Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, keskaeg, bütsants, paavst, aladele, germaanlased, feodaalkord, talupoeg, konstatinoopol, keiser, keisrit, barbaarne, renesanss, paulus, kirik, ristiusk, roomat, rändamine, hunnid, aasiat, hõimud, väärtushinnangud, lõplikult, hiinaga, siiditee, laevastik, sõjaliselt, hellenism, pärisorjus, maksud, üleval, keskvõim, tiitel, purpurpunastKeskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11
hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.)
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
(Avicenna lad. k.) pani kirja raamatu "Arstiteaduse kaanon", selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi geograaf, koostas raamatu "Geograafia", seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil, teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga
(rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)
maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas
p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal 1700 eKr Hiinas Huanghe Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu Need kujunesid üksteisest sõltumatult, sisemistel põhjustel primaarsed tsiv-d. Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395
monarh- ainuvalitseja, kes nõudis jumalikku austust Aleksander Suure maailmariik ja hellenistlikud riigid (täienda joonist peale väljaprintimist õp lk 31 abil) II VANA-ROOMA AJALUGU Viited Kaardid lk 34-37 ,,Üldajalugu´´ ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50- 51) ja 11 (lk 56) Teemad Itaalia geograafilised olud ja rahvastik (võrdlus Kreekaga). Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas- Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik ja lõunas Sitsiilia saar (VÕRDLUS- Kreeka oli mägine ja sellepärast see riik ei olnud ühtne(seal olid linnriigid), aga Itaalias on vastupidi ehk ühtne riik). Erinevalt Kreekast on Itaalia pinnamood tasane ja põllumajanduseks sobiv. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtlane ehk oli rohkem
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida-
ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London
hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike. Nobiliteet- kitsas ring tähtsaid perekondi,kelle hulgast pärines enamik kõrgeid riigi ametnikke plvest põlve. Võim vallutatud maades Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks. 1. itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks. 2. kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades. 3. Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused. 4. Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse. 5. provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale
Käsitöölised osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka. Orjade positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks. 2.Reformatsioon 31.oktoober 1517 Esimene suurem murrang kirikus: Kiriku lõhenemine Rooma ja Kreeka katolikusks kirikusks Teine suurem murrang oli reformatsioonRahvusriikide teke- püüd vabaneda paavsti võimu alt Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi Kiriku kõlbeline allakäik Indulkentside müük Martin Luther (1483-1546) 95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel
annaabi.ee 
