Eripedagoogika AÜ II kursus Käitumisprobleemide tekkepõhjustest bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on "halvad" geenid, konflikt ümbritseva keskkonnaga või mõlemad? Käitumisraskuste põhjused on tihtilugu väga sügaval ja nende põhjusteni jõudmine nõuab palju teadmisi, kogemusi ja aega. Lapse käitumisprobleemide taga võivad olla nii sotsiaalsed kui ka tervislikud põhjused. Sotsiaalseteks põhjusteks on perekonna kehv majanduslik olukord, töötus, vanemate alkoholism ja/või narkootilis...
Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada. Närvisüsteem, täidesaatvad organid võimaldavad tegutseda. Keskkondlikud tegurid füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond- inimsuhted, sh kultuuriline Kuidas täpselt keskkonnast toimuvad muutused mõjutavad psüühikat? Pärilike ja keskkondlike tegurite koostoime. Aju orgaaniline küpsemine Morfogeneesi määravad ära geenid. Aju seesmised osad küpsevad varem, määravad füüsilised funktsioonid nt.hingamine, annavad alused elementaarseteks alustaladeks. Motivatsioon ja emotsioonid.
värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse närvisüsteemi patoloogia Kilpnäärme haigused Kahjustused immuunsüsteemile Diabeet
Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud – • olemuselt sarnased • põllule Taimed niidul • Niidutaimed on: ! • Valgusnõudlikud ! • Vajavad vilja...
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toime...
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik valik Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused ...
-Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negatiivne) -Kasvav rahvastik alandab elustandardeid (vähem ruumi, vaesus, toiduprobleemid, haigused) -Keskkondlikud kahjud (rohkem inimesi= rohkem saastet) -Tööjõu efektiivsuse vähenemine -Üleüldse süvenevad töö probleemid Rahvastik (positiivne) -Rohkem inimesi= rohkem kaubandust -Rohkem ideid ja tegusid -Odav tööjõud Kultuur -mõjutab majandustegevust -iga kultuur väärtistab asju erinevalt -Võib olla majanduse ja sotsiaalse aregu aluseks, kui ka mõjutaja ja hävitaja Videod: https://www.ted.com/talks/hans_rosling_on_global_population_growth/transcript?language=et
– … - 610 cm – avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall): formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus (turvaline, mugav ümbrus) privaatsus tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda) piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise isikuga) Keskkondlikud tegurid – sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Paralingvistilised, vokaalsed signaalid
Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.) Keskkondlikud Atmosfäär (sissehingatavad mikroorganismid võivad olla patogeensed- gripp) Tööstused ja transpordi vahendid (õhku eralduvad erinevad hingamist kahjustavad aineosakesed) Kehv ventilatsioon (mikroorganismide kiire paljunemine) Kehtestatakse erinevaid seadusi ja reegleid, et vähendada saastet. Näiteks tänavapuhastusmasinad niisutavad ennem selle koristamist tolmu. Ka tööstusettevõtted puhastavad suitsu ennem atmosfääri paiskamist
põgenenud, et naasta oma kodumaadele. Aastal 1850 elas arvatavasti 2000 Wiyoti ja Karoki rahvast, pärast 1860 aastat oli arvatavasti neid järel ainult 200. Aastaks 1910 oli täisverelist Wiyoti elus vaid alla saja. Sellist kiiret populatsiooni langust põhjustasid näiteks sõjad, paigast-paikka ümberasutamine, haigused, orjus. Igal aastal korraldatakse Tuluwati külas, mida praegu tuntakse kui India Saart, mälestusüritusi; hetkel toimuvad seal ka ulatuslikud kultuurilised ja keskkondlikud taastusprojektid. Aastal 2000 kuulutasid Wiyotid Table Bluff reservatsiooni oma koduks. Nad on California osariigi kaitse all. Hõimu kuulub hetkel 450 inimest ning ametlikuks nimeks on Table Bluff Rancheria of Wiyot Indians of California. Viimane dokumenteeritud põline Wiyoti keele rääkija suri aastal 1962. Nende hõimu valitsus on hetkel teel keele elluäratamiseni. Wiyoti rahvas: Tuluwati küla: Table Bluff Reservation: Kasutatud kirjandus: http://www.wiyot.us/ https://en
Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemist...
