Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vasalli" - 274 õppematerjali

thumbnail
4
odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne)...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg Teine osa

1)Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Senjööri ja vasalli suhe · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele ­ senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi ­ kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu ­ poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! 2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Verduni leping ­ 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Vasall ­ ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms. Senjöör ­ isand Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim,...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaja mõisted jms(10. klass)

Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees ­ Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör ­ suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall ­ feodaal, kellele läänistati maad *Investituur ­ Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri ­ Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile . Vasalliteedisuhted ­ vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus ­ Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks ­ sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale....

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kõrg-ja hiliskeskaeg - perioodi kokkuvõte

Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused ­ tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt ­ tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall ­ tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks ­ tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju......

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
8
odt

KESKAEG

Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keskaaja kontrolltöö

Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas

Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mis on keskaeg kokkuvõte

· Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517)....

Ajalugu
290 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arutluse kirjutamine - juhend

13. sajandist alates oli Eesti mitme riigi vahel jaotatud ja kogu Eesti ühendati uuesti alles 17. sajandil Rootsi võimu alla. Kuni 13. sajandini ei olnud Eesti alal ühtset riiki tekkinud, oli sugukondlik elukorraldus, sugukonna eesotsas olid vanemad. Ristisõdijad tõid Eestisse aga Lääne-Euroopa tolleaegse ühiskonnamudeli, feodaalühiskonna. Valitseja oli maa jaganud vasallidele , kes pidid selle kasutamise eest teenima feodaali sõjaväes. Vasalli alluvuses olid talupojad, kes pidid maa kasutamise eest koormisi kandma ja oma töö ning koormistega valitsejat ülal pidama. Hakkas välja kujunema mõisaühiskond. Ristisõdijate peaeesmärk oli maade ristiusustamine. Seda soodustati sellega, et need, kes olid ristiusu vastu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Eestlased pidid hakkama täitma katoliku kiriku kombeid, austama katoliku usu pühakuid ja neile ohvreid tooma...

Kirjandus
373 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Feodaalsuhete Kujunemine

Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks. Ajajooksul muutus läänipärimisõigus, kui algul tehti seda ainult isalt pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

miks kujunes feodaalkord? *vaja uut tüüpi sõjaväge *vajadus luua stabiilne võimusüsteem *sõjaväel pidi olema sissetulekut ja ressurssi varustuse hankimiseks maa saaja kohustus sissetuleku eest: *muretsema omale varustuse *ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse *vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel) Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES ­ maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mõisted

Peatükk Naturaalmajandus ­ rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör ­ suurfeodaal. Vasall ­ alamfeodaal. Feodalism ­ Ühiskonnakorraldus, mis kujunes 1. at teisel poolel Lääne-Euroopas, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud sõltuvussuhted; valitseva seisuse samastamine sõjameeste seisusega; poliitilise võimu killustatus; sellest lähtuv maaomandi killustatus. Feodalism ­ senjööri ja vasalli vaheline suhe. Benefiits ­ sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen ­ kuninga isiklik maavaldus. Feood ­ suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus. Vasalli kohustused ­ fidelitas ­ truudus, lojaalsus; auxilium ­ sõjaline, materiaalne abi; consilium ­ nõuabi. Vasalli rituaalid - hominium ­ ustavustunnistus; fidelitas ­ ustavusvanne; asculum ­ lepingumusi. 13. Peatükk Bond ­ My name is Bond, James Bond. Viikingite taluperemees. Vaba oli ta....

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Rooma paavst Leo III palus Karlilt abi võitluseks opositsiooniga. Tänutäheks abi eest kroonis paavst aastal 800 Karl Suure Roomas keisriks. Karl Suur ründas samal aastal Bütsantsi. Kokkupõrked süvendasid ida ja läänelõhet veelgi. Karolingide impeerium Riigis elas umbes 15-18 miljonit inimest. Riiki hoidsid koos relvad. Riigil puudus pealinn. Karl Suure õukond oli koguaeg teel ja keiser peatus kord ühe kord teise vasalli juures. Tugeva keskvõimu seadusandluse, raharingluse ja maksusüsteemini frangiriik ei jõudnudki. Karolingide panus kultuuriarengusse Karl Suure ajal toimunud kultuuriarengut nimetatakse karolingide renessanssiks. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine ­ laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees ­ feodaal ­ maatüki saaja suurfeodaal ­ hertsogid ja krahvid väikefeodaal ­ parunid ja rüütlid lään ­ feood ­ maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia ­ feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör ­ isand, kes jagas maad vasall ­ maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti kohustused on oma senjööri ees ­ peamine on teenida tema sõjaväes Feodaalkorra kujunemine hakkas kujunema Frangi riigis 8. sajandil vajati paremat sõjaväge ja stabiilset võimusüsteemi Karl Suure vallutustega levis feodaalkord ka mujale Euroopasse Eestisse jõudis 13. saj vabadusvõitlusega seoses feodaalkorraga kujunes aadliseisus rajati linnuseid (alates 10. saj Frangi riigis)...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja kui ideoloogia ülesandeid vasalli suhteid. mõjutades igapäevast elu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla. b. Keskaja algus ja lõpp:...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Keskaja rüütel

Rüütel (sks.keeles der Ritter) tähendas algselt lihtsalt ratsanikku. Varakeskajal olid ratsasõdalasteks talupoegadest sõjasulased. Selle tagajärjel nad eraldusid muust talurahvast ning muutusid feodaalide klassi alamkihiks. Rüütliks saamist alustati juba seitsme aastaselt, tavaliselt oli laps vasalli poeg. Noored poisid saadeti kuninga juurde, kus nad rüütliseisuse tarvis ette valmistati. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks, kelle ülesanne oli täita teiste antud ülesandeid, õppida tundma turviseid (rüütli kaitserüid), relvi ning hobuseid. Ülesannete hulka kuulusid kombe-, käitumis-, loogika-, muusikaõpetus, samuti ka söögitegemise kunst, vahel õpetati paazile lugemine ja kirjutamine selgeks. Näiteks daame teenindades nad õppisid armastusväärsust ja viisakust...

Ajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus?

Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt ,akse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte, et "minu vasalli vasall et ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ­ ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna ­ Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma...

Ajalugu
134 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun