Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavära...
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabr...
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist.
Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatello ümasplastika töö. 9. ,,Taavet". 10. Kirjelda vararenessanssi maalikunsti. 10. Olid veel naiivsed ja detailide rohked. Taust tihti hele ja lageda võitu, maalid dekoratiivsed. Ühevärvilised. 11
(8-6 saj. e.Kr) koos tantsu ja pillimänguka. Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale. Renessansiaja Sünni kohaks peetakse Orlando di Rosso Eemaldumine muusika. itaaliat.Muusikaliune G.Dufay religiooni keskselt Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal
Gooti kunst (arhitektuur) Gooti kunst ehk gooti stiil. (12-15 saj.)- sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid
õppekavale usundiõpetus? Minu arvates see on väga isiklik teema, sellepärast iga inimene ise teeb valikut millesse usuda. Hakkan sellest, et kõik inimesed erinevad oma usuõpetuse poolest. Igal ühiskonnal on need inimesed, kes on kristliku-, katooliku-, või musulmaaniusuõpetusega. Siis tundides on alati lahkarvamused, milliseid on raske vältida. Igas peres on vaja, et oli kombeks avameelselt rääkida sel teemal. Linnas on alati olemas kirikuid ja teisi asutusi, kus võib saada osa religioonist. Kui inimest huvitab konkreetset usuõpetusest, siis tuleb ta ise sellest ära tunda. Teisest küljest, aga see on nii tähtis, et õpilased lapsest saadik teadsid usuõpetusest. Mõnedel tundidel me puutume selle teemaga kokku, aga väga kaugelt. Kokkuvõteks võin öelda, et usuõpe tunnid peavad olema igal perel. Pereliikmete ringis tuleb sellest rääkida ning külastada kirikuid.
Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas, maaliline. Hakkab muutuma ka looduslähedasemaks. On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega.
All kaks tammeoksakest. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvushühm ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kirjutanud soome helilooja Fredrich Pacius, aga sõnad Johann Voldemar Jannsenilt, Lydia Koidula isalt.Rahvusvaluuta on Eesti kroon. Eesti kroon- sada senti. Eestis on palju ilusaid linnu. Tartu on üliõpilaslinn. Tartus on vana ülikool ja teater ,,Vanemuine". Pärnu-kuurortlinn. Seal on suvel hea puhata. Tallinnas on muuseumid ja teatrid. Kõige suurem, teater Estonia. Veel on Tallinnas kirikuid- Oleviste ja Niguliste. Kirikud on väga ilusad. Eestis on isegi vene kirikuid- näiteks Aleksander Nevski katedraal.
Katakombides on poolringikujulised seinahauad ehk arkosooliumid. Katakombides leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist. Näiteks Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas kirikus taevavõlvi näiteks kuldne lagi, mis oli jumaliku valguse sümbol.
* Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis ma maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja 1. PERIOOD NATURALISM (1895 1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega * Arenemine toimub abstraktsiooni poole 2. PERIOOD ÕHTUSED MAASTIKUD (19061907) * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist. * Oli väljendusrikas kirjutaja * Tugevad horisontaalsed jooned maalides * Kontrastid * Valguse ja varjude kooskõla 3. PERIOOD LUMINISMMODERNISM (19081911)
kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor
Kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid ka puududa. Basiilikas on löövid erineval kõrgusel eraldatud sammastega ning keskmine osa kõrgem, ülal väikeste akendega. Ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid; lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega, kaitsekäigud, tornid või piilarid, massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus; romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika. 3. Värvige romaani basiilika põhiplaanil need alad, mida varakristlikul ajal veel ei olnud. Kirjutage juurde nende nimetused. 4. Kõige tähtsamad romaani stiili ehitusmälestised. Täitke tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1. Maria Laachi kirik Monumentaalsel lääne fassaadil on
saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli
o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand o Cluny kloostrikiriku järgi ehitatud Inglismaal ja Põhja-Prantsusmaal [normandias] ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid kirikuid. Põhiplaaniks oli ladina rist, mis oli eriti pikkade harudega. Durhami katedraal Inglismaal. o Ristvõlvid, mis olid ebaühtlase paksusega. Ristroidvõlvi algus. Piisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn o Itaalias o 1052-1272 o Kiriku nelitist ja ristimiskabelit katab kuppel, väliskaunistuseks on ümarkaarsed galeriid. o Väga tuntud! o Kiriku kuppel oli nelitise kohal, kiriku juurde rajati eraldi
Ja siis tehti piibli ainelisi pilte: emad lastega, Jeesus Kristus. 8 ja 9 sajandil oli Bütsantsi kunstnikel rasked ajad. Siis raevuses nn pildiehitajate liikumine. Nad üritasid hävitada inimesi kujutavaid pilte. See oli kindlasti usust. Bütsantsi riik langes täielikult türklaste vallutamise tulemusena. Bütsantsi kunst elas edasi vana vene kunstis. Venemaa päris koosristiusuga Bütsantsi kirikutega ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene kunstnikud iseseisvalt arendama taolisi kirikuid. Iseseisvalt taotlema neid kirikute tüüpe. Eesti kuulus sellel ajal tsaari Venemaa koosseisu. Ja siis hakati ehitama ka Eestis ka nn vene kirikuid. Kuid neid kirikuid oli palju kus ehitus tase oli madalam. Olgu see näiteks et Bütsantsi kunst ei ole väga kaugel meie ajaloos. Vana Vene kunst 10saj lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Vanasti oli alati nii et riigiametnikud abiellusid väga kõrgete ametnike tütardega. Nii astus Venemaa
mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid maailmasõja ajal. · Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik.
lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse:
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.
Kuna levis ristiusk, siis saigi ainukeseks tõsiseltvõetavaks keskvõimuks ja rahvast ühendavaks teguriks Roomakatoliku kirik. Sisuliselt valitses kogu euroopat paavst, kellele alluvad piiskopid olid võimu käepikendusteks. Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli ehituskunst, eelkõige kiriklik. Ehitati palju kirikuid, katedraale ja kloostreid. Paljude kirikute ülesandeks jäi ka täita linnuse ülesannet, kuhu ohu korral võisid inimesed varjuda. Kirikute põhitüüp jäi edasi basiilikaks, ent kuna usk oli edasi arenenud, siis tingis see ka kirikuehitistes muudatusi- jumalateenistuse läbiviijaid oli rohkem, seetõttu ehitati kirikud just altaripoolsest otsast suuremaks. Ehitustehniliselt kõige raskem ülesanne oli kirikulagede võlvimine-
* Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja Rühmitused Jan Tooropi kunstnike kogukond 1909 liitus usklikku kogukonnaga 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige. 1. PERIOOD - NATURALISM (1895-1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega * Arenemine toimub abstraktsiooni poole 2. PERIOOD - ÕHTUSED MAASTIKUD (1906-1907) * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist. * Oli väljendusrikas kirjutaja * Tugevad horisontaalsed jooned maalides * Kontrastid * Valguse ja varjude kooskõla 3. PERIOOD - LUMINISM-MODERNISM (1908- 1911)
...............12 Lisa 4...............................................................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................17 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................18 SISSEJUHATUS Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik.
KAUBANDUSKESKUS 21. SAJANDI KATEDRAAL? 21. sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus
Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond,
Petikud) Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega.Silindervõlv oli lihtsamaid võlvitüüpe kuid oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume.Ristvõlvidega sai laiemaid lööve katta.Löövid jagunesid võlvikuteks e.traveedeksm,iga sellist ruumiosa kattis ristvõlv. Vöönkaar-traveesid kiriku pikusuunas eraldavad kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e.triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.. Saksamaal Hildesheimi toomkirik-koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile Toulouse'i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja.Lae moodustavad silindervõlvid.Välisvaadet valitseb nelitistorn. Maria Laachi kloostrikirik-selle eeskujuks oli Cluny kiriku arhitektuur(eri kõrgusega tornide hulk)
Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7.Mis on katedraal? Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt! Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud
Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.
Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil ei j2tkunud selleks majanduslikku ega kunstilist j6udu seega on Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid
1p Püstpalkmajad 9.Nimetage 3 tuntud kloostrit Euroopas. 3p Cluny, Citeaux, Sankt Gallen 10.Mis ilmakaarde ehitati kloostris kirik (kiriku torn)? Miks? Läänest itta. Torn läände-kaitseb(miks?) 11.Kuidas nimeati losside peatorni Saksamaal ja Prantsusmaal? donžoon 12.Mis on profaanarhitektuur? ilmalik 1p 13.Nimetage tuntud romaani stiilis kirikuid Euroopas(4). 4p Worms, Mainz, Maria Laach, Speyeri 14.Mille poolest erinesid romaani stiili kujud ja asukoht tänapäevasest ümarplastikast? Vastu seina, Näoilmed naiivsed, pole likuvad, pole hästi kujutatud 15.Kohe Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi algul valitsesid 3 samanimelist keisrit (nende ajastu).Kes? Otto 16.Seletage mõisted: 4p 1
vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus.
See oli kohutav öö, sest nad pidid kõrvetavast kuumusest jooksma välja jäise talve kätte. Sel ajal olid neil ka kaksikutest pojad, kes hiljem surid, sest Aline jäi peale seda õhtut palavikku ja see palavik läks piimasse üle, mis mõjus lastele surmavalt. Sündmus on nii proua kui härra Solnessi südamesse jätnud suure haava. Edasi räägib Solness sellest, millega ta oma ehituskarjääri üldse alustas. Kuna ta oli tulnud jumalakartlikust perekonnast, siis hakkas ta algselt ehitama kirikuid. Mingil hetkel ta aga tundis, et Jumal pole temaga rahul. Neil oli kombeks uue kiriku torni viia pärg ja ükskord tabas Solnessi mingi imevägi ja ta ronis ise sinna, kuigi ta pea ei talunud kõrgustes olemist, aga sel päeval võis ta vabalt ronida. See oli see sama päev, kui nad Hildega 10 aastat tagasi kohtusid. Kui ta torni tippu jõudis, avanesid tal justkui silmad ja ta sai aru, mis toimub. Ta nägi selgelt, miks olid talt lapsed ära võetud
ja lauludega. läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti. Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st. Greogoorius korraldas usuasju terves riigis. Aktiivne poliitilises ja majanduslikus elus. ajas kloostreid, usuteemalisi kirikuid. Uuendas läänekiriku liturgiat, mis aegamisi levis kogu euroopas. Laulmisega Greogoorius üldiselt teotud ei olnud. Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. Greogooriuse laul on rooma katolikukiriku: 1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor. Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme. Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist
“St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio 1600-1601 PEETRUS PEALE KRISTUSE SURMA Jeruusalemma kristliku koguduse juht Kristluse levitaja 43.a sattub vangistusse Sureb Rooma esimese piiskopina Lüüakse pea alaspidi risti PEETRUSE-NIMELISED EHITISED Peeterpauli katoliku kirik (Tallinn) Rooma Peetri kirik Peetruse- nimelisi kirikuid Rooma Peetri Kirik leidub väga paljudes riikides Püha Peetri kirik Viinis, Püha Peetri kirik Austrias Vitorias, Hispaanias MIDA UUT SAIN TEADA Üks Jeesuse 12nest õpilasest Esimene piiskop Kõige rohkem Peetruse-nimelisi kirikuid on Inglismaal KASUTATUD ALLIKAD “Pühakuteraamat” Kirjastus Perioodika, Tallinn 1995 http://en.wikipedia.org/wiki/Saint_Peter http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/pueha
Ma päris sellest aru ei saanudki, kas see oli komme või kellegi kogu. Aga kui kunagi tagasi lähen, siis uurin järgi. Järgmine sihtkoht, kuhu läksin, oli Istanbul. Istanbul on Türgi üks suurimaid linnu , mis asub iidsete Mustast merest Vahemerre ning Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate kaubateede ristumiskohal, see tõttu oli ka igal pool- nii kaidel, kui ka sildadel- näha väga palju kalamehi. Külastasime ka kirikuid, mis Türgis on väga suursugused ja ilusad nii seest kui väljast. Sees oli näha Piibli põhjal tehtud maalinguid. Enamus kirikuid on Istanbulis nn kuppelkirikud, mille sambad moodustavad väljaspool lõõri. Tavaliselt on ümber kiriku neli kellatorni, et oleks kuulda kellasid igale poole. See on ka vajalik selleks, et kohalikud teaksid, et saavad tulla palvetama. Käisin ka söömas ning uurisin, mis pakutakse turistidele ja mis on türklaste rahvustoiduks, ning
seda, sellepärast arvatigi, et sõjaretked rikkamatesse naabermaadesse on igati õigustatud. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad? Ilmselt oli neil hästi korraldatud ja väljaõpetatud armee, lisaks sellele aitas kindlasti ka ühtekuuluvustunne, nad pidid kõik koos oma usku kaitsma ja tegid seda. Kuidas suhtusid araablased alistatud maade rahvastesse? Nad ei surunud oma usku peale ja lubasid vanu kirikuid edasi kasutada, nad lubasid austada vanu traditsioone. Nad vabastasid kõik moslemid maksudest ja see meelitas ka alistatud rahvaid islamit üle võtma. Nad võtsid palju üle alistatud maade endisest riigijuhtimisest ja ühiskonnakorraldusest, nad soodustasid linnaelu ja kaubandust, sest see oli rohkem arenenud kui Araabias. 6. Millal, kus ja kelle poolt peatati araablaste edasitung Euroopas? (vt õpik lk 76) 732.aastal Poitiers'lahingus Karl Martell'i, Frangi riigi kuninga poolt.
endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. 2 Gooti kunsti arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei
traditsioone, sealhulgas Idamaade omi. Üldjuhul olid Bütsantsi suhted muu maailmaga head, kuigi LääneEuroopa feodaalid pidasid bütsantslasi sageli liiga peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga sõjakad barbarid. (lk 50) 6. Bütsantsi kultuur Bütsants oli varasel keskajal LääneEuroopast märgatavalt kultuursem. Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli kõrgetele kohtadele riigiametis. Nii võis tõusta mõni õpeltane koguni patriarhiks. Patriarh Photiuse ettevõttel levitati ristiusku slaavi rahvaste seas.
VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged.
Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse. Ilmus esimene eestikeelne trükis- Jumalateenistuse käsiraamat: 1525 (ei ole säilinud?) Wanradt-Koelli luterlik katekismus: 1535. Esimene eestikeelne raamat, mille fragmente on säilinud. Toimusid Eestis pildirüüsted: 1524-1525. Rüüstati dominiiklaste kloosterkirikut, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. Tartus M. Hoffmani juhtimisel toomkirikut, jm kirikuid ja toomhärrade maju. ilmus esimene eestikeelne piibel: 1739. Kes ta oli, millega ja millal sai tuntuks? Henricus Carvel: Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane). Johann Pulck: XVI saj. Kõrgharidusega eestlane, kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. Johannes Orgas ja Johannes Kyvel: XVI saj.Saare-Lääne piiskopid. Korraldasid visitatioone ja sinoideid. Johannes Blankenfeld: XVI saj. Kuulsaim Vana-Liivimaa vaimulik, kes taotles katoliku kirikuelu puhastamist.
korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kirikut Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik , piiskopkonna peakirik, ehitati 13.- 16. sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt.
Eriline hoone, kus sellist klaasi mängu näeb on Kristallpalee, mis ehitati valmis aastaks 1851 maailmanäituse otstarbel. (Pariisi raamatukogu) (Kristallpalee 1851. aastal) (Pariisi uhkeim neobarokne ehitis) Historitsistlik arhitektuur Eestis avaldub eelkõige mõisatel, kuid ka kirikutel ja eluhoonetel. 19. sajandil Eestis ehitatud kirikutest on enamik neist neogooti stiilis, kuid ka samal ajal ehitati suur osa vanemaid kirikuid neogooti stiilis ümber. Neist hoonetest tuntuimad on Alatskivi ja Sangaste mõisad. Samuti püstitati ka neovene stiilis õigeusu kirikuid, millest kuulsaim on Toompeal riigikogu vastas olev Aleksander Nevski katedraal. (Alatskivi mõis) (Sangaste mõis) (Aleksander Nevski katedraal)
Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt.
Alguse sai ka dekristianiseerimine, mis kujutas endast usu väljajuurimist. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust, mille korralduseks anti maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid. Bastille' vallutamine 14. juulil 1789 algatas massiliikumise, mis oli suunatud lihtinimeste mõttemaailmale eitama kõike, mis pärit minevikust. Nii hakati rüvetama valitsejate säilmeid ja kunstiteoseid, mis kujutasid kuningaid ja kõrgfeodaale, rüüstati kirikuid ja katedraale ning lõhuti skulptuure, maale, epitaafe ja muid vaimulikke asutusi kaunistavaid dekoratsioone. Kultuuriväärtuste õnneks moodustati 1790. aastal Monumentide Komisjon, mis otsustas, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Nende tegevus kujunes eelkõige ajalooliste kultuuriväärtuste kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist
- Vanim asula Pulli, jrgneb Kunda Lammasmgi. Kultuuri leviala Luna-Soomest kuni Luna-Leeduni. Elati veekogude lhedal ning triistad enamjaolt kivist. Pti kala, kidi jahil, tegeleti korilusega. 2. Kuidas muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lpus vrreldes varasemaga? - Hakati tegema paremaid jahirelvu. Suunduti elama rohkem sisemaale. Hakati tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega, et toitu saada ja ka plluharimisega. Vahetuskaubandus. 6
Gooti stiil Teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil Oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini Gootikale eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss Ajalugu Arenes välja romaani stiilist Prantsuse piirkond ja Inglismaa võttis stiili vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegs...
kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste ja latgalite alistumine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõgavendade ordu juhtimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208
nelinurkne ruum varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille
annaabi.ee 