· Hiidlinn e. megalopolis hiiglaslik linnastute kogum (Nt. Tokaido (Tokyo- Osaka) Jaapanis, Boshwash (Boston Washington) USA-s) Hiidlinnade paiknemine tänapäeval Hiidlinnad Põhja ja Lõuna riikides -muutused Linnastumine arengumaades · Algas 20 saj II poolel · 90% linnarahvastiku kasvust toimub arengumaade arvel · Tekib ülelinnastumine kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv · Tekivad slummid e. agulid · Majanduslikud, sotsiaalsed, keskkondlikud probleemid SLUMMID Kiiresti paisunud linnade vaeste elanike olukord on eriti keeruline tänu sellele, et enamus neist elavad linnades illegaalselt. Elatakse juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Sellistes vaestekvartalites elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest. 2005.aastal elas ÜRO hinnangul slummides iga seitsmes inimene maailmas.
o Sõnavara o Grammatika sõnade omavaheline sidumine o Suuline ja kirjalik kõne o Sisekõne dialoog iseendaga Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageering sise- või välisärritajale. Emotsioonid tekivad, kui olukord on oluline. Toob kaasa muutused füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 3. Psüühika arengu tingimused. Geneetilised ja keskkondlikud tegurid, nende roll aju orgaanilises küpsemises. Psüühiliste protsesside ontogeneetiline formeerumine. Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivse ümberkujunemise idee. Bioloogilise ja kultuurilise arenguliini põimumine tavalises arengus ja lahknemine ebatavalises arengus. Psüühika arengu tingimused - Bioloogilised (pärilikud) tegurid o Meeleorganid, mille kaudu keskkonnast tulevat vastu võtta o Närvisüsteem info töötluse aluseks
Asi + omadus b. Morfeemide hulk kõnes rohkem morfeeme kasutav laps on arenenum c. Kommunikatsiooni vilumused sõnade arvu suurenemine c.i. 1 a paar sõna c.ii. 1,5 a u 50 sõna / aru saab rohkem c.iii. 2 a u 200 sõna c.iv. 3 a u 1000 sõna c.v. 4 a u 5000 sõna c.vi. Täiskasvanul u 35 000 sõna. Ülikoolis õppijal u 50 000 sõna d. Keskkondlikud mõjud sotsiaalsed otsused. d.i. Vanemate poolne sõnavara mõjutab väga palju. d.ii. Kohane keele kasutamine. Keele omandamise teoreetilised käsitlused · Õppimisteooriad o Kinnitamine reageering lapse sõnale o Jäljendamine laps jäljendab seda, mida kuuleb · Nativistlik lähenemine o Kaasasündinud keele omandamise vahend. Valmidus keelt omandada
Sisseränne on siis, kui ränne toimub riigi sees. Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks. Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid). Vabatahtliku rände põhjused on : · Parem õppimis võimalus · Perekondllik põhjus · Paremad elamis ja töö võimalused Sundrände põhjused võivad olla : · Sõda · Usulised põhjused · Poliitilised põhjused · Loodus katastroofid · Näljahädad ja epideemia · Küüditamine Väljaränne Eestis ja Euroopas
Kuigi selline nähtus on levinud kõigi vanusegruppide lõikes, kehtib see eriti tugevalt just generatsioon Y kohta (pärast 1982. a. sündinud). Uuringud väljendavad selgelt, et sellele generatsioonile on äärmiselt oluline nende töö positiivne mõju maailmale. Need inimesed otsivad kõrgemal tasemel kaasatust ja soovivad kutsuda esile positiivseid muutusi oma igapäevast tööd tehes. Samuti on leitud, et ettevõtted peaksid tasakaalustama sotsiaalsed, keskkondlikud ja majanduslikud kriteeriumid hindamissüsteemides. See tähendab, et kõigil kolmel on võrdsed kaalud ja panused keskkonnahoidu on võrdselt olulised töötaja tegevusega majanduslike näitajate taustal. Selline tasakaalustatus annab ka tööjõule väga selged signaalid ettevõtte tegelikust olemusest. Pingeid ja paksu õhku on aeg-ajalt igas organisatsioonis. Kehv läbisaamine meeskonnakaaslaste või juhiga on emotsionaalselt kurnav, mis tähendab seda, et suur osa
individuaalme ja logimine kitsendamine ressursside, rakenduste, failide haaval. Kitsendused ajalised; rahalised; tehnilised; sotsiaalsed ja kultuurilised; keskkondlikud; Elektrilised volitustõendid Jagunevad lähi- ja kaugtoimelisteks : Lähistoimelised : Magnetkaart Kiipkaart Kaugtoimelised : Raadiosagedustõendid Biomeetrilised volitustõendid Erinevalt seni vaadelduist ainult isiku autentimine. Põhineb inimese organismi või käitumise isikupärastel elementidel. Biomeetriliste volitustõendi põhiliigid Anatoomilised sõrmejälg Käitumuslikud allkiri
Garrett Eckbo on öelnud, et tavalisel juhul maastikuarhitekt täidab arhitektide, inseneride ja looduse töö vahele jäänud lüngad. (Imbert 2008) Eckbo on määratlenud aia kui koha, kus elatakse, ollakse koos ja lõõgastutakse. Ta kujundas üle 300 eraaia ja töötas paljude urbanistlike hoonestus projektide ja keskuste loomisel. Samas olid mehe põhihuviks nii öelda kujundusväljakutsed, mida pakkusid sotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid nagu näiteks linnade laialivalgumine ja odavad elamud võõrtöölistele. (Hobhouse 2006) -5- 3. Mõned Garrett Eckbo tööd Elamurajooni idee, Altadena, California, Eckbo, Royston ja Williams (Haxton 2009) Laheäärne ehitis Pocket Park, Garrett Eckbo (Eckbo 1950) -6- Forecast Garden Ameerika Aluminum kompaniile, Garrett Eckbo (,,History of Landscape Design")
nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2. Erinevad rahvused ja kultuurid Eestis Eestis on kõige rohkem eestlasi, venelasi, soomlasi, ukrainlasi, armeenlasi jne. Mõnikord tekitavad suhtlemisharjumused probleeme ühiskonnas ja inimeste vastastikust tajumist mõjutavad stereotüübid ja hoiakud
elektri omahind väike, taastuv energia. *Puudused:hüdrojaama ehitamine ise väga kallis ja saab ehitada vaid sinna kus on suure laenguga veerikas jõgi. B)Sotsiaalsed *eelised:inimestel töökohti rohkem, ise ei pea elektri eest nii palju maksma, areng tööstused. *puudused:üleujutuste tõttu peavad inimesed ära kolima, vee alla jääb rikas kultuuri- ja ajaloommälestiste piirkond+turismindus kohad kaovad, inimesed peavad otsima uue töökoha. C)Keskkondlikud *eelised:keskkonnasõbralik ja saastet ei teki *puudused:hävivad paljud looma- ja taimeliigid->kaovad elupaigad ja kasvukohad. Muutub kohalik kliima(suurem aurumine) Seismilised probleemid. Kalade liikumine jões häiritud, jõe alamjooksule jõuab vähem sette materjali e viljakat mulda, setted kuhjuvad tammi taha ja seda peab aegajalt puhastama hakkama. Põllumaad, elukohad hävivad. 13. Selgita mida tähendab energia kaudne väljavedu? (selgitus õpikus lk.75
erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi? · Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks, või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuavad? · Miks inimesed tahavad teha just seda, mida nad tahavad? · Kuidas inimesed endast mõtlevad ja kuidas see mõjutab nende käitumist? Isiksuse põhiomaduste mõõtmine · Küsimustikud Ajalehesabas vs psühholoogias kasutatavad
