usklikud, kohati ka naiivsed, et lasid oma enda raha eest kõik oma patud kinni maksta. Kirik aga kasutas seda meelsasti ära ja leiutas üha uusi finantseerimisvõimalusi. Keskaja inimesed peetsid kirikut ja selle pead ehk paavsti oluliseks, kuna paavsti autoriteet oli kasvanud tänu ,,Piibli õigele tõlgendusele", mille järgi on paavst sõltamatu isik, kellele kuulub terve vaimulik võim. Ajaga soovisid paavstid taotleda oma võimu ka ilmaliku ülemvõimu üle. Katsed allutada keisreid ja kuningaid viisid aga sageli teravate konfliktideni. Nii tekkis tuntud investituurtüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Paavst seletas oma käitumist sellega, et soovib lõpetada keisri õigust ise määrata ametisse piiskoppe. Muidugi polnud keiser sellega nõus. Kõigel on piirid. Paavst oli see-eest veendunud, et tal on õigus kandideerida ka rohkemale ning nõuda rohkemat. Kas vale piiskopite määramine pole mitte
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse · Neitsi Maarja sündis neitsist
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud ...
võim kuulus · Keisri valisid armee, kojaülematele senat, rahvas(jaguneti majordoomustele(Chlod hipodroomi parteidesse) evech, Karl Martell, · kukutati mitmeid Pippin Lühike, Karl keisreid Suur) · keisrivõim ei olnud päritav · keisrile allusid ametkonnad Vaimuliku ja ilmaliku võimu · Terves frangi riigis oli · Bütsantsi kirik seisis
töökultuur, distsipliin, vanemate ja lähedaste asutamine jms. · Kultuuride ühendamist nimetati ida ja lääne sünteesiks. · Tänu sellele on Jaapanist saanud ka kõige Euroopalikum riik Aasias. Keisrid kui ebajumalad · Alates 660 eKr, mil krooniti keiser, kes oli juttude põhjal jaapanlaste tähtsaima päikesejumala Amaterasuse poeg on jaapanlaste seas ebausk, et kõik järgnevad keisrid on ka tema järeltulijad. · Jaapanis kummardatakse keisreid, kui jumalaid kuigi neil riigis otsest võimu ei ole. · Keiser on ka rahva ühtsuse sümbol. Kasutatud materjalid · · internet õpiku
vabastatud Rooma kodanikud ja täies rivikorras leegionid, kes laulsid oma võidukale juhile ülistuslaule, teinekord ka lorilaule- triumfi ajal oli mõndagi lubatud. Jupiteri templis ohverdas triumfaator peajumalale oma loorberioksa ja tappis ohvrilooma. Seejärel jagati sõjameestele kingitusi ja väepealiku kulul algas suur pidu (eraldi juhtkonnale ja eraldi rahvale), millega triumfikäik lõppes. Hiljem austati triumfaatoritena ainult keisreid, kuigi nad polnud sõjakäigust üldse osa võtnud. Nad väitsid enda õigustamiseks, et väepealik viis leegionid võidule ikkagi keisri nime all, millest piisavat triumfi korraldamiseks. Keiser saatis siiski triumfaatori atribuudid võidukale väepealikule. Üldse peeti Roomas ligikaudu 350 triumfikäiku. Triumfikäikude abil püüti võita populaarsust lihtrahva hulgas, sillutada teed kõrgematesse riigiametitesse või suurendada keisri autoriteeti
Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr. 16. Millise keisri ajal toimub Rooma kunsti iseseisvumine? Keiser Augustuse ajal. 17. Mille poolest on tuntud Rooma paneton? (saj) Panteon pühendati kõikidele jumalatele. 18. Millisena kujutavad roomlased oma keisreid? Skulptuurid olid asjalikud ja realistlikud (ei ideliseeritud)
Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlased kahel viisil : portreeplastikas ja ajaloolised reljeefikunstis. Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste elumaja kujunes lihtsast aatriumiga etruskide elamust( 4korruselised, ilma akendeta, aatrium siseruum) Pompeji on 70a Vesnuvi vulkaanipurske tagajärjel tuha alla mattunud roomlaste suvituslinnu, mida on 18 sajst hakatud välja kaevama. Arhitektuur
naabritüdrukule kosja tuleb. Kuid seesamune Timo, julge, tugev ja tark mees, tahtis head just nimelt neile, kelle eesmärk on naabritüdruku kosija välja selgitada. Inimesed on harjunud, et enda eesmärkide poole püüeldes keegi ikkagi astub vahele ja tihti, kui mitte alati, on see keegi, kellel on rohkem võimu.(Mõte pole päris lõpetatud. Jakobit oleks saanud ka mainida selles lõigus.) Tänapäevalgi leidub Timosid, keisreid, pealtvaatajaid ja naabritüdruku kosija väljaselgitajaid. Hetkeühiskonnas on paljude inimeste eesmärk, et maja oleks oma, selle ees seisaks vähemalt kaks autot ja toas mängiks kaks last. Olgugi et selle nimel peab ilma erilise hariduseta isik tegema tööd 12 tundi päevas, 7 päeva nädalas ja mitte oma kodumaal. Jah, see eesmärk on saavutatav. Kuid võimul olijad pööravad inimesele, kes ei tea konkreetsest olukorrast midagi, tõeks,
Põhjalike ümberkorralduste tõttu ja tänu Korea sõja ajal USA armeele sõjavarustuse tarnimisele. 26.Mis riigi sõjaväebaasid on Jaapanis olnud pärast teist MS? USA 27.Milliste saarte pärast vaidlevad Jaapan ja Venemaa tänaseni? Kuriilide ja Lõuna-Sahhalini saarte. 28.Mis on Jaapani rahvususk? Sintoism 29.Kes on samurai? Jaapani kutseline sõjamees. 30.Milline on Aasia kõige euroopalikum riik? Kõige euroopalikum Aasia riik on Jaapan. 31.Kelle järeltulijateks peetakse Jaapani keisreid? Jaapani keisreid peetakse päikesejumala Amaterasu järeltulijateks. 32.Miks on Jaapani ja Venemaa vaheline rahuleping siiani sõlmimata? Sest Jaapani ja Venemaa vahel on olnud palju lahendamata probleeme. 33.Millised olid Jaapani suhted NSVLiga?Millised Venemaaga? Pidevalt on olnud lahendamata probleeme.Kuigi 1956 lõpetati riikide vahel sõjaseisukord jäi rahuleping sõlmimata.Sellest hoolimata on Jaapan 50-ndate lõpust alates arendanud majanduskoostööd nii NSVLi kui ka Venemaaga. 34
eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis. Ka vennaskonda reguleeris skraa, millest esimene napp versioon on pärit 1407.aastast, kuid skraad täiendati ja uuendati pidevalt. Vennaskonna auliikmete auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938. aastal võeti auvennaks Eesti president Konstantin Päts. 19. sajandi lõpust saadik on Mustpeade vennaskond tegutsenud seltskondliku ja kultuurilise ühendusena, mille üheks ülesandeks oli hansatraditsiooni säilitamine. Erinevalt Tallinna gildidest, mis 1920. aastal riigikogus vastu võetud seaduse alusel likvideeriti, jäi Mustpeade vennaskond alles, mis teeb Mustpeade vennaskonnast ainukese ühenduse, mis keskajast siiamaani püsima on jäänud.
15.Rooma arhitektuur kaared, võlvid, kuplid. Ehituskunsti uuendused. Arhidektuuri arengule sai eriti määravaks lubimördi kasutuselevõtt, see võimaldas kasutada kaari, võlve ja kupleid. Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Hakati kividega teid sillutama ja ka sildu ehitama, ehitati ka veejuhtmeid. 16.Rooma skulptuurportreeskulptuur Roomlased loovad uut ja väärtuslikku portreeplastikas ja ajaloolise relieefkunstis. Nad ei loonud jumalaid, vaid keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte, lihtinimesi. Näiteks: Augustuse portreebüst, Keiser Traianuse büst ja Marcus Aureliuse ratsakuju
eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema, mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu Andrian Tees 1b märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Bütsansi maalikunst pärast pilditüli 10 sajandil Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste
sajandil eKr vanade preestriametikohtade usuline tähtsus vähenes kiiresti. Keiser Augustus, kes ise oli preester, võttis ette kultusereformi vana süsteemi taastamiseks. Varasemal rituaalil oli küll vähe pistmist moraaliga, vaid tegemist oli suhtega inimeste ja nähtamatute jõudude vahel, milles jumalate teenimise eest saadi vastutasuks turvalisus Hoolimata Augustuse reformidest keskendus Rooma impeeriumi religioon üha enam keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud võõramaa kultused, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Viimane oli mõneti sarnane kristlusega. Ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest Nero ja Diocletianuse ajal. Constantinus I (oli ainuvalitseja 324-337) sai kristlusest keisririigi ametlik religioon. Keiser
Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega
Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid
veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja ainus jumal ning keisreid ei tunnistatud enam jumalatena . Kristlus kuulutati ametlikuks riigiusuks. Samuti hakati paganaid taga kiusama . Mina arvan , et kreeka kultuuri mõjutused olid vältimatuks . Seetõttu ,et enamus alistatud rahvaid olid samuti kreeka kultuuri mõjutustega, kreeklaste massilise rändamise tõttu hellenismiperioodil . Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas
tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser
Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator.kirjanik, kõnemees, (Vallutas Gallia)
tühjenes riigikassa. Tema poeg Marcus Aurelius Commodus Antoninusel (180-192) olid kõik need pahed, mis sada aastat tagasi Domitianusel. Tema põhiliseks tegevuseks oli elu nautimine ja prassimine. Lisaks oli ta hea sportlane, hiilgav vibukütt ja esines koguni gladiaatorina. Tema verejanu hakati lõpuks palees kartma ja Commodus tapeti 31. detsembril 192. a. !!! Keisritroon sattus leegionäride meelevalda. Pretoriaanid tõstsid troonile ja tapsid keisreid oma tahtmise järgi. Kui varased keisrid olid pärit senatiaristokraatia hulgast, siis nüüd pääsesid võimu juurde madala päritoluga ja lihtsõdurina alustanud väepealikud. Tihtipeale kerkis selliseid sõjaväe poolt valitud sõdurkeisreid esile riigi eri osades korraga mitu. See tähendas ka tihedaid kodusõdu. Mõnekümne aasta jooksul vahetus troonil sama palju keisreid, kui oli aastaidki. Ainult üks neist suri loomulikku surma. 193
usklike hinged peale surma · Hakkasid levitama oma usku ka mittejuutide seas · Juudid pidasid nende usku valeks ja kiusasid kristlasi tagant · Roomlased suhtusid esialgu sallivalt · Rändjutlustajad (apostlid) levitasid usku ( neid oli 12 tähtsamat, sh Peetrus ja Paulus) · Kristlased moodustasid kogudusi paljudes rooma riigi piirkondades · Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a. pKr Kristluse teket ja arengut mõjutasid I sajandi Palestiinas ja Rooma impeeriumis üldiselt toiminud usulised, poliitilised, majanduslikud, üldkultuurilised jne mõjutegurid. Kristluse tähtsaim alusdokument on koguteos Uus Testament. Ühtlasi on see tähtsaim allikas kristluse
Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim. tegelt oli võim ühel isikul- "princeps" =imperaator=keiser. poliitiline mõju ka senatil ja magistraatidel. Keisrid üritasid senaatoritega hästi läbi saada, sest senaatorid võisid keisreid takistada ning võimult kõrvaldada. Rooma õigus: kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. kõirgeim kohtumõistja keiser ja seadused põhinesid tema määrustel. tuli lähtuda rahva kasust, mitte isiklikest huvidest. rooma õigused kujunesid 12 tahvli seadustest ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest (praktilised kogemsued, kreeka seaduste eeskuju. roomlased panid aluse õigusteadusele. Keisririigi languse põhju-3saj.sattus R sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia,sõdurkeisrite aeg
loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri
nõudma ka väljaspool Itaaliat. Jumalatesse suhtuti asjalikud.Selleks et neilt midagi saada,tuli neid kohusetruult teenida,mis tähendas eeskätt annetuste toomist.Annetada võis kõikvõimalikke väärtuslikke esemeid või toitu,kuid jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverdamist. 12) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted? Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis. Rooma riigivõim umbusaldas kristlasi, sest nende keeldumises austada keisreid kui jumalaid nähti mässuõhutamist. Aeg ajalt korraldati kristlaste üle kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel Rooma jumalatele ja keisrile ohverdama sundida. Kõigest hoolimata ei takistanud see kristluse levikut, vaid vastupidi võimaldas oma jumalatele truuks jäädes ja tema nimel surmagi minnes võita ristiusule üha uusi pooldajaid.
