liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.
Gild tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Sedööver meistritöö Vasta dokumendi küsimused 1-3! Hansakaubandus Kujutlege end keskaegse kaupmehena: Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu, vt. õpik lk. 73 REFORMATSIOON EESTIS Mõiste ja põhjused Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab
enneolematult kättesaadavaks. Tekkinud olid nn.rahvusriigid, kus asjaajamine ja kultuuriloome toimus vastava riigi põhirahva keles. Nõnda oli see ka tüüpilises rahvusriigis ROOTSIS. 17. sajand – Eesti kuulub luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti ja eestlaste kultuurile on kahesuunaline: Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid *Eesti kaotas oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna – Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks Rahvaharidus: Ärksamatele talulastele jagasid kirjatarkust köstrid *1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks *1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits *1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool. *Kodus õpetamine Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “Vastne Testament”(Uus Testament)
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik
Linnad kujutasid endast (kõrg)kultuuri koldeid, mida seal elavad üksikud talupojad justkui ,,toitsid". Keskaja jooksul võeti seega omaks väga suur hulk erinevaid uuendusi, millest osa liideti omaenese varasema rahvakultuuriga. Kiriku ja kloostrite vahendusel saadi osa kirjakultuurist. Pikemas perspektiivis oli kõige olulisem see, et Eesti kultuuriruum liideti lääneliku kultuuriga Euroopa südamail. Suurimaid mõjutusi saadi Saksa kultuuriruumist. 3. Reformatsioon 16. sajandil Reformatsioon hakkas Eestis levima 16. sajandil, tuues endaga kaasa mitmeid kultuurilisi muutusi ning eestikeelse kirjasõna leviku. Ühiskondlikult tähendas 16. sajand teorendil põhineva mõisamajanduse läbimurret. Mõisad asutati talupoegade maadele, keda omakorda külade kaupa metsa- ja äärealadele aeti. Seetõttu tervnesid talupoegade ja mõisate vahekorrad, mille üheks tõendiks oli ka eespool mainitud Jüriöö ülestõus 1343. aastal. Kultuuriajalooliselt on 16
Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused ja riigid kujunema, hakkas kujunema euroopalik tsivilisatsioon ja kultuur. Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kujunesid keskajale iseloomulikud jooned (feodalism ja kiriku ülemvõim)); kõrgkeskaeg (jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnade esiletõus, vallutusretked põhja, itta ja lõunasse); hiliskeskaeg (katkuepideemia, mis põhjustas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
