Nimetu (1)

Kihnu õudus
Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis.

Olid kunagi väga ammu Kihnu- Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga .

Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said.
Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal kui ta elas, oli Kihnu väiksem ja lagedam ja ta osales koguaeg Kihnu-Ruhnu mängudel, kuna seal sai teistega jõudu proovile panna. Ta oli tegelikult Kihnu tugevaim mees.
Üks õhtu nägi ta, et läheneb kaubalaev ja ta mõtles: „Kuidas ma saaksin tolle kaldale meelitada?"
Talle tuli meelde, kuidas Häädemeestel tehti. Pannakse tuli kaldale põlema, et meenutaks majakat ja tolle peale sõidavad laevad karile ja siis pääseb enda paadiga ligi.
See tal õnnestuski ja ta sai saagi kätte ja sai veelgi rikkamaks, kui ta oli ennem. Kuid ta oli ka Kihnu edukaim elanik . Arvatakse et ta peitis oma kulla kuskile uudismaa metsadesse ja kui keegi leiab selle koha, saab ta väga rikkaks, kuna kõik varandus on seal. Kui öösel seal kõnnid, näed küürus vanameest, kes on karva kasvanud ja on väga valju häälega ja küsib suitsu. Seda tuleks kindlasti anda, sest muidu tabab teid ka needus.
Autor: Klaid Havik