Senatis oli 300 liiget Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 21. Kirjelda Rooma religiooni. vanad etruski päritolu jumalad, rooma jumalad, vallutuste käigus sissetoodud jumalad. kreeklaste jumalakujud. Toimus rooma usundi sujuv helleniseerumine. Keisreid Jumalikustati 22. Rooma haridus Lapsi kasvatas pere. Õpeteti sõjalisi teadmisi. Rikkamad pered harisid lapsele õpetajat. Tihti lapsi saadeti Kreekasse juurde õppima. Retoorikat Õpeteti Kreeka k, Ladina keelt ja praktilisi teadmisi. 23. Rooma linna objektid foorumja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. Panteon – kõigi jumalate tempel; 2
Roomas tänini kasutusel, pole vahepeal hävinenud. Selle aja suurem ehitis. Ehitised Roomas: Constantinuse kaar Fortuna Virilise tempel Marcus Aureliuse ratsakuju Caracalla termid Nimeta Rooma tähtsaim amfiteater Colosseum. Nimeta Rooma tähtsaim võiduajamise koht Circus Maximus. 18. ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST Millised olid peamised rooma skulptuuriliigid? Mis põhjustas nende esilekerkimise? Porteebüstid olid peamised rooma skulptuuriliigid. Neil kujutati keisreid, väejuhte ja esivanemaid. Põhjus: Esivanemate austamine, arvati, et just sarnase portree olemasolu kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Võrdle keiser Augustuse kuju ja Polykleitose "Odakandjat". Augustuse kuju on ilusam ja tunduvalt võimukam. Polykleitose kuju on neutraalne. Augustuse kujul on riietuse osa välja modelleeritud ja seda on raskem teha. Ühist on, et jalgade asend on sama ja kontrapost on mõlemal ja pilk samale poole. Mida saab öelda rooma skulptuuri tõetruuduse kohta
Rooma õigus · Rooma riik toimis seaduslikul alusel · Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada · Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile · Ka keiser kui kõrgem seadusandja ja ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Enamik keisreid püüdis nii ka talitada · Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest · Seaduste loomisel tuginesid roomlased enamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, st arvestasid pretsedenti. · Õigust tuli mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seadust silmas pidades · Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi · Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad juristid; kujunes õigusteaduslik terminoloogia
Maali- ja mosaiigikunst Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri: 1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja mungad) 2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine. (sõjaväelased) nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi. Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt on kujutatud keisreid. Figuuri on saledad, pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed, silmad sured ja karmi pilguga. Inimesed seisavad tihti tihedas reas ja nagu hõljuvad õhus. Neid ümbritsevat ruumi ei ole püütud kujutada. Mosaiigid pidid väljendama keisri igavest kohalolekut. Hilisemal perioodil keisrikultus taandus ja levis Kristuse teema laiem käsitlus. Ikooni maali aluseks olid Rooma surnute mälestus portreed. Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja pühakute pilte
Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Seinamosaiike on aga Bütsantsis vähe. San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega ja keiser Justinianus õukondlastega.Väga tuntud on ka Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias . Keiser Justinianuse surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine.8 saj hakkasid keiser Leo kolmas ja tema järglane Constantinus viies kiriku õigusi piirama. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi
mida on mitmeid, kuid millest kuulsaim on Keisri marmorfiguur, mis leiti 1863 aastal keisri naise Livia villast Prima Portas. Augustinus kannab turvist oma tuunika peal, vasemas käes hoiab ta oda, parem käsi on üles tõstetud justkui kõnet pidades. Raudrüü on peenelt viimistletud ja reljeefidega kaetud. Väike amor keisri kõrval tuletab meelde keisri päritolu, esivanemaid Venust ja Aeneast. Hiljem on portreekunstis kujutatud keisreid jka vähem idealiseerivamas laadis, näit. keiser Commoduse porteebüst. Kõrgemast soost daamide kujutamisel rõhutati nende rõivastust, eeskuju selleks võetakse 4. saj. kreeka meistrite, eriti Praxitelese töödest. Parim näide- nn. Herkulaanlanna figuur. Eriti lihtsad ja võluvad oma loomutruuduses on istuvad naisefiguurid näit. Agrippina Napoli muuseumist. Keisri perekonna naisi kujutati sageli jumalustena.
Sakramendid Sakrament ehk kiriku õnnistav toiming, sinna alla kuulusid ristimine usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisee pühitsemine Kirik ja ilmalik võim Kuna arvati, et algselt rajas kiriku kristus siis paavstid pidid olema Kristuse asemikud maa peal, siis kui paavstid leidsid, et nad on nii tähtsad ja, et nad ei peaks ainult vaimulike asjadega tegelema tahtsid nad hakata ilmalike asjadega ka tegelema aga see hirmutas keisreid ja see ei meeldinud neile seega keisrid otsustasid et paavstid peaksid ainult vaimulike asjadega tegelema Ja kui kirikule ilmselt ei meeldinud midagi siis visati inimesi kirikust välja et nad ei saaks jumala armastust Suur kirikulõhe Katoliku kirik pidi ühendama kõiki kristlasi Lääne – Euroopas ja Bütsantsis, tekkisisd pinged Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarhi vahel Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, Karl Suure ajast süvenesid erinevused
Suhted maaisandate ja linnade vahel varieerusid eri kohtades erinevalt väikelinnad jäid senjööridele, sest neil polnud endal võimalusi turvalisuse tagamiseks. Suurlinnad aga kuulutasid enda senjööris kuninga ning neist said ka pealinnad (nt. London, Pariis), mis tagas suure kasu. Linnad, kes tahtsid oma õiguste eest võidelda, moodustasid tihti liite tähtsaim Lombardia linnade liit. Neid toetasid paavstid, kellel oli ka oma huvi mängus nõrgestada Püha Rooma keisreid. Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks
on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline: ,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö:
loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad: 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad: Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes
vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas
Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp:
Ajaloolised reljeefid- Taheti jäädvustada riigielus toimuvaid tähtsaid sündmusi kõiki sõjakäike, lahinguid püüti edasi anda väga täpselt, et säilitada neist tulevastele põlvedele võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus Maximus, gladiaator, Colosseum, metseen, nuumen, laar, geenius, saturnaal, Vesta neitsid, kahe näoga Janus, "jaga ja valitse". Foorum- turu ja koosolekuplats Vanas-Roomas
täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma
Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris? Kus saab kõige paremini tutvuda roomlaste seinamaalingutega?Mida nad kujutasid? Kirjelda basiilikat! Varakristlik ja varase keskaja kunst Ristiusk tekkis Ees-Aasias(palestiinas) I saj. Rooma impeerikumis oli see keelatud kuni 313 a-ni.(ei kummardanud keisreid kui jumalaid,kõik jumala ees võrdsed)-olid julmalt tagasikiusatud Constantinus Suur 380 a. kuulutatu ristiusk riigi ametlikuks usuks. 476 a. Lääne Rooma riigi langemine(keskaja algus) Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal.
Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp:
Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju. Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius Albinus, ent tema vastu astus Süüria leegionite juht Pescennius Niger. Viimane sai aastal 194 kodusõjas Severusega lüüa ja tapeti.
traditsioonilise usu juhid ja keisrid ristiusu vastu. Esines ka perioode kus kristlasi taga kiusati, neid kes e esitasid usust tagane misele sur ma hakati ni metama Märteriks. Olukord muutus 4ndal sajandil , kui ristiusust said algul lubatud usk ja siis juba riigiusk. Rooma keisririigi lõhenemine ja langus Pärast Augustust tugevnes keisrite positsioon järjest. Keisrite kätte koondus sisuliselt ainuv õi m , hilise maid keisreid austati juba pool ju malatena, see periood kannab ni me do minaatprintsipaat. Kol mandal sajandil tabas keisriv õi mu ajutine kriis (s õdurkeisrite ajastu). Järjest ena m hakkas il mne ma erinevus Roo ma lääne ja idaprovintside vahel(lk211). Lääneprovintse iseloo mustas Ladina kultuur ja need h õl masid tänapäeva lääneeuroopa. Idaprovintse iseloo mustas Kree ka kultuur ja need olid tänapäeva Balkan, VäikeAasia, Süüria ja Egiptus
Võimsamatest Yamato alla liidetud sugukondadest võiks välja tuua Soga ja Mononobe sugukonna44. Koreast pärit Sogad pooldasid budismi, mille Yamato valitsejad ka kasutusele võtsid. Budism kui riigiusund oli ka poliitilise võimu edendaja, kuna usundi levitamisega kaasnes ka keisrivõimu tunnustamine 45. Soga suguvõsa kukutati riigipöördega 645. aastal46. Segaste ajalooallikate tõttu on raske varajasi jaapani keisreid paika panna. Esimeseks tuvastatavaks keisriks peetakse Suijinit, kes on suurima tõenäousega pärit Yamato suguvõsast47. 3. KONTINENTAALSE AASIA MÕJU . 3.1 HIINA Kuna Jaapan soovis saada tugevaks ning tõsiseltvõetavaks riigiks, võtsid nad üle hulganisti Hiina kombeid48. Jaapanil ja Hiinal oli aktiivne kaubavahetus, mulle põhikaubaks olid raamatud 49 . Lisaks võtsid Yamato valitsejad kasutusele hiina konfutsialismi põhised riigi- ja kultuurimudelid ja fiskaalpoliitika50
Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppel kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust, sellepärast püüdis enamik keisreid senatiga hästi läbi saada. Senaatorite arv ja kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid
Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas
ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Uut ja väärtuslikku loovad roomlased kahel alal: portreeplastika ning ajalooline reljeefikunst. Roomlased ei loonud jumalakujusid nad eelistasid kujutada kõrgeid riigimehi, väejuhte, keisreid. Kujtamisel oli eesmärgiks tõepära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist või välist ebatäiuslikkust. Kreeka vs. Rooma skulptuur Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese
Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole. Selleks aga pidi andma paavst majordoomusele kuninga tiitli. Sellajal oli üks majordoomuseid Pippin , kes kuulutati ka kuningaks. Ta võitis langobarde ja andis vallutatud ala Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim. Frangi valitsejate ja Rooma paavsti vahelised
Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga – Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel saavutas lombardlaste jalavägi 1176 aastal hiilgava võidu keisri rüütlivägede üle. Võitlused jätkusid siiski veel aastakümneid, kuni keisrivõimu nõrgenemine linnad valitsejate võimu alt lõplikult vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid ilmalikke ja vaimulikke maahärrasid Reeini jõe piirkonnas. See loodi 13
Vaimulike hulk oli linnati erinev. Nad ei allunud linna kohtuvõimule, s.t ei maksnud makse, millest tekkis aeg-ajalt konflikte. Lombardia liiga Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma ehk saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks moodustasid linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia liit linnade liit, mida juhtis Milano. Linlasi toetasid paavstid, et nõrgestada oma vastaseid, Püha Rooma keisreid. Veriste sõdade tulemusel saavutas lombardlaste jalavägi 1176 aastal hiilgava võidu keisri rüütlivägede üle. Võitlused jätkusid siiski veel aastakümneid, kuni keisrivõimu nõrgenemine linnad valitsejate võimu alt lõplikult vabastas. 14. sajandiks olid Lombardia ja Toscana peaaegu sõltumatud linnriigid. Reini liit - Saksamaa ajaloos Reini liit, mis ühendas mitte ainult linnasid, vaid ka mõnesid ilmalikke ja vaimulikke maahärrasid Reeini jõe piirkonnas. See loodi 13
kergeks ning raskeks jalaväeks ja ratsaväeks. Põhilise osa moodustasid talupojad, kes sõdisid eriti vapralt, kuna võitlesid oma maalapi nimel (Palamets 1976). Kaks sajandit e Kr (kui talupojad massiliselt laostusid) mindi üle palgaarmeele. Teenistusaeg kestis 20 aastat, pärast mida anti veteranidele maatükk ja rahaline hüvitus. Armeed, mis koosnes leegionidest, huvitas rohkem oma väeosa kui riigi käekäik. ,,Armee tundis oma jõudu riigis ta kukutas ebameeldivaid keisreid ja upitas aujärjele meeldivaid väejuhte, kes selle eest oma sõduritele heldelt tasusid" (Palamets 1976; lk 171). Näiteks maksis Claudius 1. sajandil igale kaardiväelasele 15 000 sestertsi, kui ta keisriks kuulutati (Tiidus 1997). Samas ei tohiks arvata, et kõik sõdurid rikkuses elasid, kuna Rooma riigi piirialadel olid sagedased juhtumid, kus komandörid sõdureid terroriseerisid. Tavalise leegionäri varustus kaalus kuni 41 kg, mistõttu liiguti päeva jooksul veidi üle
annaabi.ee 