............................................................................................................................................ ............. 2) ............................................................................................................................................. ............. 3) ............................................................................................................................................. ............. Keskkondlikud 1) ............................................................................................................................................. ............. 2) ............................................................................................................................................. ............. Brasiilia linnas Sao Paulo ja Rio de Janeiro kuuluvad maailma suurimate miljonilinnade hulka. Suurlinnadega seostuvad mitmed nn suurlinnaprobleemid
Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle alakategooria valdkonnad ei pruugi vajada hindamist - hindamise sügavus ja ulatus
Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik selle alakategooria valdkonnad ei pruugi vajada hindamist - hindamise sügavus ja ulatus
vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e
siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. 3 Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus, haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Siseränne: · kolimine maalt linna; · linnast maale; · linnadevaheline; · maalt maale. Välisränne: · vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); · sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). 4 Väljaränne Eestis Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased,
Seos suremusega on umbes 0.5%. Operatsioonijärgsed komplikatsioonid on näiteks haavainfektsioon või verejooksud ja need tekivad keskmiselt 5%-l patsientidest. Hilistüsistused (nt armisongade teke, püsiv kõhulahtisus jpm) tekivad 15-20% haigetest ning on reeglina tulemuslikult ravitavad. Üheks riskiks on ka operatsioonijärgne depressioon. ÄRAHOIDMINE: Rasvumise ärahoidmiseks oleks vaja töötada välja efektiivne plaan, milles oleks harivad, käitumuslikud ja keskkondlikud lähenemised, mis aitaksid kontrollida ja ära hoida rasvumist, ning mille koostamisel ühendaksid jõud nii avaliku kui ka erasektorite teadlased, arstid, õpetajad ning põllumajandus- ja toidutööstused. Üheks heaks kohaks, kus kinnitada tervislikke elustiile, on koolid. Koolis on küll võimalus osa võtta kehalise tundidest, kus õpilased saavad regulaarselt võimelda, kuid lisaks sellele peaksid koolid soodustama ka tervislikku toitumist, tagades vastava toiduvaliku kohvikutes ja
õhinat; Maksimaalne Melanhoolik, kes taotleb täiuslikkust absoluutselt kõigest; Kõikvõimne Koleerik, kes on juhiks sündinud või Fantastiline Flegmaatik, kes on eluga üldjoonest leppinud ja rahul. Temperameditüübid Isiksusepsühholoogias uuritakse inimeste üksteisest eristavaid omadusi, lisaks ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainulaadse isiksuse. Samuti uuritakse, millised on isiksust mõjutavad neurobioloogilised või keskkondlikud tegurid, ning kuidas saaks inimese isiksust kõige objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata (Kiis). Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha poolt toodetavast vedelast ainest ehk mahlast: veri (sangviinik), lima (flegmaatik), kollane sapp (koleerik), must sapp (melanhoolik) (Kiis).
Protsessi paneb tööle aga eelkõige inimeste ahnus ning iga ostuga saadav rahuldustunne. Rahuldustunne on teatavasti sõltuvusttekitav ning selle uuestikogemise nimel sooritatakse üha uusi ja uusi (läbimõtlemata) oste. Lisaks tarbimisele kutsuvatele reklaamidele õhtuavad tarbimissõltuvust veel ka odavad pangalaenud. Ostuvaba päeva ajaloost Kõik, mida me ostame, mõjutab keskkonda. Ostuvaba päev toob välja tarbimise põhilised keskkondlikud ja eetilised valupunktid. Tänapäeval kasutavad arenenud riigid - ainult 20% maailma elanikkonnast - 80% Maa ressursssidest, tekitades nii meeletu keskkonnakahju, viies paigast ära Maa tasakaalu ning lisaks toob selline käitumine kaasa rikkuste ebaõiglase jagamise. (Buy Nothing Day 2000) Ostuvaba päeva peeti esmakordselt aastal 1992 Kanadas Vancouveris. Rahvusvahelisele tasandile tõi ostuvaba päeva väliseestlasest ajakirja Adbusters peatoimetaja Kalle Lasn
klass, põhikoolis üleminek aineõpetajate süsteemile) · Raskused murdeeas vanematest eemaldumise ja iseseisvumisega (tormiline murdeiga) · Erilisi raskusi ennustavad: tõrjutus, varajane antisotsiaalne käitumine Põhjused multidimensionaalsed · Neuroloogilised kahjustused · Ema raseduseaegsed haigused, töötamine, noorus · Frontaalsagara kahjustused · Neurotransmitterite (dopamiin, serotoniin jm) madal tase, mida tõstetakse stimulantidega (Ritalin) · Keskkondlikud tegurid (kaootiline kodukeskkond) soodustavad, kuid ei põhjusta Käitumise pidurdamatus Suutmatus pidurdada potentsiaalset vastust Suutmatus katkestada praegust vastust Vähene kontroll konkureerivate segavate stiimulite üle Kehv töömälu Kõne Ebaküps Takistatud (sündmuste, (mitteverbaalne) internaliseerimine emotsioonide mõistete jne)
Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid Proskeemika- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (iskutevaheline distants) 0-45cm intiimne tsoon -120cm personaalne tsoon -360cm sotsiaalne tsoon -610cm avalik tsoon Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall) formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus privaatsus tuttavlikkus piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants Keskkondlikud tegurid- sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Erinevused lähedusuhetes ja suhte kujunemisel: ● Jõulisus, intensiivsus ● Pühendumine ● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus Meeldimine: ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus ● Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass
Populatsiooni fenotüübiline varieeruvus · Fenotüübiline varieeruvus · Genotüübiline varieeruvus · Keskkonnavarieeruvus e. keskkondlik hajuvus VT = Vg + Ve 1. Päritavus Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel · Keskkondlikkus (proportsioon C2) · Alleelide dominantsuse ja epistaatilise toime mõju (D2) 1. Adaptatsioon · "Geneetilised" sugulased · "Keskkondlikud" sugulased · Konkordantsuskoefitsient PÄRITAVUS on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis Statistiliselt väljendub 0 1 1 tähendab, et kogu muutlikkus on geneetiline, 0 tähendab, et kõik erinevused tulenevad keskkonnast Paljude tunnuste korral (k.a. intelligentsus, isiksusomadused) on päritavus ca 0,65, s..t. 2/3 on määratud otse
seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervisepoliitika eesmärgiks on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahva arvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ning parendamise kaudu. Tänapäeva Eesti elanikkonna tervisenäitajad on murettekitavad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Inimeste tervisenäitajate puhul mängivad olulist rolli majanduslikud, keskkondlikud ja sotsiaalsed olud, milles inimesed töötavad ja elavad. Eesti rahvastiku keskmine eluiga on madalam võrreldes seda teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ning kui Eesti rahvas ei kavatse oma tervise eest paremini hoolt kandma hakata, siis eestlaste keskmine eluiga lüheneb veelgi. Hetkel on Eesti ühiskonnas väga palju problemaatilisi tegureid, mis põhjustavad inimestel erinevaid haigusi. Loetleksin siin kohal ülesse kõige aktuaalsemad haigused ja haigustekitajad
... Sissejuhatus Lapsendatud laste uuringute viletsad tulemused Kvantitatiivse käitumisgeneetika on saanud eriti hävivate rünnakute osaliseks- lapsendatud lastega tehtud uuringute viletsad tulemused kui ka pärilikkuse konseptsioon ise, kui küsimus puudutab psühholoogiliste omaduste individuaalseid variatsioone. Nagu edaspidi selgub , siis on osa sellest kriitikast, eriti varasemate uuringute kohta, tõepoolest õigustatud. Küllalt pole arvestatud tagajärgedega, mida toovad kasupere keskkondlikud piirangud, samuti on muret teinud konkreetsed näited ja kallutatud osavõtt uuringutest. Osa sellest kriitikast on õigustatud, kuid kriitikud, kes tahavad kõrvale heita kogu käitumisgeneetika, on omakorda süüdi valikulises hinnangus uurimistulemustele. Iga kiretu kriitik peab tunnistama, et tõendid pärilikkuse mõjust isikute erinevuste vastu on vaieldamatud, isegi kui rahvastiku ebaühtlus toob sisse arusaadavaebakindluse. Põhilised on kolm punkti
Läbi on viidud palju uuringuid eesmärgiga suurendada teadlikkust Down'i sündroomi epidemioloogia kohta, sest tõsiste haiguste kõrge levik on Down'i sündroomi põdevate indiviidide hulgas oluliseks probleemiks. Down'i sündroomi tekke tõenäosust ja levikut võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu elanikkonna keskmine emaks saamise vanuse trend, diagnoosi täpsus, valikuline raseduse katkestamiste ulatus ja paljud veel leidmata geneetilised ja keskkondlikud tegurid. Kõige laieldasemalt tuntud ja uuritud riskifaktor Downi sündroomiga lapse saamisel on ema vanus. Risk saada Down'i sündroomiga elussündinud laps 45-aastastel või vanematel naistel on 1:29. Ema vanuse Down'i sündroomi haigestumuse seos on välja toodud tabelis 1. Vanus Haigestumus Downi sündroomi Alla 30 Vähem kui 1: 1,000 30 1 : 900 35 1 : 400
Siin omavad tähendust perekond, suhted vanematega, teiste pereliikmetega; võimalus suhelda eakaaslastega, mängu-ja huviringid, juurdepääs neile ja võimalused osaleda. Elamise- ja töö (õppimise, alushariduse omandamise) tingimused. Ei tohi alahinnata ei kodu ega lasteaia kui keskkonna füüsilisi tingimusi, millel on kindel mõju laste tervisele. Üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. See viimane, suur ja lai mõjurite ring on lisatud siia, et loetelu oleks täielik. Meie üldine areng ja elutingimused puudutavad kõiki, suuri ja väikesi, noori ja vanemaid. Seega, kuna tervis on laiatähenduslik mõiste, on ta määratud paljude erinevate mõjurite poolt. Eelkõige on vaja sellise seisukohaga nõustuda ning seejärel seda põhiteadmist arvestada kõigis lastele (aga ka personalile) suunatud otsustes ja planeeringutes. (M.Maser & L.Varava,
Teema: Kliima 16. Kasutades erinevaid allikad kirjelda Eesti rahvuslikku koosseisu.1p https://www.veeriku.tartu.ee 17. Täida tabel. Too mõlemasse tulpa välja vähemalt 4 põhjust. 1p Linnastumise põhjused Linnastumisega kaasnevad probleemid Põhjustajad on demograafilised, poliitilised, Liiklusummikud kultuurilised, majanduslikud, sotsiaalsed, Prügimajandusele suunatud suured tehnoloogilised, keskkondlikud ja kohalikud kulutused ajaloolised muutused Õhusaaste linnatranspordist Kuritegevus, anonüümsus, asotsiaalsus PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 9 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima 18
Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Heaolu saab jagada kolmeks valdkonnaks: 1. Individuaalne heaolu- see seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on rahuldatud (reaalsuses raske kajastada, kuna lisaks vajadustele on inimestel ka soovid, unelmad, tujud ja palju muid aspekte, mille kas olemasolu või puudumine heaolu taset mõjutab) 2.psühholoogiline heaolu 3
