Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lapitehnikas vardakoti õmblemine tööjuhend (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lapitehnikas vardakoti õmblemine tööjuhend #1 Lapitehnikas vardakoti õmblemine tööjuhend #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ursakati Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID

KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud ­ nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest ­ bukleeriie, krepp. valmistamisviisist ­ kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD

Kiuteadus
thumbnail
12
odt

Rooma riietus referaat

Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus................................................................................................................................6 1.4 Jalanõud......................

Käsitöö
thumbnail
24
doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ru

Ajalugu
thumbnail
8
rtf

Tööriiete hooldus - referaat

Rakvere Kutsekeskkool *Sinu nimi* Tööriiete hooldus Referaat Juhendaja: *Sinu juhendaja* Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Plekkide eemaldamine Üldtoed ja vahendid plekkide eemaldamiseks 4. Vahendid plekkide eemaldamiseks, nõuanded plekkide eemaldamiseks 5. Nõuanded plekkide eemaldamiseks, hooldusmärgid 6. Pesupesemisained, pesu kuivatamine 7. Pesu kuivatamine, pesu triikimine 8. Pesu triikimine, plekieemaldusjuhend 9. 5 plekki ja nende eemaldamine 10. Koka tööriiete lühiiseloomustus 11. Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus Plekkide eemaldamine Ü ldtoed ~Mida varem hakkate plekki eemaldama,

Kokandus
thumbnail
20
doc

Kilekottide maksustamine Eestis

pakkudes 20 või enama plasti vahetamist kotid tasuta kangakotti. Esimesel päeval sai nõukogu üle 1200 kilekotti. Kampaania - nii 2001. kui ka 2003. aastal - saavutati lühiajaliselt ringlussevõtt ja alternatiivide kasutamine. Kuid kogutud uuringuandmete kohaselt Austraalia Clean Up, kuigi 92 protsenti näitasid, et Looduslike elukvaliteedi kilekotid olid suur probleem, enamik vastanutest märkis, et nad ei kasuta tõenäoliselt alternatiivi (72%), koti taaskasutamiseks (63%) või koti ringlussevõttu (64%). Viimased numbrid et praegu on vaid umbes 1% Austraalia kilekottidest ringlusse võetud. Iirimaa: Iirimaal on plastikkotid juba ammu põhjustanud üldsuse seas muret. See oli nähtav probleem maakeskkondades, kus turism on piirkondades suuruselt teine tööstusharu. Hinnanguliselt tarbiti aastas 1,28 miljardit plastist ostukotti (325 kotti inimese kohta), mille kulu keskkonnale oli ligi 50 miljonit dollarit. Kuid ringlussevõtu määr oli alla 0,5 protsendi.

Majandus
thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

sobivad kõrgmolekulaarsed ühendid- polümeerid. Saadud kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatakse tekstiilikiud. Sünteeskiude ei liigitata standardites alarühmadesse aga näiteks võib liigitada molekuliahela valmistusmehhanismi järgi. 1.4.1 Tehiskiud Tehiskiudude omadused, ei hoia eriti sooja, katsudes tundub jahedana, imab hästi niiskust, läikivad, hea langevusega, märjalt kiud nõrgad, triikimistemperatuur kuni 120*C, õmblemine suhteliselt tülikas, libeda ja hargnevad. Viskooskiud muutuvad päikesevalguse mõjul rabetaks, põlevad sarnaselt puuvillale. Atsetaatkiud on tugevam ja päikesevalgusele vastupidav kui viskooskiud. Atsetaatkiud põleb ühtlase leegiga, vahel võib tilkuda, eraldub äädika lõhna. Tehiskiudude tootmisprotsess seisneb kiudude valmistamiseks sobivaid molekule sisaldava tooraine kogumises, molekulide eraldamises ja molekulidest kiu moodustamises

Ettevõtlus
thumbnail
10
docx

Saaremaa Kihelkonna kohalikud rahvariided

Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik................................

Eesti rahvakultuur
thumbnail
22
pptx

Etno stiil

Etno stiil ahvuslikud rõivad eri maades ja kultuurides Etno stiilist üldiselt Ethnos ­ kreeka k. rahvas Stiil, millega väljendatakse enda kuuluvust ning kantakse enda päritolumaa rahvuslikke rõivaid. Hakkab lääne odava ja kättesaadava moe mõjutuste tõttu hääbuma Igapäevaselt läänelik, üritustel etno Kasutatakse ka üksikuid elemente Korea Igapäevaselt läänelik stiil Pulmades ja rahvuslikel üritustel hanbok Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jaapan Traditsiooniline rõivaese naistel, meestel, lastel kimono Ki- kandma mono ­ asi

Tekstiili alused



Lisainfo

Tekstiline tööjuhenda eesti traditsioonilise (Kihnu rahvarõivaste juurde kuuluva) lapitehnikas nööridega koti iseseisvaks õmblemiseks. Vajaminevate töövahendite loetelu ja tööetappide kirjeldus (fotodeta).

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun