Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuva...
on halvasti jälgitav. Tõenäoliselt ei toimunud suuremaid muudatusi enne sajandi lõppu. Erinevalt Saksamaast ei toonud reformatsioon Liivmaa talupoegade seas kaasa ka mingit reaktsiooni. Paganlik-katoliikliku sünkretismi jooned püsisid maarahva uskumustes visalt pea kogu uusaja vältel. Oma osa oli selles 1558. aastal puhkenud Liivi sõjal, mis hävitas esimese hapra luterliku kiriku struktuuri maal ning katkestas seal igasuguse regulaarse hingehoiutöö. Kokkuvõte Eesti keskajast. Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558- 1629). Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlaste muistne vabadusvõitlus on Balti ristisõdade üks osa, mis toimus aastatel 1208- 1227. Sõja põhjuseks loetakse katoliku kiriku soovi laiendada oma võimupiire Euroopas ning vallutada uusi maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja ...
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu.
Eesti kunsti ajalugu keskajast klassitsismini: Saare Lääne kirikud: Juba enne 14.sajandit olid seal püstitatud kõik tähtsamad kirikud. Teisest Eestist suhteliselt erineva majandusliku-poliitilise olukorra pärast arenes siin ehituskunst omalaadselt. Ehitust soodustas ka dolomiidi olemasolu. Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop võitlesid omavahel ka ehitustegevuses ning see stimuleeris ehitustegevuse arengut. Vahel kasutati isegi samu ehitusmeistreid. Peaaegu kõik Saaremaa vanemad kirikud on ehitatud kaitsekirikutena (kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed, proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge, olulised on kuplitaolised domikaalvõlvid, meisterlik raiddekoo...
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk
kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. *toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta oop...
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga...
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas)...
• Ilma akendeta • Valisin, sest: ▫ Eeskujuks Vana-Kreeka arhitektuur (sambad) ▫ Sümmeetriline ▫ Sammastiku üleval kolmnurkne viil ▫ Lihtne kuid reeglipärane ▫ Vähese kaunistusega Romantism • 19. sajandi algus • Maalikunst: ▫ Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust ▫ Kujutati tragöödiaid, surevaid või vaevlevaid inimesi ▫ Kujutati ka maastiku ▫ Teemad olid pärit igapäevaelust, revolutsioonist, inglise kirjandusest, keskajast Tehodore Gericault „Meduse’i parv“ Realism • Maalikunst: ▫ Maaliti seda, mida nähti enda ümber ▫ Loobuti fantastilistest motiividest ▫ Tegelased argielust ▫ Kujutati ka kurbi olukordi ▫ Kunstis oli kõige tähtsam tõde Jean Francois Millet „Viljapeade korjajad“
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsiooni...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
Annaalide koolkond vastandus arusaamale, et ajaloo moodustavad faktid, mida saab ühemõõtmelised kinnitada. Kõik ajalugu, mis uusajal on kirjutatud, on rahvuste ja riikidekesksed. Selle nurga alt ei anna keskaeg meile midagi. Nad pakkusid välja kaks lähenemisviisi: pikk kestvus asjad, mis kõnelevad ajaloo olemusest enam kui faktid, ajalugu on vastus kaasajast tulevale küsimusele. Hakati tähelepanu pöörama erinevatele asjaoludele. Nt saab keskajast palju infot, kui arvestada inimeste tolleaegset mõtlemist. *Annaalide koolkond on eriti huvitatud sotsiaalajaloost millised olid sostiaalstruktuuri trendid. Nad leidsid, et ajaloo jutustamise asemel peab ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Et mõista sotsiaalseid fakte ajas ja ruumis, peab neid uurima ajaloo ja geograafia meetoditega. Analüüs on suunatud struktuursetele seostele ühiskonna, majanduse, poliitika, tehnoloogia ja psühholoogia vahel
Ajaloo KT vastused 1. Keskaja mõiste võtsid kasutusele Itaalia humanistid. Nad vastandasid keskaega oma ajastule, sest nende arvates ei toimunud seal midagi märkimisväärset. Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid ...
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa...
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
Tänapäeva Eesti- ja Keskaegse ühiskonna seisuste sarnasused Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : 1. Vaimulikud need kes palvetavad. 2. Aadlikud ja rüütlid need kes sõdivadc. 3. Talupojad, käsitöölised ja kaupmehed need kes töötavad. Võrreldes keskaegset ühiskonda ja meie tänapäeva Eestit, siis kindlasti on üks sarnasus demokraatlik valitsemisvõim (feodaalne hierarhia, keskajal) erinevates valdkondades. Alustagem meie riigi valitsemis viisist ja lõpetades selle kasvõi tänapäeva kooli/töö süsteemiga, kus kõige ülemusel astemel on siis valitsejad ja kõige alumisel on nn rüütlid ehk meie mõistes lihttöölised. Näiteks: Mina töötan Hedonis, kelle üks omanik on Margus Kangur. Hedon ise on tütar firma ning meie maja tegevdirektor on Sari Sopanen, kelle ülemus on Margus. Sari ise on meie maja juhtide ülemus, näiteks hotellijuht Signe Reimets on tema alluvuses ja täidab vastavalt olukorrale tema soove. Hotelli juhi Sig...
Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast I Teose peategelane on don Quijote, kes on pärit La Mancha külast. Don Quijote polnud hoopiski mehe pärisnimi, vaid seda oli Quijada või Quesada, aga äkki oli see üldse Quijana. Põhjus, miks mees tahtis endale uut nime võtta, oli selles, et mehe unistus oli saada kuulsaks rüütliks ning rüütlil peab olema ka vastav nimi. Don Quijote unistus saada rüütliks tulenes tema (liigsest) armastusest rüütliromaanide vastu, mida ta luges ööd ja päevad läbi. Samuti oli ka tema raamatukogu rüütliromaane maast laeni täis. Nagu rüütlitele kohane romaanides, on don Quijotel ka oma südamedaam, kelle pärast võtta seiklusrohkeid rännakuid ette, kelle nimeks on Toboso Dulcinea. Nimi oli don Quijote välja mõeldud, sest rüütli armastatu nimi peab olema lähedane mõne printsessi ja suure daami omale. Lisaks südamedaamile mõtles don Quijote välja ka oma hobusele nime välja (igal rü...
Eesti keskaeg Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste pool...
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmel...
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
Keskaeg põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid o...
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiu...
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued kaitserajatised ümbritsesid Seini jõe parema kalda ümbruskonda. Olles suletud laienevasse linna, kaotas Louvre oma kaitsefunktsiooni. 1364. aastal hakkas Charles V arhitekt Raymond du Temple muutma vana k...
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist ...
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kir...
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? 18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. c) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2
nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM
HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
ehitama kivist maju, milles elan hetkel mina. Vanasti kandsid mehed sukkpüksi ning põlvikuid, kuid nüüd on need üle läinud naiste rõivastesse. Mehed kandsid ka pikkade ninadega kingi, mis samuti nüüd paar aastat tagasi olid naistel ja tüdrukutel väga moes. Keskajal kanti väga palju ehteid, mis on ka tänapäeval moes, nähes tänavatel noormehi, tüdrukuid ning vanemaid inimesi. Ka endal olid mul veel paar aastat tagasi sõrmed ja kael sõrmuseid ning kaelakeesid täis. Keskajast oleme ka pärinud mõned õppeained, näiteks grammatika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, muusika. Samuti pandi alus kuulsamatele ülikoolidele, kus tahaks minagi õppida, kas Oxfordis või Cambridge's. Alus pandi ka meditsiinile, astroloogiale ning alkeemiale. Kui astroloogiale poleks alust pandud, siis arvan, et ma ei teaks horoskoopidest ega muust sellisest nii palju ega usuks tähtkujudesse ja neid iseloomustavatesse juttudesse. Kuna meditsiinile
KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg. Koraali saateks KESKAJA PILLID Hilisest keskajast RATASLÜÜRA __Kaasaskantav __Mängiti ilmalikku muusikat KESKAJA PILLID ALMEI TORUPILL TRUMMID Simone Martini. "Muusikud" 14.s.algus, fragment
Keskaegsed pillid Keskaja muusika on Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatradistsiooni sünnist 3. 4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, ka noodikiri ja polüfoonia, seega keskaja muusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmlikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Kuni 13. sajandi keskpaigani oli kirja pandud muusika mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti küll väljaspool kirikut laulude saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii
annaabi.ee 