meditatsioon, askees jm) sooritamine - pastoraalnõustamine e hingehoid: religioosne nõustamine (nõustaja on vaimulik) jaatab Jumala olemasolu ja eeldab Jumala sekkumise võimalust inimese elukäiku. teraapia efektiivsus: 1) terapeutilise suhte kvaliteet (empaatia, soojus, aktsepteerimine ja riskivõtmise julgustamine) 2) ekstraterapeudilised faktorid (kliendi omadused toimetulekuvilumused ja keskkondlikud faktorid sots toetus) 3) lootused ja platseeboefekt 4) spets terapeutilised tehnikad 21. Usulise rituaali tunnused. - seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga (abielutõotus Jumala ees) - eesmärk saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus - oodatakse jumalikku sekkumist - teostavad pühendunud inimesed (kuuluvad konkreetsesse gruppi/ liikumisse pole kõrvaltvaatajad)
vastused) * raha/vara *lapsed/kasvatus *armukadedus *kodutööd *aeg/koos veedetud aeg *rollijaotus *väärtused/prioriteedid *arvestamine laiendatud perekonnaga *vähene suhtlus *isiklikud probleemid Interpersonaalne konflikt kui protsess (lisaleht) Eeltingimused: 1. personaalsed-harjumused, käitumisviisid, väärtused 2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid, tõrjutus, ebaturvaline kiindumus 3.Keskkondlikud faktorid- füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed, alternatiivne partner) Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel: 1. Kriitika- verb või mitteverb mida partner tajub kui nõudvat ja ebameeldivat 2. Ebaõiglased nõudmised (ebaõigalsed või mitteõigustatud) 3. Keeldumine 4
kõrge sagedus) diagnoosimisel ja sekkumisel tegelda sümptomite, mitte sündroomiga leida lapse tugevused ja nõrkused laiemalt, mitte diagnoosist lähtuvalt (hälbe pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus) õpiraskused on sotsiaalselt konstrueeritud (R.Sternberg) – probleem avaldub väga kindlate tegevuste kontekstis Vaimse arengu häirumise keskkondlikud põhjused. Ebasoodne keskkond ja õpetamatus tekitab olukorra, kus eeloskused ei saa välja kujuneda. Lapsed on sellises keskkonnas, kus nad ei puutu kokku näiteks tähtedega, kus nendega ei tegelda nt arvutamise seisukohast oluliste operatsioonidega – järjestamine, asjade võrdlemine jne. sisuliselt suhteline asotsiaalne keskkond, mille tulemusel lapse eeloskused jäävad kujunemata, jõuab siis kooli ilma igasuguste eeloskusteta lugemises, kirjutamises ja arvutamises
kosmeetikas ning kodukeemia tootmisel. Mida kõike katsetatakse ja testitakse loomade peal. Meelelahutuste all on mõeldud eelkõige tsirkusi, kus loomi piinatakse, lüüakse ja veel palju muud, sest ükski loom ei tee seda iseenesest, mida loomad tsirkuses teevad. Neid põhjuseid, miks inimesed hakkavad loomakaitse põhjustel on veel ja veel, ning neid kõiki ei suuda ette lugedagi (Aavik jt, 2015; Watson, 1944). Teiseks on keskkondlikud põhjused. Aavik (2015) toob välja, et farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt, mis aitab omakorda kaasa kliimasoojenemisele, tekitab keskonnareostust, põhjustab liikide hävimist ja raiskab ressursse. Planeedil Maa ei ole 7 kahjuks piisavalt vaba maad, et toita kasvavat populatsiooni looma kasvatamisega ja sellega me raiskame väärtuslikku maad. Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes
· Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused · SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond · Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine, kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu) · Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut: · sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) · tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused) põlvkondade erinevused
1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaaluotsmine. · Tasakaalu otsimine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine: · Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega · Kompenseeritavuse puudumine kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist · Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole Paratamatu
võtta ei saa. Ometi on tähendatud tendentse, et madalama elatustasemega indiviidide väärtused erinevad eliidi omadest ja on vähem perekesksemad. Probleemiks eliidi eksisteerimisel võiks pidada ka selle suletust. Kuivõrd saab aga väita, et see on reaalseks probleemiks tänasel päeval? On pea võimatu mõõta sellise probleemi olemust, kui ei ole teada inimeste tegelikud püüdlused ja ambitsioonid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurijad väidavad, et kehvemad keskkondlikud ja majanduslikud kasvutingimused annavad võimaluse omandada kehvemat haridust, mis pärsib omakorda motivatsiooni ja suunab varem tööturule. Ometi võiks ju eeldada, et tänasel päeval on massidesse levinud haridussüsteem see, mis väldib hariduslikku ebavõrdsust, kus noorte võimalused on sünnijärgselt ära määratud. Näib siiski, et massiharidusest ei piisa, sest ikkagi nähakse, et eliidi kasvulava on rohelisem. Eesti puhul võiks siiski arvata, et haridussüsteem toetab laste
· Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused · SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond · Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine, kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu) · Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut: · sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) · tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused) põlvkondade erinevused
sarnasused; Komplekssus – sotsiaalse muutuste põhifaktorite mitmekesisus, vastasmõju; Ajadimensioon – enamasti järk-järguline, piirid hägusad, muutuste sünkroonsus ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka) -> Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Tehnoloogilised – IT ja kommunikatsioon, transport Õigussüsteem – nii muutuste kinnistaja kui algatajana Personaalne ja sotsiaalne aeg nende sünkroonsus ja asünkroonsus – -
elukusevaliku (kõrge intelligentsus hea töövalik), tervist (intelligentsemad lapsed on tervemad) ja eluga rahulolu. Mida suurem laps, seda kergem ennustada tema intelligentsust. IQ mõjutavad tegurid: pärilikkus (intelligentsus on üks pärilikkusest ennustav tegur); keskkond (vastavalt, milline on lapse keskkond võimaldab teada lapse pärilikkuse, oluliseks peetakse vanemate poolse keskkonna organiseerimine, millised kogemused laps saab, kuidas keskkond reageerib lapse tegevusele); keskkondlikud tingimused stimuleerivad lapse intelligentsuse kujunemist, st mida intelligentsem on laps seda ta on intellektuaalsem; mida intelligentsem on vanemad/pere, seda intelligentsem on laps. EQ EQ erineb IQst. EQ toob assotsiatiivseid mustreid. Lõhn võib meie mälus esile kutsuda pildi armastatud inimese näost, Pariisis veedetud ajast, lootustest ja pürgimustest, igasustest ning võib-olla tuua meid ka tagasi reaalsusesse, käesolevate kohustuste juurde. EQ on suuremal
Rottide peal on tehtud palju katseid, aga inimesed erinevad neist liialt palju. Inimestelt saame nende eesmärkide kohta küsida, rottidelt aga mitte. Seetõttu on mõtekas rotid motivatsiooni uuringutel kõrvale heita. Keskkond Inimese motivatsioon avaldub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Kuid ikkagi on keskseks uurimisobjektiks organism. Vajadus korraldab ja isegi loob välist reaalsust. Inimese käitumist määravad nii motivatsioon kui ka keskkondlikud jõud. Ühtne tegevus Organism on oma ühtsuses kõige ühinenum, kui tegemist on suure rõõmu, loovuse, tõsise probleemi või hädaohuga. Kui organism on nõrk ja ei suuda probleemi või ohuga toime tulla, kaldub see ühtsus lagunema. Kui elu on lihtne, on organism võimeline mitut asja ühel ajal tegema. Kui esineb probleeme, millega organism kergelt hakkama saab, hoiab ta oma Haapsalu 2009
Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte
annaabi.ee 
