Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnapoliitika eksami kordamisküsimused ja vastused 2018". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnoloogia, environmental, policy, öko, maksud, reostus, kemikaal, kemikaalid, pinnavee, reach, instrument, õigusaktid, saasteaine, keskkonnapoliitika, keskkonnamaks, elutsükli, mõjusid, riskid, load, management, kapital, goal, parima, keskkonnamõju, taaskasutus, implement, ressursid, audit, tarbijaid, weaknesses, kahjulikke, hüpotees, goalsKeskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid. 1.1 Säästev areng ja tarbimine
lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisukohast peab kõige olulisem suund olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades. 3.Eesti ja EL veepoliitika peamised lähtekohad (pinnavesi, põhjavesi,Veeseadus, EL Veeraamdirektiiv). Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud, ka lumikatte jne. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne
Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid. Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine:
ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne; Enamsti antakse valida 3 kuni 10 erineva alternatiiivi vahel erineva tehnilise, planeeringu lahendusega, et saada parim tulemus. 5. Mõjude ennustamine, hinnang - Keskkonnamõjude ja nende allikate ennustamine; Mõju ennustamisel: olemus, suurus, tõenäosus (risk), kestus, ulatus jne. Mõju hinnang: kuidas ennustada võimalikku mõju veele, õhule, pinnasele, ökosüsteemidele jne. 6
Peamised institutsioonid: Keskkonnadirektoraat Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) Info, analüüsid Euroopa Kohus Mõju kaasuste kaudu Töögrupid, komisjonid, EL parlamendi, nõukogu juures. Elluviiateks eelkõige liikmesriigid. Keskkonnapoliitika lühiülevaade: Kolm peamist etappi: 1957-1972 (Stockholmi konverents) 1972-1986 (Ühtse Euroopa Akt) 1986-... Peamised valdkonnad: Õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid, kemikaalid, GMO'd, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö. 1957-1972: Rooma lepingud otseselt Keskkonnapoliitikat ei puudutanud. Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde. Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel. 1972-1986: Stockholmi konverents keskkonnakaitse põhimõtte määratlemine > Euroopaliidu keskkonnaprogramm 1973-1976: Ennetamine Keskkonnamõjude arvestamine Saastaja maksab põhimõte Piirideülese mõju rõhutamine
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) Types of Environmental Assessment Environmental Assessment (EA) Environmental Assessment (EA) Environmental EnvironmentalImpact ImpactAssessment Assessment(EIA) (EIA) Projects Strategic StrategicEnvironmental EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA)
keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud – riigilõiv mootorsõiduki kasutamise eest Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Administratiivsed – institutsioonilised abinõud, millega mõjutatakse saastajat otseselt
ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne; Enamsti antakse valida 3 kuni 10 erineva alternatiiivi vahel erineva tehnilise, planeeringu lahendusega, et saada parim tulemus. 5. Mõjude ennustamine, hinnang - Keskkonnamõjude ja nende allikate ennustamine; Mõju ennustamisel: olemus, suurus, tõenäosus (risk), kestus, ulatus jne. Mõju hinnang: kuidas ennustada võimalikku mõju veele, õhule, pinnasele, ökosüsteemidele jne. 6
Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV -Kohalikud omavalitsused kontrollivad eelkõige volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, samuti looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist. -Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist. -Maksu- ja Tolliameti pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk). -Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse kuulub mitu valdkonda: kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuste avastamine ja koristamine. Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja.
Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Kaheksa suurust, mida jälgiti: rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud
• 1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv ca 2% • 1975-1999 1,6% • 2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem kui 0,5% • 2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950 Kolm stsenaariumi – low fertility, medium and high. Majanduskasvu prognoos koos CO 2-e emissiooni kasvuga aastaks 2050 - 3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%. CO 2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks.Kui palju peaks tehnoloogia muutuma, et 2050 oleks CO 2-e emissiooni tase võrdne aastaga 2000? Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO 2-e sisaldus langema üle 50%. Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 90% 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme
saasteainete kogusest või iseloomust. Tootehüvitised - tootmise või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamine. Kasutaja hüvitised - enamasti olmejäätmete käitlemise süsteemida käigus hodmiseks. Maksusoodustused - keskkonda rohkem saastavetle tootjatele, toodetele ja ainetele kehtestatakse kõrgemad keskkonnalõivud ning sel teel luuakse turueelis vähem saastavatele tootjatele. Üldisi maksutulusid suurendavad maksud. Lõivud, toetused ja subsiidiumid Majanduslikud mõjurid peavad olema eelkõige ergutama tootmise tehonoogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist. Selleks pakutakse saastajale finantsabi keskkonnalase tegevuse tõhustamiseks või suunatakse vahendeid jäätmete töötlemisse. Saasteload Saastelubadega kauplemine sai alguse USA-st ning levis sealt teistesse riikidesse. Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab
Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma.
