omandiks ja maatükkide kasutamise pärast pidid talupojad mõisas edasi töötama. Järgnes perekonnanimede panek. Alles 1856 aasta talurahvaseaduse järgi lahutati talumaa mõisamaast. Talupojad pidid maa kas välja ostma või rentima. Teorent asendus vähehaaval raharendiga.Nii avanes ka Jalgsema küla talupoegadel võimalus muutustega kaasa minna. Valdade moodustamise järgselt said talupojad hakata kaasa rääkima külaelu korraldamisel. Jalgsema kuulus Võhmuta valda. Täieliku võimaluse talude arendamiseks andis omariikluse saavutamine 1918. aastal. Seliküla mõisa riigistamisega said oma maa mitmed Jalgsema küla mehed. 1. 2. Küla Eesti Vabariigi ajal Vabadussõja võit kindlustas Eesti riigi püsimajäämise. Esimest korda aastasadade jooksul vabanes külarahvas mõisniku ülemvõimust ja sai rajada oma kodutalu. Nii tekkisid külasse asundustalud. Kuna maaomanikke oli palju, aga valitses majanduslik
Põllumajandus hõlmab 40% ning metsamajandus 11% kogu valla ettevõtlusest. Peamisteks tegevusaladeks põllumajanduses on aiandus, segapõllumajandus, teraviljakasvatus ja piimakarjakasvatus. 2011. aasta andmete põhjal olid valla suuremateks ettevõteteks põllumajanduses käibe alusel Sürgavere Põllumajandusühistu, OÜ Paala ja Põllumajandusteenuste OÜ. Haritavat maad on vallas kokku 15 219 ha. Suure-Jaani linna ja Olustvere aleviku ümbruses paiknevad kõrge boniteediga põllumaad (hindepunkt on üle 50, võrdluseks Eesti keskmine mullahindepunkt on 41), mis soodustavad vallas põllumajanduse arengut. Suure-Jaani valla üldplaneeringu alusel peavad need ka edaspidi jääma põllumajanduslikku kasutusse. Metsamajandus moodustab kõigist valla tegevusvaldkondadest üle 10% ning sellega tegeleb 2011. aastal 51 ettevõtet. Peamisteks tegevusteks antud valdkonnas on metsakasvatus ja metsavarumine. Metsamaa võtab enda alla 34 516 ha. Majanduslikult
kuivendatult ja kultuuristatult viljakate ja keskmiselt viljakate muldade hulka, sobides hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad. Väikese osa liigniisketest muldadest moodustavad turvastunud mullad. Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk- Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes
31.03.2011. a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 16 099,4 ha, mis moodustab 94,4% omavalitsuse maafondist. Haanja vallas on haritavat maad 3 245,8 ha; looduslikku rohumaad 1 960,9 ha; metsamaad 8 802,3 ha; õuemaad 158,5 ha; vee alust maad 363,2 ha ja muu maad 1 568,7 ha. Silmapaistvalt suur on loodusliku rohumaa osatähtsus, mis on 12%, metsamaa osakaal on 55%, mis on üle maakonna keskmise. Seevastu haritava maa osakaal on alla maakonna keskmist (20%), põllumaa keskmine boniteet on 31 hindepunkti. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/MAAKASUTUS_PLANEERIMINE.pdf ) 3.2 Mullastik Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga
Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM Turistidele on raba kui unikaalne looduslik kooslus kättesaadavaks tehtud arvukate õpperadade ja laudteede rajamisega kaitseala servaalale. Aastas külastab looduskaitseala umbes 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust ka seal asuv Eesti Meteoroloogia ja
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused
Pärnu Koidula Gümnaasium Sauga jõest Pärnu linna vaheni Uurimistöö Koostajad: Anita Juckum Merilin Merirand Juhendajad: Juhani Püttsepp Milvi Talts Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Teema „Sauga jõest pärnu linna vaheni“ valisime seetõttu, et meie elukoht asub Sauga jõe läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:..............................................................................................................6 8) Asustus:...............................
Arvatavasti asjad liiguvad paremuse poole ja kodukant muutub keskkonnasõbralikumaks. KOKKUVÕTE Jõgeva vallas asub palju erinevaid häid koole ja lasteaaedu, valda läbivad mitmed suuremad teed ning teedevõrgustik on hea, samuti on Jõgevamaal palju ilusat ja kaitseall olevat loodust, mida saab igaüks nautida. Arengukavad näitavad, et elu Jõgeva vallas üritatakse muuta aina paremaks ja keskkonnasõbralikumaks, mis on väga hea. Ettevõtteid siin on ja põllumaa on samuti viljakas. Igaüks, kes soovib, leiab siin endale midagi head ja meeldejäävat. Jõgeva vald on koht Eestis nagu iga teinegi oma heade külgede ja vigadega. Allikad 1. https://statistikaamet.wordpress.com/category/rahvaloendus/page/2/ 2. http://www.emateab.ee/ettevote_otsing/-/j%C3%B5geva+vald/ 3. Jõgevamaa, Tallinn 2009 4. Eestimaa looduse juht, Tiit Hunt, 2005 5. Jõgevamaa loodus, U. Selgis, M. Märtson, Jõgevamaa Keskkonnateenistus 2004 6
" (Rein Ratas, Valge Raamat:113) "Endise N. Liidu sõjaväe käsutuses oli Eestis 1565 objekti, mis hýlmasid 87 147 hektarit, ligikaudu 1,9 % kogu vabariigi territooriumist." 8Anto Raukas) Põllumajanduslikule maale tekitatud kahju Põhiline kahju Eesti pinnasele tekitati 1947. aastal alustatud kolhoosidega, mille loomisel eirati Eesti eri piirkondade pinnase erisust ning sellest tulenevalt hariti üles väheviljakad uudismaad ning muudeti karjamaadeks endised viljakad põllumaad. Üle 1,2 miljoni hektari põllumajanduslikku maad metsastus ja võsastus [3]. "1987 läbiviidud kontroll näitas, et põllumajandite väetise-, silo-, virtsa- jm. hoidlatest 62% ei vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus põldude tasakaalustamata väetamine mineraalväetistega....Loomakasvatus oli liialt kontsentreerunud ning puudusid nõuetekohased sõnniku- ja virtsahoidlad. Praegugi on
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Transilvaania mägedesse maha puistata. Teedel olid suured lombid ja vesi voolas ojadena. Juba hämardus, kui suur buss järelkäruga vaevaga läbi kitsaste külatänavate pressis. Telkimispaika otsisime lausa ekstreemtingimustes- ühel pool kaljusein, teisel mäslev mägioja.Teede ristmikul jõe ja kaljuaheliku vahel õnnestus buss ringi keerata ja iga telkkond otsis endale enam-vähem laugja lapikese. Kividega külvatud nõlvakesel toitusime lampide ja lõkke valgusel. Meil, transilvaanlastel- Velli ja Neeme
Antud projekti raames on plaanis tutvustada uurimuse tulemusi ka mitmetel seminaridel. Antud uurimus sai teoks tänu Tallinna Ülikoolis läbiviidud Tallinna linnale suunatud uurimisprojektide konkursile, mille üheks võitjaks osutus ka autori poolt esitatud projekt. Koostöös REC Estoniaga õnnestus lisafinantseeringute saamine Tallinna Linnavalitsuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 10 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS Jüri Uljas Tallinna liiklus on muutunud väga ohtlikuks. Eestis tervikuna on Maanteeameti hinnangul jalakäija tõenäosus liikluses elu kaotada 3 korda suurem kui Prantsusmaal, Belgias või Austrias ja 5 korda suurem kui Põhjamaades. Jalakäijatega on seotud kaks igast kolmest liiklusõnnetusest (Janar Filippov. ”9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale” Eesti Ekspress, 18.04.2003). Tallinna kõige eluohtlikumad tänavad on Pärnu maantee, Mustamäe tee ja Paldiski maantee. Surmajuhtumite
hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol. Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne) Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus, ehitus, tööstused, lennu- ja raudteeliiklus. 12. Ühistranspordi ja vähemsaastavate transpordiliikide kasutamise ebapiisav soodustamine ja autode arvu kasv; kasutatavate kütuste halb kvaliteet Valglinnastumine soodustab ühistranspordi vähem kasutamist ning autode arvu kasvu liiklemiseks. Kaasaegsemad ja mugavamad transpordivahendid muudavad ühistranspordi atraktiivsemaks autokasutaja jaoks. Reisijate veole rohkem soodustusi.
