Trihhinelloos (0)

Trihhinelloos
Trihhinelloos ehk keeritusstõbi on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss Trichinella spiralis. Praegusel hetkel kirjeldatakse maakeral 12 trihhinelloosi tekitajat, mis jagunevad kihnu moodustavateks ja mittemoodustavateks rühmadeks.
Haigus on inimestel, liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel ja lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid.
Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete meeliskohad on vahelihas , keel, mälumislihased, roietevahelised lihased, säärelihased.
Nakatumine toimub keeritsussi vastseid sisaldava toore või väheküpsetatud sealiha söömisel. Antud haiguse võib saada ka tool süües või näiteks kokkade puhul, kes maitsevad enda küpsetatud liha, kuid seda annab vältida, kui küpsetada liha nii, et kogu tükk saab rohkem kui 100 kraadi kuumust. Toiduga satuvad seedetrakti kapseldunud  vastsed . Maohappe toimel nende ümber olev kapsel laguneb ning vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse. 
Haigus avaldub erinevat. See sõltub vastsete hulgast, enamus nakatumisi haigusnähte ei põhjusta. Täiskavanud ussid võivad tekitada kergeid seedetrakti vaevusi, nagu kõhuvalu, kõhulahtistust või kinnisust, iiveldust ja oksendamist. Kui vastsed on sattunud organismi, siis nad hakkavad liikuma umbes nädal pärast nakatumist ja sel ajal tekivad sageli üldreaktsioonid: palavik , lihasvalud, silmaümbruse turse jne. Mõnikord võib tekkida müokardiit ehk südamelihase põletik või entsefaliit ehk ajupõletik. Viimane juht põhjustab üldiselt surma. Hiljem sümptomid muutuvad: tekib lihasnõrkus ja –valu. Ajaga haigusnähud kaovad.