EÜ asutamisleping art 6: ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab intregeerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist. See on ökoloogiline moderniseerimine. Lähtuvalt keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiibist tuleb teistesse valdkondadesse lülitada ettevaatusprintsiip. KESKKONNAAKAITSE JA KAUPADE VABA LIIKUMINE Tollipiirangud e. Ekspordi ja impordimaksud, riigimaksud, samaväärse toimega maksud. Kuna EÜ on tollimaksud liikmesriikide vahel alates 1970 keelatud. Samas ei saa keelata tasusid piirikontrollil (nt veterinaar, santaartoimingute eest). Igasugune maksustamine ei tohi olla diskrimineeriv ega ebaproportsionaalne. EÜ asutamisleping art 28, 29, 30, 90. Kokkuvõttes: kaubandust piirava liikmesriigi meede on õigustatud: - kui seda kohaldatakse ühtmoodii nii imporditavatele kui ka kodumaistele toodetele - kui see on vajalik - kui see on proportsionaalne
o keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor (riigi keskkonnakaitseinspektor, kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor) o riigiasutused: Maa-amet – kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist Maksu- ja Tolliamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk) Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll,
elukvaliteedi paranemise, nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise. *Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase arendustöö kaudu, mille põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi. *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. *Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja
Keskkonnainspektsiooniks). Lisaks keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet kohalikud omavalitsused ning teatud ulatuses veel mitmed riigiasutused, nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet. E- andmed on alates 2000. aastast. Järelvalvevaldkonnad: 1. Keskkonnakaitse – nn pruun valdkond ehk eluta looduse valdkond (jäätmed, tootjavastutus, välisõhk, veekaitse, maapõu, kemikaalid jne). 2. Looduskaitse – nn roheline valdkond ehk klassikaline looduskaitse (kaitstavad liigid, kaitsealad, metsakaitse, jahindus jne). 3. Kalakaitse – kalapüügi ja -käitlemise kõigi etappide järelevalve (harrastuspüük, kutseline püük rannikumeres, siseveekogudes ja Läänemerel, kaugpüük ookeanidel, kalakäitlemisettevõtete kontroll). Õigused: 1
globaalne ja transnatsionaalne e liitstrateegia. x Äritegevuse strateegia o Äriidee o Ärivaldkond 2 o Ettevõtte väärtus o Ettevõtte visioon x Tehnoloogiastrateegia o Läbimurdetehnoloogiad o Tehnoloogia - mix o Võtmetehnoloogiad o Fookus o Koostöövõrgustik kõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted x Turustrateegia o Sihtrühmad ja segmentatsioon o Toote kontseptsioonid o Tarbijavajadused o Teenindus kontsepts. o Turuosad ja -potentsiaal o Lisaväärtus
saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Suurimad keskkonnamaksude ja tasude maksjad. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: 1. Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist, 2.Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist 3. Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist 4. Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid 5
koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.
Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus osalejad annavad parima tulemuse. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Tootmistsüklite sulgemine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea Läheduse põhimõte Säästva arengu instrumendid Seadusandlikud? Keskkonnastandardid Teadus ja innovatsioon Majanduslikud vahendid, maksud, toetused jms Keskkonnakorralduslikud vahendid, keskkonnapoliitika Survegrupid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Säästva arengu eeldused Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise Säästlik ja jätkusuutlik majandus Sotsiaalne süsteem Innovaatiline ja keskkonasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
kaitse. Euroopa Liidu pindala on üle 3 miljoni km2, ohustatud ca 1000 taime- ja üle 150 linnuliiki. Euroopa Liidu eesmärgiks on peatada liigilise mitmekesisuse vähenemine ja ühendada looduskaitse meetmed teistesse poliitikatesse, nt. põllumajandus- ja tööstuspoliitikad. Ühenduse õigusaktidega on jõustatud mitmeid meetmeid ohustatud liikide kaitseks, nt. teatud linnuliigid, hülged, samuti elupaikade (metsad, märgalad) kaitseks. Kemikaalid. Euroopa Liidu kemikaalipoliitika tugineb põhimõttel, et vaja on tasakaalustada keskkonnakaitse ning tarbijate tervisekaitse ühelt poolt ning teiselt poolt kindlustada Euroopa keemiatööstuse konkurentsivõime. Esimene Direktiiv, mis reguleeris ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist on pärit juba 1967.a. Müra. Ligi 40% Euroopa Liidu elanikest mõjutab päevasel ajal üle 55 dBA liiklusmüra, ja ligi 20% elanikest peab taluma üle 65dBA müra
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendu
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus,
Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004
Teostab keskkonnakaitseinspektor. Keskkonnakaitseinspektor: riigi keskkonnakaitseinspektor; kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV. Kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogus kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist. Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti pädevuses on jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend. Politsei on keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. Päästeamet kontrollib kemikaaliseaduse täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle. Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele
· Administratiivne (näiteks normatiivid) · Otsene hinna mõjutamine · Subsiidiumid majandushoovad · Deponeerimise-tagastamise süsteem · Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) Administratiivne reguleerimine Määrab, kui palju saastet on maksimaalselt lubatud keskkonda viia, saastajaid, kes maksimumi ületavad, karistatakse. Kaks alternatiivi: · saastekogus · ettekirjutus, milline peab olema tehnoloogia. Näide: Eestis reguleeritakse keskkonnakasutust kõige enam keskkonnalubasid väljastades. Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Otsene hinna mõjutamine (maksustamine)
konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1. Heitvesi tekib inimtegevuse tulemusena nii koduses majapidamises kui tootmisprotsessis 2. Vastavalt tekkeprotsessile jaguneb heitvesi: Olme- ja majandusheitvesi Tööstusheitvesi Sadevesi 3
7.3. Seadused Tööstuste ja organisatsioonide juhid ning poliitikud peaksid kindlasti kaasa aitama ülemaailmsele efektiivse ja eetilise töökorralduse arendamisele. [8] 21 USA valitsus pakub maksusoodustust kodanikele, kes annetavad oma üleliigseid asju heategevusorganisatsioonidele. [4] Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peavad riidetootjad ja importijad määrama nende toodetes kasutatavad kemikaalid ja nende hulga. Samuti kohustab see tulevikus hoiatama kliente potentsiaalselt ohtlike kemikaalide kasutamisest. [4] Inglismaal alustas valitsus kampaaniat kiirmoe kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks. Selle tulemusena hakkasid suured kiirmoeketid kasutama rohkem Fairtrade ja orgaanilist materjali ning vältima lapstööjõudu kasutavaid vabrikuid. [24] 7.4. Toodete kallinemine Odava kiirmoe tarbimise on võimalikuks teinud senine majandus. Tööjõukulud on hakanud
seotud probleemide haldus Infosüsteemi väärtusahela tugiprotsessid oleksid järgmised: · IS infrastruktuur, mis tegeleks informatsiooni loomise jaoks IT varade haldamise ja info- ja süsteemitööprotsesside juhtimisega (planeerimine, organiseerimine, kontroll jm) · IS inimressursside juhtimine oleks info- ja süsteemitööd oskavate töötajate juhtimine · IS toote- ja tehnoloogia arendus oleks süsteemitöö tegevustik infosüsteemi loomiseks/muutmiseks. Täpsemalt infotöö automatiseerimiseks, organisatsiooni protsesside ümberkorraldamiseks; informatsiooni väärtuse tõstmiseks, uue informatsiooni loomiseks. Informatsiooni tõstetud väärtuse all tuleb siinkohal mõista enamat vastavust informatsioonile esitatavatele nõuetele. · IS hankimine oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis IT varade hankimine
Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud
- Ettevõtlus- keskkond - Arvestus- keskkond Juhtimisarvestuse Majandustulemuste praktika mõõtmise, - Kulude juhtimine hindamise ja - Planeerimine juhtimise tõhusus - Aruandlus jne Sisesed tegurid - Organisatsioonilised aspektid - Tehnoloogia - Strateegia Joonis 2. Sõltuvusteooria rakendamine juhtimisarvestuses (Haldma, Lääts, 2002). 2. ETTEVÕTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid Ettevõttesisene kuluarvestussüsteem aitab leida vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud?
Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. oluline keskkonnamõju kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid. Füüsikalis-keemiline · Bioloogiline · Kultuuriline · Sotsiaalmajanduslik
annaabi.ee 
