Keskaegsed pillid Keskaja muusika on Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatradistsiooni sünnist 3. 4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, ka noodikiri ja polüfoonia, seega keskaja muusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmlikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Kuni 13. sajandi keskpaigani oli kirja pandud muusika mõeldud ainult laulmiseks. Pille
Guido käsi 12. sajandil ilmusid neumadele kandilised noodipead ja noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi. Alles nüüd on võimalik laulda noodist tundmatut meloodiat, varem oli noodikiri olnud eelkõige mälule toeks. Esimese aastatuhande algul toimus seega lääne muusikakultuuris väga oluline muutus: suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks, seega tekkis eeldus kunstmuusika loomiseks. Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Muusika, mis kõlas keskajal väljapool kirikut ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.- 12. sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud (pr k chanson de geste)- pikad
Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega
Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse
kõrvallaadil oli põhiheli sama, kuid kõrvallaadi ulatus oli kvart madalam. KIRIK, USK KATOLIKU KIRIK ÕIGEUSUKIRIK Kiriku kõrgeim juht on Paavst Kiriku kõrgeim juht on Patriaaht Tähtsaim võimu piirkond oli ROOMA Tähtsaim võimu piirkond BÜTSANTS PILLID Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
- Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr - Muusikat õppisid kõik vabad inimesed - Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud - Kultus - ja eepilised laulud - Arendati välja nomos - reeglite kogum Klassikaline periood
aastatel, kõrkkoolide õppekavadesse jõudsid varajase muusika kursused peale Eesti taasiseseisvumist. Varajast muusikat esitatakse mitmetel üritustel, Eestis on nendeks Haapsalu vanamuusika festival. On ka vanamuusikaansambleid, kuhu kuuluvad muusikud, kelle repertuaari kuulub vanamuusika. Nendeks on: Hortus Musicus, Musica Antiqua Köln, Rondellus, Scandicus, Sequentia, Vox clamantis. Keskaja muusika Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mille all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.-4. sajandil kuini 14. sajandi lõpuni. Keskajal oli muusika väga tugevalt seotud kristliku kiriku ja paljud Lääne kunstimuusika tunnused arenesid välja just keskaja kiriku raames, nt noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmalikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole eriti
Kõik kommentaarid