Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallid,sulamid,korrosioon (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keemia kontrolltöö(151-200)
Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks .(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi , mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess , milles metallid oksüdeeruvad.
Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse.
Keemiline korrosioon – metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas )
Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[ metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad]( veekiht metallil,puhas õhk).
Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid :
  • Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.)
  • Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisandeid(süsinik) korrudeerub kiiremini kui puhas metall.
  • Lahuses esinevad lisandid(sool autodele )
    Korrosioonitõrje
  • Metalli kaitsmine emaili-,värvi- või lakikaihi abil
  • Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga
  • Elektrokeemiline kaitse
  • Inhibiitor
    Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained.
  • Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena(leelismetallid kloriididena)
  • Vähemaktiivsed metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid .(al,raud)
  • Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiititena(PbS,ZnS)
    * Redutseerimine süsiniku või süsikoksiidiga (kasut. kõige enam), kasut metalli suuremahulisel tootmisel kuna on vaja et tooraine oleks võimalikult odav. Redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril nimetatakse karbotermiaks.(fe,zn,pb)
    *Redutseerimine alumiiniumiga e. Aluminotermia .Selles reaktsioonis eraldub palju soojust,paiskub üles kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega.
    Elektrolüüs – elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev reaktsioon, readoksreaktsioon mis toimub elektrienergia arvel.
    Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula eklektrolüüdiga täidetud anumas ja sellesse paigutatud elektroodidest.Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika(aku v. Alaldi ) klemmidega omandab üks elektrood neg teine pos laengu. Neg laenguga elektroodil redutseerumisreakt pos laenguga elektroodil oksüdeerumisreak.
    Elektroodi millel toimub redutseerumine nimetatakse katoodiks, , elektroodi millel toimub oksüdeerumine nimetatakse anoodiks .
    Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist.
    Eelised :
  • Sulamid on odavamad kui puhtad metallid
  • Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid
    Kuivelemendid ja akud
    Kuivelemendid – sellised patareid mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid targbeesemeid(kellad, raadiod ,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku – võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid.
    Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks.
    Kütuseelemendid
    Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. ( vesinik -hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod)
    Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon ,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki. Elektronid lähevad ühtedelt osakestelt (tsingi aatomitelt) vahetult üle (vase ioonidele). Tsink redutseerija vask oksüdeerija.
    S-elemendid
    Leelis – vees lahustuv tugev alus , kõik IA rühma metallilised elemendid. , oa 1
    Leelismuldmetall - IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid.oa 2., omadus anda leegis kuumutamisel leegile iseloomulik värvus.
    Omadused :
  • Pehmed ,kergesti lõigatavad
  • Suhteliselt kerged
  • Suhteliselt madala sulamistemp
  • Hea elektri ja soojusjuhtivusega
  • Puhas metallipink on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega
  • Reageerivad aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega
  • Reageerivad aktiivselt veega,moodustades vastava leelise ja tõrjudes välja vesiniku
  • Regeerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku
    Oksiidid(valged tahked ained,tugevalt aluselised omadused,reag aktiivselt veega)
    Hüdrooksiid(tugevad alused,valged kristalsed ained tugevalt hügroskoopsed)
    Soolad ( kristlased ained milles on valdab iooniline side,kõrge sulamistemp,kõvad kuid haprad,tugevad elektrolüüdid)
    Alumiinium kõige levinum element maakoores.Ehedalt looduses ei leidu.Tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3).Hõbevalge,kerge,küllaltki pehme,hea elektri-ja soojusjuhtivus .Vastupidav õhu ja vee toime suhtes.Kergesti reag hapetega.(Tarbeesemed,sulamid) Al toodetakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel.
    Tina ja plii suhteliselt vähelevinud elemendid.Tina leidub põhiliselt oskiidina plii mineraalidena.
    Tina on hõbealge läikiv metall. Puhas plii on samuti läikiv metall kuid õhus seismisel muutub ta pinnale tekkiva oksiidikihi tõttu tuhmiks,omandades tumeda sinakashalli värvuse. Plii on vägaväga pehme . Nad on tavatingimustes õhu ja vee toime suhtes vastupidavad.Ei reageeri eriti hapetega. Suhteliselt madala sulamistemp. (õnnevalamiseks,konservikarrbid,autoakude,elektrikaablid).
    Ühendid : Alumiiniumoksiid (valge kristlane aine, interne aine,korund,smirgel)Alumiiniumhüdrooksiid(valge tahke aine,vees ei lahustu prakt ,väga nõrk alus),tina(IV) oksiid (värvipingemndina värvide ja emailide valm,valge värvus,vees prakt lahustamatu)pliimennik(PB3O4)(korrosioonivastaste kruntvärvide koostises)
    Tugevamad ja kõrgema sulamistep kui siirdemetallid .
    Raud neljas element maakoores. (sooraud raud(III)hüdrooksiid). Ehedal kujul esineb rauda looduses meteoriitrauna. Puhas raud on suht pehme, püsiv õhu ja vee toime suhtes.Lisandeid sisaldav raud on suurema kõvaduse ja trugevusega kuid palju väiksema vastupidavusega korrosiooni suhtes.Mõõdukal kuumutamisel tekib raua peale rauatagi kiht mis kaitseb rauda edasise korrosiooni eest.
    Niklit(kasut paljude sulamite koostises) Kroom (ilus,küva,küllaltki korrosioonikindel, roostevaba teras) Titaan (kerge,heade mehhaniiliselte omaduste metall,väga korrosioonikindel,laevaehitus)Vask(peamine elektrijuhtmete materjal,sulamid).
  • Metallid sulamid korrosioon #1 Metallid sulamid korrosioon #2 Metallid sulamid korrosioon #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tuuliki91 Õppematerjali autor
    Keemia 10 klassi kontroltööks kokkuvõte lk. 151-200

