Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine. Eestis on kehtestatud keskkonnastrateegia aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, vee, maavarade, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse mitmekesisuse säilitamise. Ökomärk ja selle eesmärk
Selle vältimiseks ongi välja mõeldud keskkonnajuhtimissüsteemid ja keskkonnamärgid, mis tagavad probleemide korral abi ning ennetavad neid. Abiks on ka paika pandud eesmärgid ja pidev täiustamine, mis tagab meile parema elukvaliteedi. 3 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimissüsteemi osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest
energia osakaal kogu energiast. 2. Saastumise vähendamine. Indikaatorid: saastetasude mõju tootmise korraldamisele; õhu kvaliteet (toksiliste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldamise suhe; vee kvaliteet,jäätmemajanduse tase, jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise aste, pakendimaksu osakaal toodangu maksumuses; jääkide osa toodangust; korduvkasutataval toorainel põhineva toodangu osakaal, kogu toote elutsükli keskkonnamõju aste, transpordi struktuur 3. Loodusliku mitmekesisuse ja - alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, kaitse- ja Natura-alade osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. Kaasnevad ohud: 1
kooslust. Rahvuse säilimiseks "läbi aegade" on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste
,,Muuda maailm puhtamaks!", Maa. 9 http://www.envir.ee/625, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Valdkonnad, Jäätmed ja jäätmekäitlus. VI. Säästev Eesti 21 Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest. Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005
mitmekesisuse säilitamisel ja looduskaitses suurt edasiminekut. (Euroopa Parlament 2016) Viiendaks Bonni konventsiooniga seotud lepped- Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Viimaseks konventsioon Helcom – Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. 9 Jätkusuutlik areng Eestis Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“
liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on: · loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu · saastumise vähendamine · loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Keskkonnavaldkonna eesmärke täidetakse Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 alusel. [5] Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlikestrateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 " Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise
Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Indikaatorid: taastuvate loodusressursside tarbimise osakaal loodusvarade kogukasutusest, pärandmaastike osakaal. Saastumise vähendamine. Indikaatorid: õhu kvaliteet, jäätmemajanduse tase, kogu toote elutsükli keskkonnamõju aste, transpordi struktuur. 5 Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal, investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. 6 EESTI ARENGUVALIKUD SE21 ekspertide hinnangul on Eesti jätkusuutlikkuse keskne eeldus arengukiirendus
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted ................................
Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda. Komisjoni eesmärgiks oli: · koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust; · leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel; · kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; · püüda prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke arengukavasid nende lahendamiseks;
Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302, (Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord) tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest. Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. (3) Jätkusuutlik areng EL-is
aastaks poole võrra vähem kanalisatsiooniga liitumata majapidamisi ja kalavarude ohutu ja tasakaalustatud kasutamine. 2020. aastaks kemikaalide ohutu käitlemise skeemide väljatöötamine. 2012. aastal toimus Brasiilias ÜRO säästva arengu konverents, Rio+20, mille eesmärgiks oli hinnata samuti Agenda 21 elluviimist ja uute eesmärkide loomine. Teemasid oli kaks: säästva arengu keskkonnasõbralik majandus ja vaesuse vähendamine ja säästva arengu institutsionaalne raamistik. Konverentsil osales üle 300 riigipea, valitsusjuhi, esindaja ja ÜRO ametniku. Tulemusena jõuti üksmeelele ja kinnituseks võeti vastu poliitikadokument „Tulevik, mida me tahame“. See dokument kirjeldab tegevusi, mis on vajalikud et saavutada 4 jätkusuutlik ühiskond. Dokument rõhutab ka naiste, valitsusväliste organisatsioonide ja põliselanike tähtsust ning toetab ka rohelist majandust kutsudes rakendama säästvat äripraktikat
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng referaat Õppeaine: Ühiskonnaõpetus Klass: 12. C kl. Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Marika Kaasik 2010-11-21 1 Sisukord Sissejuhatus: Mis on jätkusuutlik areng? lk 3 Jätkusuutlik areng maailmas ja rahvusvahelised kokkulepped lk 4 Eesti jätkusuutlik areng lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat seleta
1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21). Konverentsi ajal kirjutasidki riigipead alla Rio de Janeiro deklaratsioonile, mis seab kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule. Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid, ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade
säilitamisega. Eesti demograafiline olukord tõendab, et fiskaalstrateegia kujundamisel on vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti kultuurilise kokkukuuluvuse püsimist ja tagavad eesti rahvakultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Kuid Eesti üks suuremaid murekohti on inimkonna vananemine ja negatiivne iive. Eestlaste demograafiline areng käesoleval sajandil on murettekitav. See areng on allunud nagu teistelgi rahvastel kindlatele seaduspäradele,
seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse
-22. juunil 2012 (Earth ...). Nimi Rio+20 tuleneb sellest, et kohtumine märkis 20 aasta möödumist esimesest ÜRO konverentsist aastal 1992. See on suurim konverents, mis kunagi jätkusuutliku arengu teemal läbi on viidud. 5 Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal: rohelise majanduse, säästva arengu ja vaesuse hävitamise problemaatiline suhe ning jätkusuutliku arengu elluviimise raamistik. Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. (Bulkeley et al 2013, 958) Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Dokument on jaotatud osadeks
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väikeriik ning kuidas peab k
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm.................................................................................................... 4 2.1.2 Euroopa Liit............................................................................................ 5 Euroopa Liidus võeti säästva arengu strateegia vas
elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat
säästva arengu poliitika ellurakendamisest ning avaldada selle kohaseid arvamusi; 2. analüüsida riigi säästva arengu poliitikat ning avaldada erinevate valdkondade kohta arvamust (energeetika, põllumajandus, loodusvarade kasutus jne); 3. esitada Valitsusele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele säästva arengu alaste küsimuste lahendamise kohta ettepanekuid; 4. esitada ettepanekuid säästva arengu alaste õigusaktide väljatöötamiseks. Riiklik keskkonnastrateegia Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 12. märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need eesmärgid on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine; 2. keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; 3. energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 4
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja
1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna,
aastal ja sai tuntuks kui Brutlandi aruanne, sealt on ka pärit tänane säästva arengu algmõiste. Brundtlandi aruandes sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Raportis toodi välja jätkusuutliku arengu kolm põhikomponenti: keskkonnakaitse, majanduskasv, sotsiaalne võrdsus. Veel öeldi raportis, et võrdsus, majanduskasv ja keskkonnakaitse on samaaegselt võimalik, mis nõuab siiski tehnoloogilisi ja sotsiaalseid muudatusi. Raportis rõhutati ka, et arengumaade rahvastel peab olema võimalus elementaarsete vajaduste rahuldamisele ning nende elukvaliteet peaks olema sama mis arenenud maades. 5)1987.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Gro Harlem Brundtland juhtimisel tekkis komisjoni 1987. aastal ning valmis tegevusraport
· Majanduslikult tasuv · Sotsiaalselt võrdõiguslik · Keskkonnasõbralik Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. x Tallinna Ülikool 1.1. Säästva arengu põhimõtteid Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Üheks peamiseks säästva arengu eesmärgiks on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. Vajadusel tuleb riigil sekkuda vabaturumajandusse, looduskasutuse reguleerimiseks piirata ja suunata ettevõtlust. Peale selle on veel oluline keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Tõhusam on suunata tegevusi põhjuste likvideerimisele ja ennetamisele, selle
o Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist. Millega tegeleb looduskaitse? o Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. o Haruldaste ja hävimisohus liikide jaoks luuakse kaitsealasid, kus on inimtegevus piiratud seadustega. o Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks piiratakse enamikus riikides nii taime kui loodame sisse- ja väljavedu. o Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklite seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. o Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. o 1992. aastal allkirjastasid 157 riigi esindajad Rio de Janeiros Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise
· Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5
· Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne
ja viib läbi Eestis loodus- ja keskkonnakaitsealaseid projekte (guugeldasin selle, et midagigi öelda oskaks). Rahvusvahelised kokkulepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Helsingi konvetsioon (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse), Ramsari konventsioon (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse), Washingtoni konventsioon (kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike). 6) Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 7) Agenda 21, Eesti keskkonnastrateegia 2030, Ärhusi konventsioon, Säästev Eesti 21, Eesti kui teadmusühiskond. Agenda 21 on ülemaailme 21. sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest
• Need tegevused, mida inimesed teevad ise oma arukusest (auto ise remontimine, aedviljade kasvatamine) ei kajastu SKP Tõelise arengu näited • Tõelise arengu indeks (GPI), meil ei ole häid andmebaase ja andmeid • Säästva majanduse heaolu indeks (ISEW) • Jätkusuutlik säästmine (GS) Mida rohkem majandus kasvab, seda halvemaks meie eluolu läheb. Elukeskkond halveneb, ebavõrdsuse suurenemine, haridus ja keskkond. Sõjaprobleemid Jätkusuutlikkuse tugeva vormi indikaatorid • Ökoloogiline jalajälg • Kui palju bioloogiliselt tootvat maad läheb vaja selleks, et üht inimest toita (puuviljad, kalad, puid…) ning samuti maa, mis vajalik jäätmete absorbeerimiseks (CO2). Alternatiivne lähenemine jätkusuutlikkusele • Holden et al (2007): -Tunnistada säästvat arengut kui eetilist normi, mis põhineb kolmel moraalsel kohustusel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
