RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hi ina lipp Hiina vapp Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel.
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema džunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami
html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v�
väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka. Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid. Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid
sotsialismimaad kokku moodustasid sotsialismileeri. Läks nii Tsehhoslovakkias, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ida-Saksamaal (kuigi Ajutise valitsuse etapp jäi üldse ära, sest vahetult pärast II MS oli okupeeritud NSVL poolt), SDV, Ungari, umbes sama stsenaariumi järgi läks asi Jugoslaavias ja Ungaris, aga Jugoslaavias olid endas välja kujunenud väga tugevad kommunistlikud jõud, ja ka Albaania. Sama teema Mongoolias 80ndate aastatel, sotsialismileeri kuulus ka Hiina, Põhja-Korea, Vietnam. Kuuba ka, aga seal NSVL mõju kõige väiksem, seal olid enda kohalikud, kes võimu haarasid. Sotsialismileeri saab juurde arvata 14 riiki. Sotsialismileer ei olnud NSVL alati 100% kuuletuv. Neid riike, mis olid täiesti kuulekad, nimetati Sotsialistlikuks Sõprusühenduseks. Siit jäävad välja Jugoslaavia, Albaania, Hiina ja Põhja-Korea. Soovimatus alluda NSVL, mis tuli välja juba seoses Marshalli plaaniga. Hiina puhul, eriti
parasiitide oht. Alkohol seetõttu, et joobes inimene on kole inimene. Muhhamed suri 632.aastal, peale mida asusid tema pärandit kaitsma sunniidid. Šiidid aga asusid toetama Alid, keda Muhhamed oli kasvatanud oma kasulapsena ning soosinud kui oma poega. Nad soovisid,et Alist saaks järgmine kaliif, kelleks ta ka sai, kuid alles järjekorras 4ndana. Ka hetkel toimib valdav šiidide enamus maailmas ning Iraanis endiselt uskumus, et Jumal valib järglased ja juhid ise – mistõttu viimased juhid on olnud võimul väga kaua ning elavad väga vanaks. 8. RISTISÕJAD, KIRIKULÕHE, REKONKISTA, 100 AASTANE SÕDA 8.1 Ristisõjad Kokku oli ristisõdasid 7, kuid tähtsaimad neist on esimesed 3! Moslemite jaoks tähendab ristisõda barbaarset hävitust, kristlaste jaoks aga oli see oma uskumuste ja väärtuste eest seismine ja võitlemine. Ristisõdasid ei alustanud väeüksused, vaid üksikisikud vabatahtlikult – alustati oma teekonda,
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami
D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami
D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA abistas riike, kus valitses kommunistliku pöörde oht, samas toetati kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja sotsialismileeri maades. 1954. aastal jagunes Vietnam, nagu varem Korea, kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ning USA ja Prantsusmaa mõju all olevaks Lõuna-Vietnamiks. Ka Vietnamis tekkisid poolte vahel teravad vastuolud. 1950. aastate lõpul hakkasid Lõuna-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad sisesalgad (vietkongid ehk Vietnami kommunistid), keda toetas Põhja-Vietnami juhtkond. Valitsusvastased rühmitused ühendati Lõuna-Vietnami
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest
3. Poliitiline eliit. Neid elukaid on üsna aktiivselt uuritud ja analüüsitud. Isiksus. Keegi David Barber jagas poliitikud (USA presidendid) nelja klassi: Suhtumise järgi oma töökohustustesse aktiivseteks ning passiivseteks, ning oma töö väärtusesse ja tagajärgedesse suhtumise järgi positivselt ja negatiivselt meelestatuteks. On olemas aktiivseid, passiivseid, positiivseid ja negatiivseid poliitikuid. Aktiivsed ja negatiivsed on töörühmajad, neil on kõrge saavutusvajadus ja tahe olla täiuslik, kuid kes leiavad oma tööst vähe rahuldust. Kuna nad ei pea endast eriti lugu, on and poliitikas seetõttu, et nad soovivad täita personaalseid vajadusi (Nixon, L. Johnson). Aktiivsed positiivsed presidendid ammutavad suurt rahulolu oma tööst , nad usuvad, et nad suudavad saavutad oma eesmärgid ja et nad on kompetentsed (Kennedy, Carter). Passiivsed positiivsed naudivad kõrgel positsioonil olekut. Nad lasevad teistel tavaliselt
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
ookeanist India ookeanini, aga see loomulikult ei õnnestunud, sest Ühendkuningriik jõudis enda vallutustega ette. Hispaania suurim valdus oli Maroko ning riigile kuulus veel Ekvatoriaal-Guinea, kust tänapäeval tuleb väga suur hulk head ja kvaliteetset naftat. Belgia Belgia kongo, mis sai Berliini konverentsi käigus tunnustuse teistelt Euroopa riikidelt, oli 76 korda enda emamaast suurem. See oli tohutult maavaraderikas piirkond, mistõttu käivad seal ka tänapäeval kodusõjad. Selles piirkonnas elas väga palju erinevaid rahvaid ning 17.-18. saj toimus seal ka väga aktiivne orjakaubandus – nii üle Antlandi ookeani kui ka araablastega. Juba selle käigus puhkesid kodusõjad ning inimkaod olid väga suured. 19. saj lõpul olid paljud rahvad juba kannatanud ning nad olid languse teel. Klimaatilised tingimused on samuti paljusid väljakutseid esitavad – peamiselt ekvatoriaalsed metsad, mis
· Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik muust varast ning loomadest. Kogu majandus/valdav osa majandusest/tootmisvahenditest riigistatud Põllumajandus kollektiviseeritud, st rajatud ühismajandid. Range plaani majandus, st majandust juhiti kompartei poolt kehtestatud plaanide alusel (viisaastakute kaupa). Pearõhk rasktööstuse sh sõjatööstuse eelisarendamisele, mistõttu kergetööstuse/tarbekaupade tootmine elanikkonna vajaduste rahuldamiseks teisejärguline. Käsumajandus = majanduse jäik, riigipoolne üksikasjalik juhtimine, mis seisnes: · Plaanimajanduses = majanduse arendamine riigi poolt kehtestatud plaanide alusel; · Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine. · (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite (kolhoosid, sovhoosid)
Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes · Üritati taanduda jõudude tasakaalu põhimõttest. Leida mingid uued, "moraalsed" printsiibid. · Rahvasteliidu loomisega seoses olid tekkinud lootused kollektiivse julgeoleku süsteemi sisseseadmisele ja üldise desarmeerimise läbiviimisele. · Kellogg-Briand'i pakt (1929) pidi keelama sõjad. · Reaalsuses jäid olulised suurriigid (USA, Nõukogude Liit, Saksamaa, Itaalia) sellest mingil perioodil kõrvale, mistõttu Rahvasteliit muutus lihtsalt "jututoaks".. Demokraatia kriis · Parlamentarism tõi kaasa põhimõttelagedaid poliitilisi kompromisse. Neid tingisid ka mõnel juhul naaberriikide surve. · Sisepoliitiliselt muutusid mitmed demokraatlikud riigid populistlikult manipuleeritavateks. · Majanduskriisi 1929-1933 tingimustes kasvas paremäärmuslaste populaarsus, aga ka inimeste vajadus stabiilsuse järele, mille toojana nähti "kõva käe" poliitikat.
võimaluse arutada esmatähtsaid reforme ja vaadata läbi edusammud, mida on tehtud ENP tegevuskavades kokkulepitud majandus- ja struktuurireformi eesmärkide saavutamise suunas. Kõnealused majanduslikud dialoogid toimuvad reeglina üks kord aastas, vaheldumisi Brüsselis ja asjaomase partnerriigi pealinnas. Euroopa Liidu naabruspoliitikat täiendab oluliselt EL-i majanduskoostöö poliitika, andes sellele suurema sotsiaalse ja poliitilise mõõtme. Oluline on sealjuures asjaolu, et Euroopa Komisjon tagab suuremate koostöörahastuste kooskõlastamise rahvusvaheliste finantsasutustega nagu seda on näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Järgnevalt toome ära mõningad näited ENP raames tehtud rahastuse ulatusest: 1) ENP raames projektidele eraldas Euroopa Liit grantidena aastail 2007 – 2013 ühtekokku 12 miljardit eurot. 2) Tänu EL-i poolt ENP riikidele võimaldatud osalist ligipääsu EL-i
ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: - Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest 4 Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3)
otsused. Probleemiks ka reformide ebaühtlane tempo, põhiseaduse ja valimiste reformid kiired, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt. o Heaoluriik RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE. Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik, perekond ja kogukond, nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate kui tööandjate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu- arvati, et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühsikonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutakse töölisklassi internatsionaalse kosstöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!)
Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium, Silur, Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon. Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole teadlastel ühtseid seisukohti. On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260 miljonit aastat tagasi ja peamiselt lõunapoolkeral. Meile lähemad mandrijäätumised toimusid
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr
Gladiaatoreid õpetati võitlema erilistes koolides. Vaatemängud olid väga populaarsed ning need toimusid amfiteatrites. Kõige suurem amfiteater Roomas oli Collosseum, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. (Kõiv, M. 1994) “GILGAMEŠ” – Gilgameš (sumeri Bilgames) oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgameši eepose nimikangelane. Gilgameši eepos pandi kirja Babüloonia riigis ja akkadi keeles, mistõttu kangelase akkadikeelne nimekuju on sumerikeelsest tunduvalt enam levinud. Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud
maagirikaste Sardiinia ja Korsika saarte pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat osa. Mitmed roomlaste kombed, eriti religiuoossed tavad, olid etruski päritolu. Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr Rooma linn tekkis Laatiumi maakonnas, Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Laatiumi maakonnas elas üks itaalikute haru – latiinid. Karjuste ja maaharijate kogukondadest kujunesid seal aja jooksul suuremad linnataolised asulad – riiklike moodustiste keskused. Rooma oli üks paljudest latiini linnadest. Latiinid moodustasid ka järkjärgult tugevnema hakanud rooma rahva tuumiku. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. VII sajandil võtsid latiinid (sealhulgas ka roomlased) etruskide ja kreeklaste eeskujul kasutusele tähestiku
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
