Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnaökonoomika eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majand, poliitik, regulatsioon, piirkulu, karistus, hinnavaru, maksevalmidus, kasud, välismõju, kulusid, nüüdisväärtus, netotulu, nõudlus, otsesel, majandusteadus, kaubeldav, kogukulud, napp, välismõjud, turutõrge, saastamise, sekkumise, tehta, kasude, diskontomäär, keskkonnapoliitika, ressursid, turuhind, nõudluskõver, jääva, piirkasuKõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema. 2 Tootmine on efektiivne, kui mistahes kauba täiendava ühiku tootmisel tekkiv piirkulu võrdub selle piirkasulikkusega. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus. Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega.
võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks. Kultuurilis-ajalooline väärtus – väljund: maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine. Hariduslik ja teaduslik väärtus – väljund: võimaluste loomine haridus- ja teadustööks. Esteetiline väärtus – väljund: võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks. 12) Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod – hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutused, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Veekeskkonnale tekitatud kahju hindamisel kasutatakse seda meetodit näiteks paisude majandusliku
Kultuurilis-ajalooline väärtus – väljund: maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine. Hariduslik ja teaduslik väärtus – väljund: võimaluste loomine haridus- ja teadustööks. Esteetiline väärtus–väljund: võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks. 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod – hinnatakse kulusid või saamata jäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutused, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Veekeskkonnale tekitatud kahju hindamisel kasutatakse seda meetodit näiteks paisude majandusliku kahju väljaselgitamiseks, võrreldes paisude rajamisel tekkinud olukorda nende
ümberjaotada. Maksustamise printsiibid: finantsilised, majanduslikud, õiguslikud, administratiivsed. Arvestatakse kas ja kui palju on inimene võimeline makse maksma. Universaalsuse printsiipi ei pea arvestama võrdselt, peaks maksustama vastavalt kõigi võimele maksta. Vana (public finance) vs uus riigi rahandus (public economics). Vana riigi rahandus tegeleb küsimustega: Eesmärk maksimeerida tulusid, optimeerida kulusid. Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust? Kuidas poliitilised institutsioonid (valimissüsteem, hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust? Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja kuidas peaks riik majandusse sekkuma? Kuidas saavutada majanduse efektiivset toimimist? Milline on efektiivne maksusüsteem? Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus: 1. Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab
Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86 Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89 Turuväliste väärtuste hindamise meetodid 90 Tegelikule käitumisele baseeruvad meetodid. 92 Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4
Väliste mõjude maksustamine on suunatud tootmisel või tarbimisel tekkinud positiivsete või negatiivsete kõrvalmõjude pihta. Näiteks on tegemist negatiivse välise keskkonnakahjuga, kui autode vingugaas ümbruskonna metsa kahjustab. Metsaomanikud ja 11 autosõitjad ise selle kahju tasumisel arvatavasti kokkuleppele ei jõua ja seetõttu peaks riik tegevust maksustama, et keskkonnakahju piirata. Negatiivse välismõju puhul ei ole kõiki aspekte toote hinda sisse arvutatud: toote hind on madalam tegelikust turuhinnast. Avaliku sektori eesmärk on anda tootele õiglane hind, mis on esialgsest hinnast kõrgem. Sellisel viisil väheneb ka tarbimine. Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte annab Knut Wickselli arvates võimaluse määrata optimaalne maksukoormus läbi selle, et ühised maksuotsused võetakse vastu ühehäälselt ehk kõigi poolt vabatahtlikult
Kultuurilis-ajalooline väärtus - maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 13. Looduseturuväliste väärtuste majandusliku hindamise kaudsed ja otsesed meetodid. Tuua näiteid. Kaudsed meetodid: Majandusliku kahju meetod - hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu Nt. Inimtekkelised kliimamuutused, pinnase saastumine, mürakahjustused Reisikulude meetod - hinnatakse loodusliku objekti (kaitseala) jõudmisesks kulutatud summasid Nt. Jägala joa külastajate transpordikulud Kinnisvarahinna meetod - hinnatakse samaväärse kinnisvara hinda sõltuvalt asukohast ja tingimustest Nt. "merele vaate väärtus" Otsesed meetodid: Tingimuslik hindamine - väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel Nt
tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Preventiivkulude meetod - Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.
tunnetamiseks Kultuurilis-ajalooline väärtus - Maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine Hariduslik ja teaduslik väärtus - Võimaluste loomine haridus- ja teadustööks Esteetiline väärtus - Võimaluste loomine maastike ja loodusobjektide ilu tunnetamiseks 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste majandusliku hindamise meetodid. Näited. Majandusliku kahju meetod - Hinnatakse kulusid või saamatajäävat tulu, mis on tingitud looduskeskkonna väga mitmesugustest antropogeensetest kahjustustest. Põhineb kahjustusele eelnenud olukorra majanduslikul hinnangul. Näide: inimtekkelised kliimamuutuse, veel kasutamata geneetilise materjali hävimine, pinnase saastumine, mürakahjustused. Preventiivkulude meetod - Hinnatakse kulusid keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks. Põhineb säilitatava või saavutatava hüve majanduslikul hinnangul.
täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on otsustusprotsessis info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 46.Kuidas toimub info hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat infot otsuse vastuvõtmiseks hangitakse seni, kuni sellest tulenev piirtulu ületab lisainfo hankimise piirkulu. 47.Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? Info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule on piirav – ühelt poolt ei saa otsuseid vastu võtvad riigivõimu asutused piisavalt hästi informeeritud, teiselt poolt ei suuda nad oma allasutuste tegevust piisavalt jälgida. 48.Milline on info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule? Info asümmeetrilisuse mõju avaliku sektori arengule on initsieeriv, sest suunab mehhanisme
kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol. Kuidas sekkub valitsus: Hinnamehhanismi muutmine maksude abil. Regulatsioonide kehtestamine, mis sunnib tarbimaja tootma teatuid kaupu ja teenuseid. Valitsus pakub ise teatuid kaupu ja teenuseid või rahastab eratootjaid, et nad seda teeks. Sekkumise tagajärjed: Otsesed efketid- tegevus andis soovitud tulemuse. Kaudne- sekkumine muutis inimeste käitumist. Ebaõnnestumise põhjused: piiratud informatsioon, kontroll eraturu reaktsioonide üle ja
8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkus - täiendav kasulikkus, mis avaldub mistahes kauba iga järgmise ühiku tarbimisel. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on võimalik mõõta absoluutarvudes näiteks: puhas õhk ... EUR; puhas vesi ... EUR; leib ... EUR; banaanid ... EUR. Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on
jaotusest. Kuna neid jaotusi, millest vahetused saavad alata, on palju, siis on ka Pareto optimumide arv suurem kui üks. Tegelikult on neid suur hulk kuna ka esialgse jaotuse võimalusi on suur hulk. Erinevaid Pareto optimume ühendavat kõverat nimetatakse lepingukõveraks. 12.Heaoluökonoomika teine põhiteoreem. Kui on olemas turud ning majandusagentidel on täielik informatsioon ja kui ülekannete ning maksudega seoses pole mingeid täiendavaid kulusid, siis on iga Pareto-efektiivse ressursside jaotuse korral turud tasakaalus ka selliste maksude ja ülekannete korral. 13.Täieliku konkurentsi mudeli eeldused. Üldiselt võime rääkida konkurentsiturgudest siis kui on täidetud järgmised tingimused: 1) vaba sisenemine turule; 2) vaba väljumine turult; 3) vabad hinnad; 4) homogeenne kaup; 5) täielik informatsioon. Üheks valitsuse sekkumise põhjuseks ongi asjaolu, et paljud turud ei ole konkurentsiturud ning
võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et:
MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised
rohkem ja kui hind langeb, ostetakse seda rohkem Sissetulekuefekt mõlema hüvise tarbimine suureneb hinna languse ja suhtelise sissetuleku suurenemise tõttu Turunõudlus mingi hüvise kõigi selle tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral Turunõudluskõver turunõudlusfunktsiooni graafik. (kõigi MP-de individuaalse nõudlusfunktsioonide summade graafik) Tarbija hinnavaru tarbija maksab kõigi hüvise ühikute eest võrdset hinda ja valib sellise koguse, mille korral hind on võrdne viimase ühiku poolt lisatud kasulikkuse hinnanguga rahas. Kõigi eelnevate puhul on kasulikkus aga makstavast rahast suurem. See vahe ongi tarbija hinnavaru, ehk see kasulikkus, mille eest ei maksta. 2.1. Majapidamisteoorias tehtavad eeldused. MP-d tunnevad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. MP-d
asendus-kaupade, kaaskaupade või sõltumatute kaupadega. Turunõudlus Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad, kui palju tarbija konkreetse hinna korral hüvist ostaks. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudlus- kõver langev. Tarbijate hinnavaru (lisakasu) on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe 4.LOENG 27.09.2010 FIRMATEOORIA Firmateooria eelused Ettevõtja toodab hüvist, mis tarbijate heaolu suurendab ka maksimaalse võimaliku tootmismahu korral. Hüvist realiseeritakse täieliku konkurentsiga turul (turuhind ei sõltu ettevõtte poolt toodetavast kogusest). Tootmisressursid ostetakse täieliku konkurentsiga turult (ressursi hind ei sõltu ettevõtte poolt kasutatavast ressursi mahust).
Pakkumise kasv ja kahanemine - kui muutuvad tootmistingimused või tootmistehnoloogia s.t. raha, mida ressursside eest - pakkumiskõver nihkub paremale või vasemale. Palga tõustes kulud kasvavad ja kõver nihkub asendist S asendisse S2. Parem tehnoloogia alandaks kulusid ja kõver nihkuks paremale asendisse S1. Alternatiivkaupade hinna tõusul pakkumine väheneb (nihe vasakule) sest ressursid liiguvad enam rentaabli (kallima) kauba tootmisse. Joon. 4.2. Pakkumiskõvera nihkumine (Töölistega peatöövõtja,
ülesannete täitmise eest. Sotsiaalsed normidSoovitud käitumise (näiteks vaikuse loengul) tagab naabri halvustav pilk Seadused Tagamiseks tuleb mängu politsei ja kohus. Institutsioonide informatsiooni- ja motivatsioonifunktsioon. Inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. *Informatsioonifunktsioon: Korrastavad meie maailma, vähendavad määramatust ning koostöö kulusid (õigekiri). *Motivatsioonifunktsioon: muutes meie stiimuleid päästavad ratsionaalsuslõksust, avavad uusi kasuvõimalusi (seadused).Staatiline efektiivsus: Coase'i saarestiku mudel -ettevõtted kui plaanimajanduse saarekesed turgude ookeanis.Dünaamiline efektiivsus: eraomandi roll-Eraomand kui institutsioon tagab enamasti ressursside efektiivsema kasutamise kui ühisomand, sest motiveerib investeerima ja hooldama. Siiski
Selgita joonise abil selle sisu. Heaolu põhiteoreem väidab, et täiusliku konkurentsi tingimustes korraldab turg ressursside efektiivse jaotuse. See on niisugune jaotus, mida pole võimalik ümber korraldada nii, et kellegi olukord paraneks, ilma et kellegi olukord samal ajal halveneks. Ressursside niisugust jaotust, kus kellegi olukorda pole võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto-optimaalseks (või Pareto-efektiivseks) jaotuseks. Esimese isiku kasud Kasuvõimaluse kõver Teise isiku kasud Kõik punktid kasuvõimalikkuse kõveral näitavad maksimaalset kasu taset, mida üks inimene võib saavutada teise isiku konkreetse kasulikkusetaseme juures. Põhiteoreemi kohaselt viib viib turu konkurents teatud tingimustes majanduse olukorda, mis vastab mõnele punktile kasuvõimalikkuse kõveral. Otusesed, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, keskenduvad ühe asutuse, keskse
Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas 2) Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul, kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad Majandusanalüüsi vahendid - Mudelid (mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kui muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib certis paribus printsiip) Kui öelda, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsalt nõudlusmudelit. Sama mudelit saab väljendada ka
o. tarbimiseks. Sissetulekute ja väljaminekute vahe moodustab säästu. Sääst ongi vara (rikkuse) juurdekasv kodumajandites. Ettevõte saab oma tulud toodangu müügist, teeb kulutusi tootmissisendite hankimiseks, vahe moodustab tegevuse ülejäägi (säästu jaotamata kasumi näol). 23 Avalikus sektoris kujunevad tulud põhiliselt maksudest. Sääst on maksulaekumiste see osa, mis ületab jooksvaid kulusid. Säästud on investeeringute allikaks. Säästud on see osa sektorite tuludest, mis jääb tarbimata. Rahvamajandus on tasakaalus, kui sääst võrdub investeeringutega. See kehtib suletud majanduse kohta. Avatud majanduses kujundavad tasakaalu ka suhted teiste riikidega. Rahvamajanduse arvepidamises on see iseärasus, et kodumajand reeglina ei investeeri. Suurem osa kodumajandis soetatud püsikaupadest (autod, pesumasinad jmt.) läheb rahvamajanduses arvesse lõpptarbimisena. Maja omamist ja
majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme! Positivistlik majandusanalüüs - majandusteadlased konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest Normatiivne majandusanalüüs - majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid, tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Turg - institutsioon või mehhanism, mille puhul ostjad ja müüjad kontakteeruvad kaupade ja teenuste vahetamiseks
turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M
Sissetulek - Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py Px MRS xy asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ). Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde? Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem. Mikroökonoomika loeng 12.10.2011 Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu."
– tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad valida alternatiivide hulgast parima; sissetulekud
Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul.
piirtoodanguks MP. Iga järgmine tegur on alanev. · Keskmine toodang APK= MPK / q APL= MPL / q · Samatoondagujoon. Teatud suhtes on need asjad asendatavad. K xa x1 · MRS tarbija L · MRTS - tootja · MRTS = K / L MPK / MPL · MRS = MU1 / MU2 · MPL / w = MPK / r · MC piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt) · Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub. C Mastaabiefekt = 0 MC Negatiivne mastaabiefekt Q
Selleks leitakse suhted MU/p (MU/3): 25/3 = 8,3 ; 16/3 = 5,3 ; 12/3 = 4 ; 9/3 = 3 ; 6/3 = 2; 4/3 = 1,3 MU/3 = 3 kui q = 4 , see on optimaalne kogus madalama hinna korral, järelikult asub ta nõudluskõveral. On saadud nõudluskõvera teine punkt ning on võimalik konstrueerida kahe punkti alusel hüpoteetiline nõudluskõver Isegi kahe punktiga kasulikkuse analüüsi alusel koostatud nõudluskõver kajastab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel. TARBIJA HINNAVARU Väärtuse paradoks tegelik väärtus väga kõrge, aga makstav hind väga madal.(vesi, õhk, kuld, teemandid). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüvise tegelikku väärtust. Näilist vastuolu selgitatakse piirkasulikkuse abil. Tarbija maksmise piirvalmidus on rahasumma, mida ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne, võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks.
kasulikkus (st. sellest saadav rahuldus või kasu). Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. ● Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. ● Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. 4 teooria eeldust: 1. Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu. 2. Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest
tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid 2
– tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise kohta 2 lihtsustavat eeldust – majapidamised tunnetavad hästi oma vajadusi ja soovivad neid 2
säästlikult rahuldatud. Heaoluökonoomika kasutab rahulolu hindamiseks mikroökonoomika tehnikaid, see läheneb hinnakujundusele laiemalt kui klassikaline majandusteooria ja selles vaadeldakse hinnakujundust kui ressursside jaotusmeetodit, mille puhul maksimeeritakse sotsiaalne heaolu. Kogukulu- ettevõtte kulude summa, koosneb muutuv- ja püaikuludest. KK=MK+PK Piirkulu- kogukulu muutus, mis on tingitud tootmise või teenuse mahu muutustest ühe toote- või teenuseühiku võrra. Piirkulu on kulu iga lisanduva tooteühiku kohta. Piirkasulikkus- kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba või teenuse tarbimisest. Väljendab kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu lisanduva kaubaühiku tarbimisest. Tarbija hinnalisa ja selle muutus- hinnalisa on selle summa, mida tarbija on nõs maksma ja tegelikult makstava summa vahe. Hinnalisa abil mõõdetakse tarbija rahulolu. Kui hinnalisa suureneb,
annaabi.ee 
