab keskendumist ja täpsust, palju suhtlemist jne. Inimene on ju kõige efektiivsem sellel tööl, kuhu ta sobib. Taylor rääkis ka, et raha on tähtis motiveerija. Enne tema väljaütlemisi präänikut ei pakutud, rohkem piitsa
tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“ Bacon rajab teed filosoofiale, mis võtab keskmesse teadmised. Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige, sai suured tiitlid, oli noor geenius, tal oli palju mõjuvõimu, teda süüdistati lõpuks altkäemaksu võtmises (ta oli päriselt süüdi) ning kaotas kõik oma tiitlid. Hiljem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid