Muusikaajaloo Kordamine 1 (1)

Kontrolltöö nr1
Vanaaja iseloomustus ja tähtsus.
2) Millal tekkis mitmehäälsus. Žanrid,kirjelda.
3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid?
Vastused:
1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas.
Muusik oli samaaegselt nii helilooja , laulja, tantsija , pillimängija kui ka luuletaja.
Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides.
Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil.
2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 – 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides.
ORGANUM – mitmehäälne kirikulaulu tüüp millel on siis saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal.
Organume oli kolme tüüpi:
Paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt
Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms)
Kaunistatud organum
MOTETT – kirikumuusika źanr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti . Selles muusikavormis on 3 erinevat häält. Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja.
Häälte rütm erinev
Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes
Häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga
3). Rüütlilaulikuid oli kolme tüüpi:
Trubaduurid – Lõuna–Prantsusmaal
Truväärid – Põhja-Prantsusmaal
Minnesingerid – Saksamaal
Rüütlilaulikute peateemaks oli eepiline jutustus müstiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.