Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Keskkond ja jäätmemajandus - sarnased materjalid

osoon, tmed, stus, erosioon, imalik, tagaj, happevihm, itaja, osooniaugud, metaan, globaalsed, happevihmade, ltida, kasvuhoonegaasid, keskonnaprobleemid, ksnes, rjel, vimine, rgalt, tegevusega, teadsin, teadnud, ljaspool, tame, niisiis, koloogiline, saastumine, hendid, llumajandus, hjustavad, hingata, keskkonnaamet, nnik, arvatavalt, toores, veoseid
thumbnail
12
doc

Keskkonna globaalprobleemid

Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming ­ kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt ­ atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas ­ lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri

Keskkonnaökoloogia
50 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

vaesustumine  Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid  Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne.  Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 30­35 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ­ ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta

Kodanikuõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

3.2 Hajuallikad Kindla asukohata allikaist lähtuv reostus. Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga. Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed): · Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest · looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad · Õlid, rasvad, toksilised ained linnade tänavatelt · Setted, erosioon ehitusaladelt,põldudelt,metsamaalt, veekogu kalda alalt · Bakterid, toitained farmidest, sõnniku hoidlatest(vähene mahutavus),sadevetega urbaniseeritud aladelt · Veekogude, veejuhtmete hüdromodifitseerime · Õhureostus · Hajureostusega võitlemiseks tuleb rakendada kompleksseid meetmeid: seadusandlikke, juriidilisi, organisatsioonilisi, tootmis-tehnoloogilisi, agronoomilisi, keskkonnakaitselisi. 3

Keskkonnakorraldus
91 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

kõrvalkasutamine. Keskkonna reostatus Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada.  Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed.  Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda  Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse

Keskkonna õpetus
80 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse. maade sooldumine. 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust) hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Põllumajanduse tulenev viljaka mulla vaesumine väetised, mürkained, rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu. Looduslik mulla vaesumine ­ erosioon. sademed, vooluvesi, tuul temperatuuri kõikumine Erosioon on looduslik nähtus Kõrbestumine ­ looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niisku langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks. MAAKERA METSAVARUD troopiliste metsade hävitamine. Parasvöötme metsade muutmine liigivaeseks majandusmetsadeks

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3 aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m . Kõrgemate konsentratsioonde korral hakkab hemoglobiin lagunema. Mõõdukas- intensiivne taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!

Keskkonnakeemia
145 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
105 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm  Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.  Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev

Keskkonnakaitse
72 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

(põhiliselt hapnik) intensiivne vastasmõju päikesekiirgusega, mis tõstab termosfääri temperatuuri kuni 1400 0C (sisuliselt tegemist plasmaga) *Nimetatakse ka ionosfääriks Mesosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 50 ­ 90 km maapinnast *Mesosfääris temperatuur langeb kuni -100 0C *Enamus atmosfääri tunginud võõrkehasid (meteoore) "põlevad" (aurustuvad) ära just mesosfääris, mistõttu mesosfääris leidub proportsionaalselt palju rauda ja niklit *Puudub osoon ja veeaur *Mesopaus eraldab mesosfääri termosfäärist Stratosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 1750 km *Osoonikiht on põhiliselt vahemikus 20-30 km *Stratosfääris ei esine temperatuurilist kihistumist ja konvektsiooni *Osooni kontsentratsioon on kuni 10 ppm (20 000g/m3) Troposfäär *Troposfäär ulatub maapinnalt 9 ­ 17 km kõrguseni *Temperatuur langeb troposfääris 17 0C maapinnalkuni -52 0C troposfääri ülemistes kihtides

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

mitmekesisuse seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest Kui vihmamatesade raie jätkub samal kiirusel, siis on 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud. Iga päev basically 4ruutkilomeetrit. Metsade hävitamise tagajärjed: Globaalne soojenemine Maa geograafia kujuneb ümber Taime- ja loomaliikide hävimine Bioloogiline mitmekesisus langeb Maapinna kuivamine ja vaesumine Maapinna erosioon Halvenevad elamistingimused ja elatustase langeb Tagajärjed lokaalsel tasemel - vihmametsades Elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut.. Bioloogilise mitmekesisuse säilimine satub ohtu Ulatuslik raie võib põhjustada üleujutusi ja erosiooni Põllumaa mitterajamisel ei taastu enam esialgne vihmamets.

Keskkonnakaitse ja säästev...
85 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004. aasta kestel Rahu ja Õismäe mõõtejaamas vastavalt 3 ja 28 korda. Kasutades infot Tallinna ÜP keskkonnaekspertiisist (1999), vahepealsete aastate välisõhu seire aruannetest ja muudest teostatud uuringutest/töödest võib üldistatult öelda järgmist: o Tallinna õhusaaste olukorda võib hinnata rahuldavaks. Probleemseteks kohtadeks on intensiivse autoliiklusega teed ning suure koormusega ristmikud.

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad. Aeglaselt levivaid like võib tabada häving.

Keskkonnaökoloogia
172 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskkonnakeemia

- Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH­ · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne ­ vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases. · Polaarne aine- lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). · Mittepolaarne aine- lahustub mittepolaarses lahustis (propaan, benseen). · Vee karedus- Ca 2+, Mg2+, Fe 2+ ioonide olemasolu vee ( Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: - Karbonaatne karedus- vee karedus, mis on pühjustatud kaltsiumi- ja magneesiumi ühendite esinemisest vees

Keskkonnakeemia
213 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.  Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi.  Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste. Viiekümnendatest aastatest alates on osoonisisaldus Euroopas suurenenud 1% aastas.Osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Atmosfääri satub mürgiseid gaase (CO, CH4, NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid) millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. f

Keskkond
18 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus ­ nüüd! Ressursse ei j�

Keskkond
27 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

1 vahearvestuse materialid

Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama

Keskkonna filosoofia
72 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

1. MÕISTED Demograafiline plahvatus ­ rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon ­ linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon ­ Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon ­ algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
42 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad

Ökoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika...
150 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi

Keskkonna kaitse
209 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskkonnapoliitika konspekt

majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv . Regionaalsed probleemid - Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine. Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine. Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 ­ 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine. Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased!

Keskkonnapoliitika
154 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õhu saastamine ja sellest vältimine.

korstnad on klassikaline saastamise näide. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud Ahjuküte saastab samuti süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani õhku.

Keskkond
10 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keskkonnakaitse kokkuvõte

3. Keskkonna reostatus 4. Elurikkuse vähenemine ­ maavarad ­ looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. · Kaevandamise negatiivne mõju ­ kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. · Abinõud ­ materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, 5. Näljahäda · Põhjused ­ rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >>

Keskkonnakaitse ja säästev...
153 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ökoloogia teise vaheeksami/kontrolltöö

KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites.

Keskkond
3 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" konspekt I-V ptk

KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons ­ kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post ­ hüvitamine

Keskkonnakaitse
113 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Igal aastal muutub kasutukõlbmatuks 70 000 ruutkilomeetrit maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon ­tuuleerosioon, aridifikatsioon ­ kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused ­ 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine ­ st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile ­ loomadele, inimestele, tööstusele

Ökoloogia
342 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun