Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit
● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi; ● Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond. Juhitav demokraatia: ● 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine; ● 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus; ○ President valitakse 6 aastaks; ○ Valitsuse juht on peaminister; ○ Riigikogu (120 liiget); ■ Riigivolikogu 80 liiget; ■ Riiginõukogu 40 liiget. ● Veebruar- Riigivolikogu valimised; ○ Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt. ● 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia). Majandus:
Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse ,,Mu isa maa, mu õnn ja rõõm," 2.soome laul Karl Collan ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa." A. Saebelmann-Kunileid 2 eesti laulu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Koidula tekstiga. Kokku 822 lauljat, 56 pillimeest, kuulajaid ja vaatajaid oli kuni 15 000. Ühenkoore juhatasid Jannsen ja Kunileid, puhkpille David Otto Virkhaus.
või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset
ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. Oma eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides. Ärkamisaeg ·Esimene üldlaulupidu Tartus- toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. ·Eesti Kirjameeste Selts- oli Tartus aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7
Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.
tegevuskohti, puänt. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell, psühholoogiline novell; sümbolnovell. Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Panteism- filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule.
Väikesed veidrused on paratamatus, Tallinnas on neid uute majade puhul rohkem. Eks lollakaid arhitektuurilisi lahendusi ole nii siin kui seal. Hea, et Tartu ikkagi kosub, ja loodan, et Tartu säilitab meie vaimse pealinna staatuse. Ma tahaksin, et Eesti nö keskinstitutsioone oleks Tartus senisest rohkem. Nii näiteks on ajakiri Looming ja Kirjanike Liit asutatud Tartus. Mulle meeldib ka see, et haridusministeerium on pooleldi Tartus. Olete Soomeugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president ja tõlkinud umbes 30 soomeugri kirjanike raamatut. Kui suur on teie arvates olnud tartlaste panus viimasel ajal hõimurahvaste kultuuri edendamisse? Paul Ariste on praegugi idapoolsete soomeugri rahvaste vaimukangelane, pooljumal. Kõik vanema põlve sealsed keeleteadlased on Tartus Ariste käe alt läbi käinud. Nad on oma austava suhtumise andnud edasi ka oma õpilastele. Praegu toimivad Tartus Ariste Keskus ja hõimurahvaste nõukogu. Selles linnas õpetatakse rohkem soome
.” Koit ja Hämarik, 1895. aasta Merehelinate kuulaja 1901. aasta Maadleja G.Lurich, maailmanäituse kunstivõistluse võitnud töö Russalka- näkineid, 1902. aasta Noorus kaob 1919. aasta ● 1893. aasta tormis Soome lahte uppunud sjalaeva mälestuseks Nälg, 1920. aasta Kalevipoeg põrgu väravas, 1922. aasta Hülgekütt Pakri saarelt, 1925. aasta Vabadussõja monument Rakveres Ants Laikmaa ● Sündis Läänemaal; ● kogus vanavara; ● 1889. aasta- Peterburi Kunstide Akadeema ● 1891. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia ● 1903. aasta- ateljeekool Tallinnas Tatari tänaval; ● 1907. aasta- Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek Autoportree, 1902. aasta Väike Alma, 1900. aasta Marie Under, 1904. aasta Vana Aitsam, 1904. aasta Imatra, 1908. aasta Mia Pardona, 1910. aasta A. Kizberg, 1915
Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega. Tema on küla hierarhias kõige kõrgemal. Prillup unistab, et temast saab piimamees
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski võimelised. Iseteadvuse tõusu soodustas veel talude päriseksostmine. Rahvas oli muutunud haritumaks, kerkis esile külaharitlaste kiht (köstrid, kooliõpetajad, vallakirjutajad), kes suutsid tõhusalt valgustustööd teha. Need mehed saidki algava rahvusliku liikumise teerajajaiks
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakas ka rahvuseepos "Kalevipoeg".
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige,
Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse 1346 Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile Linnaõigus dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu. 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad linnanõukogu, valitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärrra esindaja rae juures Gild tsunftide ühendus Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja romaani ,,Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshire osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu avaldas ta 1965. aastal. Pärast seda pole Salinger midagi uut trükis ilmutanud, ta on teinud takistusi oma varajase loomingu taasavaldamisele, öelnud lahti kirjutatust ning peletanud endast eemale huvilisi ja biograafe. Ta elulugu on salapärane. Loomingust Romaan ,,Kuristik rukkis" (1951). Novellikogumik ,,Üheksa juttu" (1953). Jutustus ,,Franny ja Zooey" (1961). Jutustus ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (1963). Temaatika - võõrandumine ühiskonnast J. D. Salingeri raamatute tegelased on enamasti noored inimesed, kes on seljataha jätnud lapsepõlve ja satuvad täiskasvanuna
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
kasutas hõbeplaati. Jäigi hammasrataste vahele, kuna rohkem kaitses provintsi inimesi riigi eest kui riigi asju provintsis juurutas. Talurahva seisukohalt oli üks võimukandjatest, kes leidis, et talupoegade olukord on ebainimlik. Kohalikud inimesed temasse nii suure sümpaatiaga ei suhtunud kui tema kohalikesse. Katoliiklaseks jäi elu lõpuni. Pilkealuseks sattus seetõttu, et elas Riia lossis, aga endale mingeid mugavusi ei lubanud. Tema eluruumide kohta on öelnud, et need sarnanevad pigem vangla kui kindralkuberneri ruumidega. Kindralkuberneri kõige tähtsamateks ülesanneteks: sõjaline kaitse. Alal tuli hoida Vene riigi koosseisu. Rootsi ja Venemaa olid mõlemad äärealadega hädas. Oma päritolult olid kindralkubernerid reeglina kõik sõjaväelased. Teisejärguliseks asjaks oli tsiviilhaldus, mis olid kohalike omavalitsuste käes. Teataval määral tuli kindralkuberneridel täita ka kohtufunktsioone kõrgeima kohtu juures tegevad.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo
Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea"
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Loodi talupoegade omavalitsus. Valla valitsus, -volikogu ja -kohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. Valla volikogus olid ½ pärisperemehed ja ½ mitteperemehed. Mõisa põldudel asusid tööle moonakad (töötasid moona eest). Sai võimalikuks talude päriseks ostmine. 1868 - Keelati teotöö. 1860ndad - Talupoegadele anti passid. Uute seadustega kaasnesid ka ülestõusud: 1804 Kose-Uuemõisa ülestõus. 1841 Pühajärve sõda. 1858 Mahtra sõda. 1864 Adam ja Peeter Peterson algatasid palvekirja kirjutamist tsaarile. Neid aitas kaasa ja õhutas Köhler. 1840-1850 Usuvahetus liikumine - talupojad läksid õigeusku, sest tsaar lubas neile, kes tsaariga ühte usku astuvad (õigeusku) tasuta maad. Enamus usuvahetajatest läksid Peterburi piirkonda, Abhaasiasse, Siberisse, Grimmi. Kõige aktiivsem oli usuvahetus liikumine Saaremaal, kõige passiivsem Võrumaal. Prohvet Maltsvet (kodaniku nimega Juhan Leinberg) - õhutas oma usulahu liikmeid väljarändama.
näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. 16. sajandi eestikeelsed tekstid ja nende keel (nt Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
