,,Prints ja kerjus" Tom Canty sündis samal päeval kui Inglismaa prints Edward, ainult et kerjuste perre Prahihoovis, kus ta veetis ome elu esimesed aastad. Ta oli tahtnud kogu oma elu kohtuda mõne printsiga ja ühel päeval lossi juurde minnes nägigi ta inglise printsi. Prints kutsus ta sisse ja nad vahetasid huvi pärast riided ning kuna nad olid nii sarnased, siis aeti hoopis prints minema ja Tom jäi täitma tema valitsejakohustusi. Vaene prints pidi üle elama kerjuste jubeda elu ja kuigi ta kogu aeg kuulutas, et on
paavst, et igasugused varanduse jagamise nõuded on vastuolus piibliga, kuna ka Kristusel ja tema jüngritel olevat olnud isiklik omand. Jumal ise lõi vaesed ja rikkad. Rikkad selleks, et nad näitaksid oma helduse ja kristlikku halastust aidates vaeseid, vaesed aga, et nad paluksid jumalat oma heategijate hindeõnnistuse eest. Äärmist vaesust ja sellega kaasnenud kerjamist peeti loomulikuks. Kirikupühade kui ka muude pidustuste käigus toimus teinekord demonstratiivne hoolitsemine kerjuste eest kõrgest soost isikud jagasid väljavalitud santidele almuseid, kostitasid neid söögi ja joogiga ning erilise vagaduse märgina pesid neil isegi jalgu. Sellise armu osaliseks said vähesed, kerjuste põhihulk võis vaadata seda kõike vaid eemalt.
V. Hugo ``Jumalaema kirik Pariisis `` AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri.
Kodutus Kodutus mis see on ? Üheks märgatavaks muutuseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tänavapildis on viimase 20 aasta jooksul olnud kerjuste ja kodutute arvu kiire kasv Eestis tekkinud olukord, kus kodutud rändavad vaesematest piirkondadest, kus neile öömaja ja toetust pakkuda ei suudeta, see ongi toonud kaasa kodutute arvu kiire kasvu just meie pealinnas. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks".
andresepäev, peeterpaulipäev, simunapäev jne.). Usu pärast hukatud kristlaste ehk märtrite, samuti kiriku ajaloo silmapaistvate teoloogide, kiriku elu uuendajate, kiriku misjonitöö edendajate ja armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on läbi aegade olnud armas mardipäev ja kadripäev - Toursi piiskopi ja kerjuste kaitsja püha Martinuse ja püha Katariina mälestuspäevad. Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks on võetud nn "Billingeni katastroof", mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende
Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest-
naine Katariina. Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne
kohelnud, kasutades teda teenijatüdrukuna ning hellitades samal ajal nende endi tütart Eponine'i. Valjean kohtub Cosette'iga, kui see on saadetud öösel vett tooma. Valjean maksab Thénardier'dele, et need lubaksid tal Cosette'i kaasa võtta ning sõidab koos tüdrukuga Pariisi. Kuid Javert on endiselt Valjeani kannul... 1832, PARIS Üheksa aastat hiljem on linnas suured rahutused, kuna kindral Lamarque on suremas - ainuke mees valitsuses, kes tunneb kaasa vaestele. Pealinna hoorade ja kerjuste vahel sekeldab uulitsapoiss Gavroche. Üht tänavakampadest juhib Thénardier koos oma naisega, kes on sihtmärgiks võtnud Jean Valjeani ja Cosette'i. Javert päästab nad, tundmata Valjeani ära enne, kui too on taas põgenenud. Thénardier'de tütar Eponine armastab salaja ülikoolis käivat Mariust, kuid aitab vastumeelselt Mariusel Cosette'i otsida, kellesse poiss armunud on. Väikeses kohvikus toimuval poliitilisel koosolekul valmistub grupp idealistlikke üliõpilasi revolutsiooniks,
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu.
tagajärgedega; enam kui 5 sorti ravijaid, peale nende Tallinna ametlike meedikute rivaalid: nurgaarstid ; kõiksuguste erialade rändarstid. Neile on pühendatud eraldi peatükk. Loomulikult olid tohterdajad valdavalt mitteeestlased. Samuti on kirjeldatud esimesi hoolekandeasutusi (kloostrid, seegid, pidalitõbiste, süüfilisehaigete ja vigaste hospidalid). Keskaja linna sotsiaalpoliitika ehk kuidas ta lahendas oma vaeste, vanurite, haigete ja kerjuste probleemi. Tähtis linnaühiskonda iseloomustav joon. Räägitakse ka suguhaiguste legaalsetest levitajatest prostituutidest. Arvata võib, et Peterburi teenis Tallinnasse suguhaiguste ravimiseks saadetavate ravimite pealt kena sissetulekut. Aja möödudes, nii umbes 18.saj. lõpuks hakkavad epideemiatõrjeüritused ja nõuanded muutuma ratsionaalsemateks. Loodud oli Eestimaa kubermangu arstivalitsus ning taudide levimise takistamiseks astusid samme ka kohalikud kubermanguvalitsused
Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval. Põhilised tegevuse toimumise kohad on Geneve väljak , Imede Aed, Notre-Dame de Paris
mõistab, et usu röövimine, on sama, mis jätta haiget inimest ravimitest ilma. Tuleb arvestada ka seda, et Saksamaal mängis usk suurt rolli, mida mõistis ka Marx. Asume nüüd Max Weberi juurde, kelle jaoks religioon hoopiski varustab eetilist raamistikku modernse kapitalistliku elulaadi jaoks. Miks üldse kapitalism sündis läänes? Weber leiab,et niisugune püüe ilmneb kelnerite, arstide, kutsarite, kunstnike, riigiametnike, sõdurite, ristisõdijate, röövlite, hasartmängurite ning kerjuste hulgas ta on loomulik inimkonna kõigi rahvustele ning asjaoludele ja ajastutele, kõikjal, kus selleks eksisteerib objektiivne võimalus. Läänelik kapitalism on püüe kogumise suunas katkematult toimiva ratsionaalselt organiseeritud ettevõtluse raames, vahetpidamatult tekkivale kasumile, rentaablusele. Niisugune viis on tuttav vaid uuele lääne maailmale, kuna antud nähtus on hiline. Kapitalism on orienteeritud kaubaturule, mitte poliitilisele
Keskmiselt asus ühes majas 2-3 perekonda. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste arv väiksem. Abielu said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärid neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Linnadest tekkis pidevalt uusi vaesterühmi. Kui inimene ei suutnud endale enam tagada peavarju ja toitu ega nende hankimiseks vajalikke töövahendeid, langes ta astme võrra allapoole- hulguste, kerjuste, prostituutide või kurjategijate sekka. Linnavõimud üritasid ohtlikumaid inimesi linnast pagendada ja teisi heidikuid kindlatesse linnaosadesse tõrjuda. Keskaegses linnas kujunesid omalaadsed vaesed saared, mis ühtisid kriminaalsete linnaosadega. Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest. Linnakultuur
mõjuva plastilisuse ning südamliku, kuid salapärase meeleolu. Olustikumaailjad olid vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593- 1648). Nemad kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust. Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592- 1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ka skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619-
sobilik omada võõrausulist õukonda. Õukonnale suruti peale katoliku usku ja need kes seda ei tahtnud vastu võtta põgenesid Inglismaale, Madalmaadesse või mujale kus neid tänu suurele töökusele lahkelt vastu võeti. Kogu see suurejooneline raiskamine, näitab, et Louis XIV ajal oli absolutism. Oma järeltulijal soovitas ta rahva süda võita. Tema seda ei suutnud. Rahvas oli suhteliselt vaene ja nende elujärg vilets. Seda näitas väga suur kerjuste ja kodutute hulk. Auahne kuninga tuntuimaks lauseks jäi: ,,Riik see olen MINA!". Päikesekuningas Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas ta laastavaid sõdu. Kuninga perekonnal ei olnud eraelu kõik toimus rahva silme all.Kuninga kõige tavalisemaid igapäevasemaidki tegevusi saatis suur tseremoniaalsus. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta
esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surnuaias. MARDIPÄEV, 10. NOVEMBER Nimi tuleb ristiusu pühaku Martinuse järgi, kombed on levinud üle Lääne-Euroopa. Martinus oli kerjuste kaitsja, sest oli andnud kerjusele oma mantli. Mardipäev seostub mardisantidega, kelleks alguses olid enamasti mehed, kellest vähemalt üks oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada
Pidalitõbistel keelati elada koos tervete inimestega ning linnaelanikel keelati anda pidalitõbistele peavarju Kerjused Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine linnale tõsiseks majanduslikuks koormaks Töötati välja kerjusteseadused, mis lubasid linnas kerjata ainult kohalikel või paiksetel kerjustel Rändavad kerjused aeti linnast minema Linn kui elukeskond Keskaja linn oli väike, seal kulgesid kitsad tänavad ning nende ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja käike Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära
Ver. On baroklikum kui Louvre'i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid, inimesed pole alati kujutatud täispikkuses, vaid põlvedeni. · Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus
Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R
või 317. aastal praeguses Ungaris, Rooma tribuuni perekonnas. 15 aastaselt astus ta Rooma kaardiväkke ja sellest ajast pärinebki tema kuulsus. Legend räägib, et kord tulnud talle vastu külmetav kerjus ja palunud kehakatet. Martinil ei olnud talle midagi anda, aga ilma ei tahtnud ta ka vaest meest jätta ja seepärast andis ta poole omaenda mantlist. Järgmisel ööl ilmus Martinile Jeesus Kristus, pool mantlit seljas. Mantli ohverdamine tegi Martinist hiljem püha mehe ning kerjuste patrooni ja tema nimepäevast s ai kerjajate ja santijate päev. MARDIJOOKS Mardijooks on vana komme, mis pärineb keskaegsest andide korjamisest kirikule ja kloostrile. Keskaja lõpul jõudis see komme ka Eestisse. Meil ei korjatud ande aga mitte kirikule ja kloostrile, vaid endale. Kuna mardipäeva peeti eelkõige meeste pühaks, siis käisid mardijooksus peamiselt tagurpidi pööratud kasukasse või mõnesse muusse vanasse räbalasse riietunud noormehed
• Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused • Kokkusaamiskoht - laadad • Kindlus - torn pelgupaik • Ristiusk selgeks teha piltida ja skulptuuride abil • Liturgia - missa pidulik muusikaline osa • Talupojad ja mõis kuulusid kogudusse KERJUSMUNGAORDUD • Kõik inimesed usklikud • Ketserid - kritiseerisid katoliku usku • Lääne-Euroopa • Kuulutustöö FRANTSISKLASED • 1223 ordureegel • Franciscus Assisist • Paljajalu käimine, pruun rüü • Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine • 13.saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED • 1216 ordureegel • Dominicus • Munkadel 3a õpinguid • Valge rüü, must mantel • Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford • 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS
Romantilisi jooni on ka kolme Viini klassiku teostes. Nüüd saavutas ilmalik muusika võidu vaimuliku üle, homofooniline polüfoonilise üle. Lihtne on ka rütm: valitsesid motoorsed rütmid. Klassitsismi ajal on esikohal instrumentaalmuusika. Armastatud muusika liigid olid ka laul ja koomiline ooper opera buffa. 18.saj algul valitses Euroopas Itaalia tõsine ooper opera seria. Klassitsismi ajal läks opera seria pankrotti. 1728. Aastal lavastati Londonis palju kõmu tekitanud "Kerjuste ooper", mis oli opera seria mahategemine. Tegelasteks olid põhjakihi esindajad, kelle abil naerdi välja barokkooperi üles puhutud paatos. Vaheldusid tuntud laulud kõne ja tantsudega. (Bertrolt Brecht tegi 1928 "Kerjuste ooperi" ainel näidendi "Kolme krossi ooper"). Esimene klassikaline opera buffa on Pergolesi "Teenija käskijanna" 1733. See oli aastakümneid rändnäitlejate kavas. Aariad olid lihtsad ja lühikesed, tihti korduvad. Ooperis oli ainult kolm tegelast: heasüdamlik
sofistide mõjule, kuid ka nemad püüdsid ületada relativismi. Tulemusrikkamalt tegutsesid kürenaikud, kellele olid omased hedonism ja ka ateism, ning küünikud, kes püüdlesid autarkia, see tähemdab üksikisiku sõltumatuse ja enesega rahuldumise poole. Küünikud põlgasid oma aja kultuuri ja ühiskonnakorraldust, paljud neist elasid ise kerjustena. Nii küünikuid kui kürenaikuid ühendas kultuuriviljatus; kerjuste ja vaeste filosoofid ei tunnustanud kultuuri, sest nad olid sellest ilma jäetud, rikka jõudeelu filosoofid soovisid kultuuri ainult parasiitidena nautida. Antiikfilosoofia klassikalinesüsteem (Demokritos, Platon, Aristoteles) -Erinevaist põhieeldusist lähtudes püüdsid Demokkristos, Platon ja Aristoteles rajada filosoofiasüsteeme, mis ühendaksid natuurfilosoofilised, eetilised, gnoseoloogilised, poliitilised ja esteetilised probleemid ning arendaksid neid
programmide TACIS ja CARDS kaudu. Muuhulgas on läbi viidud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid sellistes peamistes päritolu- ja transiitriikides nagu Valgevene, Moldova, Vene Föderatsioon ja Ukraina, samuti Balkani piirkonnas. Inimkaubandus on olnud pidevalt arutlusel ka laienemise kontekstis. Inimkaubanduse vastase Inimkaubandus maailmas on kasvamas 30.08.2005 16:38 Inimkaubandus kogu maailmas on kasvamas Igal aastal müüakse maailmas miljoneid naisi ja lapsi seksiorjadeks, kasvab kerjuste ning sunnitööd tegevate inimeste arv, teatasid ÜRO ametnikud. ÜRO inimõiguste komisjoni juht Louise Arbour nimetas Pekingis toimunud Aasia - Vaikse ookeani piirkonna inimõiguste alasel konverentsil inimkaubandust hirmuäratavaks. 'Oma loomult on see inimõiguste jäme rikkumine ning raportite kohaselt kaubeldakse praegu inimestega rohkem kui kunagi varem,' ütles ta. International Labour Organisation'i hinnangu kohaselt kaubeldakse igal aastal üle maailma enam
Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal. Vesta kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester
Hereiofoobia , heresfoobia- hirm ametliku seisukohtade mittetunnustamise (vastuvaidlemise) vi radikaalse krvalekaldumise ees. Herpetofoobia- hirm roomajate vi roomavate asjade ees. (vt ofidiofoobia) Heterofoobia- hirm vastassugupoole ees (ka seksofoobia) Hierofoobia- hirm preestrite vi vaimulike asjade ees. (vt hagio-, staurofoobia) Hipofoobia- hirm hobuste ees. (ka ekvinofoobia) Hipopotomonstroseskvipedaliofoobia- hirm pikkade snade ees. (ka seskvipedaliofoobia) Hobofoobia- hirm hulkurite vi kerjuste ees. Hodofoobia- hirm reisimise ees. Homihlofoobia- hirm udu ees. (ka nebulafoobia) Homilofoobia- hirm jutluste ees. Hominofoobia- hirm meeste ees. (ka androfoobia, etc) Homofoobia[1]- hirm hetaolisuse, monotoonsuse ees. Homofoobia[2]- hirm homoseksuaalsuse vi homoseksuaalseks muutumise ees. Hoplofoobia- hirm tulirelvade ees. Hormefoobia- hirm vapustuse vi ehmatuse ees. Hdrargrofoobia- hirm elavhbeda(preparaatide) ees. Hdrofoobia- hirm vee vi marutaudi ees. (vt akva-, antlo-, dino-,
Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim. Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad. Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse.
hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad). c) Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine, palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal). Kõrgkeskajal hakati looma uusi vaimulikke ordusid, mille liikmed pidasid benediktlaste ordu järjest materiaalsemat elulaadi liialt kaugenenuks varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13.saj algul kujunesid välja kerjusmungaordud linnades, et kuulutada
Kõige järgi otsustades pidid seegid olema suhteliselt hästi varustatud lihaga, seda andsid talupojad koormiseks, liha nõuti ka tasuks seeki vastuvõtmise eest. (1) Vaeste olukorra hindamisel ei tohi unustada, et vaesus oli keskaja ühiskonna lahutamatu osa, see oli usuliselt ja eetiliselt õigustatud, selles ei nähtud sotsiaalset pahet, seda ei võetud kui pealesunnitud olukorda, millest tuleb püüda välja rabeleda. Seepärast ei tehtud keskajal ühtegi katset kerjuste olukorda oluliselt parandada, neid toideti ja anti riided selga, kõik ülejäänu aga jäi endiseks. (1) 17 6. Lisad Valik keskaegseid retsepte: 1. Klarett Tallinnast 1,5 naela kaneeli (1 nael = 416g) 3 veerandikku ingverit 1,5 naela paradiisitera 3 loodi kalganit (1 lood = 13g) 8 naela suhkrut 1,5 loodi safranit 30 toopi reinveini (1toop = u 1,1l)
Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid.
kajasid üllalt üle metsa ja innustunult kuulav Saar tundis, "kuidas mets saadab sarvepilli mängu". Rahvaviiside korjamisel saadud muljeist kirjutab Saar: "Vanade Eesti laulude asemele on kas Eesti sõnadega saksa laulud asunud, mida enamasti noored inimesed laulavad ehk nad laulavad saksa viiside mõjul sünnitatud Eesti laulusid, koguni vähe aga Eesti laadilisi viisisid, viimaseid sõimatakse sagedasti sandi viisideks, sest neid tõesti kerjuste ja vaesete inimeste suust kuuldub." Ta lisab ühtlasi, et "tants on oma eesõiguse ära andnud Saksa polkadele, valtsidele, Poola marsurkadele jne., mis harmoonika, viiuli või tsitri (mõned nimetavad seda koguni "kandleks") häälte taktis keerutatakse /.../ Mõned vanad eided tuletavad endist lauluaega soojusega meelde". Saar tundis hästi rahva elu-olu, rahva vajadusi ja püüdlusi. Ta tundis seesmist kohustust aidata kaasa rahva kultuurilisele arengule
Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada. Kapitalistlikku tootmist hispaanlased ei arendanud. Rikkusid voolasid maj teenuseid pakkuvate inglaste ja hollandlaste kätte, mis stimuleeris kap arengut. Maailmalinnaks kujunes Antverpen. Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel)
Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Palgatöölisteks olid tavaliselt endised talupojad. *investeerimine raha paigutamine hoiule kuhugi majanduslikku tegevusse, eesmärgiks saada tulu. Tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Tänu tarastamisele vaesus suur hulk Inglismaa talupoegi ( suurenes järsult kerjuste hul ) ja nad kolisid linna lootes leida sealt tulusat teenistust . *pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ),
kasulikkuse (utility) õnnelikkus, nauding ja muu hea. Ühiskonna heaolu ei saa käsitleda indiviidi heaolust, riik toimetab kasulikkus printsiibi alusel, kasu miinus valud ja vaatame kas on hea. Õiguspositivism Valu ja hea poole 4 jagunemist: 1. Füüsiline 2. Moraalne 3. Poliitiline 4. religioosne *Kaastunne, kurvameelsus kerjused tuleks viia töömajja, mõned kerjused on küll õnnelikud, kuid enamus mitte, maksumaksja raha ei tuleks kasutada vaid oleks isemajandav kerjuste maja. Maksimeerida võimalikult suurele hulgale inimestele heaolu Trammi näide, kas sureb üks või mitu, aga siin oleneb lähedus kuidas läheneda? Õnnelikkuse maksimeerimine ning negatiivsete kahjude minimeerimine; enamuse heaolu pole üksikisiku heaolu utilitarismi nõrk külg : *ISIKU ÕIGUSED, kõik väärtused ei ole mõõdetavad -> enamus sõidab vähemustest üle *george bush kas piinamine on lubatud terrorismi puhul? Utilist mõtleks et
(vaesus, vallalisus, sõnakuulmine ja täielik kuuletumine paavstile) 1583 jesuitide kolleegiium Tartus. · Trento kirikukogu 1545 1563 paavst on ilmeksimatu, kirikul on piibli tõlgendamise õigus, tugevdati distsipliini kirikus, Gregoriuse kalender 1582. Hisapaania vastureformatsioon kants · Felippe II 1556 1598 ajal oli Hispaania maailmatiik, kes toetas kõigijõududega katoliku kirikut. · Madalmaade vabadsusvõitlsud. Gööside (kerjuste) võitlus hispaanlaste vastu kestis 1556 1576 1581 Ühendatud Provintside Vabariik. Alguse sai Hollandi kuldajastu. · Anglikaani kiriku võit Inglismaal saabus Elisabeth I valitsusajal 1558 1603. Hugenottide sõjad Prantsusmaal · Kalvinistid ehk hugenotid oli põhiliselt Hispaania piiri lähedal Navarra kuningriigis Bourbonid · Pariisi kuningakojas olid võimul Valoid, õukonnas olid ka mõjukad katoliiklased Guis'id · 24
tööjõuga/väiksema ajaga tootma rohkem. 2. Vanad põllud karjamaadeks, saadi rohkem liha. 3. Tööjõu hind kasvas. 4. Perekond väärtusena kasvas, ellujäävaid lapsi rohkem, samuti eakaid. Keskaja lõpul ellujääjaid lapsi kuni 4 5. 5. Suurenenud varanduslik kihistumus (surmade tõttu koguneb varandus kellegi kätesse). 6. Hiliskeskajal marginalide (ühiskonnaheidikud) kasv rändurite, kerjuste ja tudengite näol. 7. Linnades suurem osa marginaalideks, neil kel pole võimalik seaduslikke lapsi saada. Rahvast vähem, sest sotsiaalne struktuur ütleb, et teatud rahvas ei saa lapsi saada, st nende lapsed pole seaduslikud ja neid ei loetud linnakodanikeks. 6 KESKAJA MAJANDUS Valdavalt agraarmajandus, nii vähe tootlik, et kõik olid sunnitud ise tootma. Sellel põhinesid aadli ja
Tegeles kaubandusküsimustega. 1696 määrati Locke valitsuskomisjoni, mis tegeles kaubandussuhetega Hollandiga, piraatidega, koloniaalvalduste haldamisega jms asjadega. Locke ei seisnud vabaduse kui sellise eest (seda teevad hiljem Tom Paine, Prantsuse revolutsionäärid jne), vaid eelkõige kaubandusvabaduse ja parlamentaarse võimu eest. Ehk, tänaste arusaamiste kohaselt eriti liberaalne polnud. Oli tugevalt tegev ka avalikus teenistuses. Valitsuse liikmena tegi muu hulgas ettepaneku kerjuste- probleemi lahendamiseks panna nad vangi. 1700 läks pensionile. Vanaduses vastas kriitikutele, pidas kirjavahetust, kirjutas kommentaarid Pauluse kirjadele, suri 72-aastaselt. Locke oli oma elu lõpuks väga kuulus, kuid seda mitte poliitfilosoofia poolest, vaid tema kuulsaim teos oli "An Essay Concerning Human Understanding" (1689), kus ta ütles, et inimene on sündides "puhas leht" ehk tabula rasa ning kõik teadmised saab inimene vaid elukogemuste kaudu (meelte ja mõistuse kaudu)
Äkki raputas ta uuesti oma köidikuid ja nii meeleheitliku ägedusega, et kogu ehitus värises. Senise kangekaelse vaikimise asemel kostis ta kähisev ja metsik hääl, mis pigemini haukumist kui inimese häält meelde tuletas ja hurjutuste suminast üle käis: «Juua!» 1 2 9 See hädakisa ei äratanud kaugeltki mitte kaastundmust, vaid hoopis tõstis lõbusat tuju treppi ümbritsevas tublis Pariisi lihtrahvas, kes summas koos tol ajal põrmugi vähem julm ja kalk polnud kui see hirmus kerjuste 223 ning hulguste pesakond, millega lugeja juba tuttav on ja mis lihtsalt lihtrahva kõige alama kihi moodustab. Õnnetu ümber oli kuulda ainult irvitusi ta janu üle. Muidugi oli Quasimodo sel silmapilgul pigem kentsakas ja jälk kui kaastundmust äratav: ta nägu oli purpurpunane ja märg, ta pilk hälbiv, suu vihast ja valust vahus, keel poolenisti väljas. Peab ütlema, kui selles rahvahulgas oleks leidunudki mõni heldesüdamlik mees või naine, kes oleks katsunud
annaabi.ee 
