Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad
Ajapikku hakati aga kasutama kolmeväljasüsteemi:ühele osale põllust külvati suvivili,teisele talivili,kolmas jäeti sööti.Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige soodsam.Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi e.töötama fodaali heaks.Hariti mõisapõlde ja tehti majapidamistõid,kuid talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega,mis neil oli. Teiseks seisuseks olid aadlikud e.feodaalid.Kõik feodaalid moodustasid kokku ühtse rüütliseisuse.Seisuselt olid nad võrdsed, kuigi suurfeodaalidel oli rohkem võimu kui väikefeodaalidel.Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesanne oli kaitsta kogu ühiskonda.Feodaalid elasid linnustes.Neid rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.Algul ehitati neid puust,kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid.Kõige enam olid levinud tornlinnused.Torni osa moodustas
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi:
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas
Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti
feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli
Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud
ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele. Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda. Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust ). Paavstile allusid peapiiskopid, neile omakorda piiskopid ( ülevaatajad ) ja neile preestrid. Igas kirikus oli oma preester. Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid. Keskajal sai kirik endale nimetuse Katholikus üldine Tekkisid erakute vennaskonnad ja kloostrid. Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri Monte Cassino. Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks. Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel. Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission. ( Kristlus on missioone usund )
pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa
Keskaegne ühiskond KESKAEG 4 kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured
kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema
mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-seda, mida kaitsti selleks,
Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks tegevuseks oli usulevitamine ehk misjoon. Üks tuntumaid misjonäre oli püha Patrick. Ta elas 5.sajandil. Ta tegutses Iirimaal misjonärina
maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism.
- Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse
meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad.
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
selged. Riigi administratsiooni kujunemisel oli eeskujuks kiriklik administratsioon. 12.saj hakkas riiklik administratsioon kujunema Prantsusmaal, kus algselt ebasoodne paiknemine kõigi keskel sai riikliku tsentralismi aluseks. Riigi valitsemise keskuseks sai seal õukond, maa vägevad võtsid pärilikes õukonnaametites valitsemisest osa ja kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas, kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli kohtukoda. 13. sajandil hakkas kuningavõim end seisuste eeskostest lahti kiskuma- provintsides tugdasid võimu kuniga ministeriaalid. Mida enam tugevnes riik, seda kindlamini asus rüütli ( vastutas linnuses rahu tagamise eest) asemele bailli, kes oli
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti
- väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14
Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas paavstivastast kriitikat *Kuningavõim tugevnes, keisrija paavstivõimu universalistlike püüdluste asemele asus rahvusriigi idee. Keisrivõimu kehtestamist lihtsustas ka asjaolu, et paljud võimsad suurfeodaalid langesid ristisõdades. *Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa tõi kaasa Itaalia kaubalinnade õitsengu. *Kolme tsivilisatsiooni, s.o läänemaailma,Bütsantsi,islamimaailma vahel süvenes vastastikune vaen. *Araabia teaduse ja tehnika mõju eriti Hispaania kaudupaberi valmistamine, araabia nr kasutuselevõtt. *Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid
kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat. Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism õukonnas valitsenud silmakirjalikkus. Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal.
meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja
1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest.
Alguses Frangi riigis, hiljem ka Frangi riigist sõltuvatel aladel. Kuna tekkinud riiki sai võrrelda kunagise Rooma impeeriumiga, kroonitigi Karl Suur ka enda soovil keisriks (lisaks oli ta ka lihtsalt kuningas). Aga Verduni lepinguga jaotus riik kolmeks, millest praegu on ka kolm riiki alles. Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. Lõpuks viisid feodaalsuhted välja selleni, et kuninga keskvõim hakkas nõrgenema ja suurfeodaalid said enda kätte päris palju võimu. Näiteks nad said endale tähtsad funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. 4. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega,
1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli: 1. Lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused, nende täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. 2. Hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgem. 3. Isikuline kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ja rüütlid. Läänipüramiid: 1. Kuningas 2
· 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus,
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