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Mullast ja taimkattest lähtuv väävel tekib bioloogilisel lagunemisel, redutseeritud (taandatud) väävliühendeina. Loodusliku väävli allikateks on ka vulkaanid, geotermilised protsessid üldse. Globaalses ulatuses arvatakse, et looduslik väävlisaaste ja inimtekkeline väävlisaaste on enamvähem samas suurusjärgus. Tööstuspiirkondades domineerib muidugi inimtekkeline saaste. Hapestumise seisukohalt olulisemad lämmastikühendid on NO ja NO2, mille tähtsamad kolded on liiklus ja energiatootmine (kütteaines olev orgaaniline lämmastik) ja põlemisel õhulämmastiku oksüdeerumise tagajärjel (temperatuur peab küllalt kõrge olema). Lämmastikuoksiidide looduslikuks allikaks on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide samas koguses kui antropogeenset lämmastikku. Kuid jällegi domineerivad tööstuspiirkondades inimtekkelised lämmastikuühendid. Ammoniaagisaaste
vanade jääkreostuskollete ja tööstuse keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks ning põllumajandusreostuse piiramiseks. Veehaarete rajamisel tuleb jätta piisava ulatusega sanitaarkaitsealad ning tagada veehaarde toitealal põhjaveele ohutu maakasutusviis. Põhjavee toitumistingimuste ja kvaliteedi pikaajaliseks säilitamiseks on oluline veekasutajate ja põllumajandustootjate koostöö põhjavee toitealade kasutamisel. Toitealadest enamik on viljakad põllumaad. Väga oluline on karstialade säästlik kasutamine ja looduslike allikate säilitamine tulevastele põlvkondadele. Puhtaveelistest allikatest toituvad jõed on väärtuslikud elupaigad kaladele. Tulevikus on otstarbekas paindlikumalt kasutada põhjavett joogivee vajaduste rahuldamiseks. Kvaliteetsemalt rajatud puurkaevud ning kanalisatsiooniteenuste ja jäätmemajanduse areng võimaldavad põhjavee kvaliteeti ohustamata kasutada rohkem
toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Wtf, mis seletus.. Näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T) x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) Ökoloogiline jalajälg koosneb: Süsiniku jalajälg Karjatamise jalajälg Metsa Kalastusalade Põllumaa Ehitistealuse maa jalajälg Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatudraporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid. Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Nt 1kg kulla tootmiseks on see 350 000 kg ja hambaharja jaoks 1,5 kg Elutsükli analüüs LCA - toote keskkonnamõju hindamine kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimaluse ning
«Hukkunute arv kerkis paari viimase tunniga 12-lt kuni 19ni, kuna politsei tõi õnnetuspaigalt ära veel seitse surnukeha,» rääkis raadiojaamale PRR Puquio haigla direktor Luis Huamani, vahendas AFP. Vigastatutest viis on raskes seisundis ja võitlevad oma elu pärast, lisa ta. Haiglajuhi sõnul toimetatakse nad tõenäoliselt edasi Ayacucho linna haiglasse. Õnnetus juhtus kohaliku aja järgi eile, kui buss libises Puquio-Abaceny maanteelt välja ja kukkus kuristikku. Reuters: Peruus avastati muistne riituspaik 29.02.2008 16:58 Peruu pealinnast põhja pool kaevasid arheoloogid välja iidse ringikujulise väljaku, mille on rajanud neil aladel tuhandete aastate eest elanud rahvad. Süsinikuproovide põhjal arvutati välja, et tegemist on ühe vanima struktuuriga, mis uues maailmas päevavalgele toodud, vahendas Reuters. Peruu ja saksa arheoloogidest koosneva meeskonna avastus
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht..................................................................................................
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. Eesti praegusel territooriumil algas metsamaade kuivendamine 19. sajandil. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Järgnenud 100 aasta kestel tehti seda tööd käsitsi ja suhteliselt väikeses mahus. Kardinaalse muudatuse metsakuivendusse tõi 1950.a., kui alustas tööd Tamsalu Masin-Metsakuivendusjaam. Metsi hakati kuivendama ja majandama RPUI "Eesti Maaparandusprojekt" poolt koostatud metsakuivendusprojektide alusel, mis nägid ette veereziimi reguleerimist, metsateede ja hüdrotehniliste rajatiste ehitamist, puistute kuivendusjärgset majandamist ja muud. · Põllumajanduslik melioratsioon · Metsa rekreatiivne melioratsioon · Metsamelioratsioon - hüdromelioratsioon - keemiline melioratsioon - tehniline melioratsioon
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