    Sarnased õppematerjalid

    10-klass METALLID-Kokkuvõte
    6
    docx

    10. klass METALLID. Kokkuvõte.

    METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 ­ rauatagi FeO . Fe2O3 ­ kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 ­ sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega

    Keemia
    Konspekt
    2
    doc

    Konspekt

    Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel.

    Keemia
    Metallide korrosioon-metallide saamine maagist-elektrolüüs-keemilised vooluallikad-sulamid
    3
    docx

    Metallide korrosioon, metallide saamine maagist, elektrolüüs, keemilised vooluallikad, sulamid

    Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon ­ roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid.

    Keemia
    METALLID-lk 121-176
    6
    doc

    METALLID (lk.121-176)

    METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga.

    Keemia
    Korrosioon
    9
    doc

    Korrosioon

    Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.....................................................................................

    Keemia
    Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia
    8
    docx

    Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

    Erinevaid materjaide grupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad üksteisest eelkõige tiheduse (roo) poolest, mille ühik on mahuühikumass, kg/m3. Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000kg/m3, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000kg/m3 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt: kergmetallid ja -sulamid: tihedus on alla 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti jt.) keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000 kg/m3 (Fe, Cu) raskmetallid ja -sulamid: tihedus ületab 10 000 kg/m3 (Pt, W, Mo, Pb, jt.) Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeim on magneesium, raskeim aga plaatina. Näiteid metallide tihedusest:

    Rakenduskeemia
    Rakenuskeemia konspekt
    7
    pdf

    Rakenuskeemia konspekt

    Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] sergei.yurchenko@mail

    Rakenduskeemia
    Nimetu
    23
    docx

    Nimetu

    trikliinne, trigonaalne. Sõlmpunktides olevate osakeste liigi järgi võre klassifits ­ *aatom (teemant) ­ võre sõlmpunktides neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega; *molekul ­ sõlmpunktides neutr molekulid, mis seotud nõrkade jõududega (naftaliin) (kõige pehmemad ja nõrgemad; enamik kristallilisi aineid); *ioon ­ sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; * metall ­ sõlmpunktides on pos ioonid; *kihilised ahelalised kordinatiivsed võred ­ erijuhud, kihtide vah sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Enamik kristallaineid on polükristallid (koosnevad vaikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju. Kristalseid aineid on võimalik identifitseerida röntgenanalüüsiga (põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil) nii puhtal kujul, kui segudes amorfsete ainetega (amorfsetest läheb

    Keemia ja materjaliõpetus




    Kommentaarid (4)

     profiilipilt
    : päris hea
    16:43 25-11-2009
    krsty603 profiilipilt
    krsty603: aitas mind
    19:23 01-05-2010
    mark104 profiilipilt
    mark104: Meeldis
    15:59 21-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun