,,Muuda maailm puhtamaks!", Maa. 9 http://www.envir.ee/625, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Valdkonnad, Jäätmed ja jäätmekäitlus. VI. Säästev Eesti 21 Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005
toodete järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse. Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbijal osta tooteid, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, sest toodete enda informatsiooni põhjal on väga raske aru saada milline on hea ja keskkonnasõbralik toode. Ökomärgise eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Samuti on eesmärgiks tõsta tarbija teadlikkust keskkonna osas ning mõjutada turgu müüma rohkem keskkonda hoidvaid tooteid. 5 Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus.
halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna-
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted ................................
Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda. Komisjoni eesmärgiks oli: · koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust; · leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel; · kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; · püüda prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke arengukavasid nende lahendamiseks;
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat seleta
arengusuunad, mis on seotud kliimamuutustega, energiakasutamisega, vaesusega, sotsiaalse tõrjutusega ning loodusvarade haldamisega. Need punktid vajavad kiiret reageerimist. Kasutatakse lühiajalisi meetmeid, unustamata ka pikaajalisi eesmärke, sest on vaja säästva arenguga kokkusobimatuid tarbimisviise, tootmisviise ning poliitikat muuta. Uuendatud säästva arengu strateegia võeti vastu Brüsselis 15-16. juunil 2006. aastal. Eesmärgiks seati keskkonnakaitse, sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse, majandusliku jõukuse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise edendamine Euroopa Liidus tervikuna ja liikmesriikide siseselt. Peamised teemavaldkonnad millele keskendutakse on: kliimamuutused ja puhas energia, säästev transport, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine, sotsiaalne kaasatus, demoraafia ja ränne, rahvatervis ja ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest
Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide
eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013 2009 – Keskkonnaamet 2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.
1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007
1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Ühiskonna korraldus toiduainete jaotussüsteem hinnapoliitika sisesõjad ja riikide vahelised tülid. Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Kuidas probleemi lahendada? Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast. Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine. Uued toitumisharjumused. Kas oleme suutelised üldse suurenevat rahvastikku toitma? 95% rahvastikust ja üle poole haritavast maast on arenguriikides rahvastiku surve haritavale maale on suurem. Lahendus vanad harimisviisid (vanad taimesordid, külvikorrad jne) ja nüüdisaegsed oskused (sobivasd masinad) ühitam. MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad on kasutusest väljas
keskkonnakaitse paremat lõimimist tagava seadustiku kehtestamine. Keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamine on võimalik koostöös teiste ministeeriumitega ja valitsusasutustega. see puudutab nii konsensuse saavutamist otsuste tegemisel kui ka keskkonna tegelikku kaitset nende valitsemisalades. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse on looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuste pärast. Keskkonnakaitse kitsamas mõttes on looduse kaitse kahjustuste eest. Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoitakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse on tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. Keskkonnakaitse kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega,
5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on
ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond, kuid näiteks tuule- ja päikeseenergia lahenduste arengut on piiranud nende kõrge hind. Kuid see on muutumas kahe teguri tõttu - esiteks on nafta kõrge hinnatase muutnud nende suhtelist hinnataset kättesaadavamaks ning teiseks on tehnoloogilise innovatsiooni abil suudetud nii tuule- kui päikeseenergia kasutamist muuta efektiivsemaks. 3) Tuumaenergia puhul on peamiseks probleemiks keskkonnarisk, lisaks Tsernobõli sarnasele riskile on
5) järjepidevuse tagava raiete mahu leidmine, 6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 kiitis Riigikogu heaks 2002. aasta novembris. Eesti metsanduse arengukava tuleneb säästva arengu seadusest ja metsaseadusest. Arengukava eesmärk on maksimeerida jätkusuutlikult metsasektori panust rahvamajandusse ja ühiskonna heaolusse. Arengukavas väljendatakse tasakaalustatult nii metsade majandamise, metsatööstuse kui ka keskkonnakaitse huve. Järgmise perioodi arengukava hakati koostama 2009. aasta alguses, vajadus selleks tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 baseerub eelkõige Euroopa Liidu metsanduse tegevuskaval, Eesti Metsapoliitikal, Eesti Keskkonnastrateegial aastani 2030 ja selle tegevuskaval. Metsanduse arengukava on oma olemuselt riiklik metsandusprogramm. Euroopa Komisjon peab Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava (2006) aluseks järgmisi põhimõtteid:
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
1 Vajadus jätkusuutliku eluviisi järele ja lahendused .......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .........................
...................... 56 9. Püügikorraldus ja järelevalve ................................................................................... 58 9.1. Ülevaade püügikorralduse ja järelevalve hetkeolukorrast ................................ 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ..............
narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. ·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. ·Keskkond: keskkonnakaitse. ·Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. ·Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine ·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil:
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud. Selline lähenemine probleemidele on hädavajalik seetõttu, et majandus on äärmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja mää- ramatust. Majanduspoliitika õppeaine on eelkõige üldhariv. Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas
nii asutuse piires kui ka väljaspool. Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et pakutav aines on ajakohane, usaldusväärne ja heatasemeline, pidades silmas keele- sobivust, informatsiooni pädevust ja paikapidavust. Töörühm võiks koosneda kultuuriüksuse töötajatest; üksusevälistest inimestest või siis hõlmata mõlemaid. Eelkõige on tähtis luua tiheda koostöö mehhanismid veebirakendust käitava rakendusüksuse ja asutusega suhtleva üksuse vahel. Sõltuvalt olemasolevatest tööjõu- ja rahavarudest võib olla mõistlik luua mitu üksust: institutsionaalse infovahetuse talitus, pressitalitus, veebitalitus. Nende talituste loomisel on oluline silmas pidada, et veebirakendusega ei peaks tegelema mitte üksnes tehnika-/informaatikatundjad, vaid ka asjatundjad, kes täidavad asutuse kultuurilisi ja teaduslikke sisulisi ülesandeid. Tuleks kaasata avaliku suhtluse
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
