.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti
Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama lihtsate mina-sõnumitena
Alati on võimalik paluda ülemusel seada ülesanded tähtsuse järjekorda. Selline käitumine tekitab sageli inimestes hoopis respekti. Paljud ütlevad koheselt "jah", mõtlemata järele, mida nad tegelikult soovivad. Keeldumine on kergem, kui vastusega natuke viivitatakse, paludes aega järele mõtlemiseks. Oluline punkt keeldumise juures on konkreetsus, seda nii kehakeeles kui ka sõnades. Kui ütled "ei" langetatud pilguga, kasutad keeldumiseks pikki ja lohisevaid lauseid ning sinu kehakeel on ebakindel, on sind kerge ümber veenda. Otsusta enda eest seisma hakata, harjutades seda peegli ees. Seisa sirgelt, vaata vestluspartnerile otse silma sisse, ütle viisakalt "ei". Peegli ees harjutamine teeb reageerimise reaalses elus lihtsamaks, samuti on soovitav harjutada igapäevastes situatsioonides, mis ei ole nii olulised nagu näiteks kaupluses või telefonimüüjaga suheldes. Loomulikult aita ka edaspidi teisi, kuid oluline on leida tasakaal
kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited: 1. Mitte esitada küsimusi, kui on vaja teha avaldus Kas sa pead pühade ajal jälle esinema minema? Selle asemel peaks ütlema, et ma ei taha pühade ajal jälle üksinda olla. 2. Kehakeel ja sõnub peavad ühtima Hääletoon ja kehakeel peavad /kinnitama sõnumi sisu. 3. Tuleb vältida topeltsõnumeid Sellisel puhul jagatakse ühe poolt kiitust/positiivset sõnumit ja teisalt tehakse negatiivseid märkusi.Lõpptulemusena ei saadagi sageli aru, mis siis õieti öelda taheti. 4. On oluline välja öelda, mida tahetakse ja tuntakse. Sinu telefonikõne oli nii pikk, et nüüd on kõik toit jahtunud. Tegelikult ei hooli sa minu
näiteks selle peale, et kehtestamisoskus on arendatav iga inimese puhul. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade enesekehtestamise olemusest üldiselt, ning erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi.
väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla
Tõhusa eneseväljenduse reeglid: 1) Sõnum peab olema otsekohene. 2) Sõnumi peab edastama kohe. 3) Sõnum peab olema selge. 4) Sõnum peab olema sirgjooneline - vestluse väidev ha tegelik eesmärk langevad kokku. 5) Sõnum peab kuulajat toetama. See, mis jäi õigel hetkel väljendamata, antakse hiljem edasi kaudsel või passivsel- agressiivsel moel. Mõned näpunäited: 1) Ärge esitage küsimusi, kui teil on teha avaldus. 2) Kandke hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduksid. 3) Vältige topeltsõnumeid. 4) Öelge välja, mida te tahate ja tunnete. 5) Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet. 6) Keskenduge ühele asjale korraga. Haava tekitavad taktikad: 1) Üldistavad sildid. 2) Sarkasm. 3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
«Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine.
Mõju avaldamise all mõeldakse niihästi vastutust kui võimalust, kuna me elame ühiskonnas, mis, nagu teisedki ühiskonnad, kannab sotsiaalsete vaeguste ja karjuva ülekohtu koorma all. Kui teised meie ühiskonna ebaõigluse pärast kannatavad, ei saa me sellestr kõrvale hoiduda. 6.Kuidas arendad kehtestamis oskust? Nii nagu on võtted kuulamisvõime parandamiseks, on olemas ka viise kehtestaminsoskuste arendamiseks.1960. aastast peale on inimese kehtestamise oskuse parandamisele suunatud rohkem uuringuid ja katsetusi kui kunagi varem. See valdkond on saanud väga populaarseks, vastavasisulised raamatud ja ajakirjaartiklid on turu üle ujutanud.Paljud organisatsioonid on korraldanud kehtestamiskursusi ja ülikoolidest on teateid, et sellealasele loengutele tuleb kõige rohkem kuulajaid. Kehtestamistreening (KT) köidab inimesi ennekõike oma efektiivsusega. Nii näitas Missouri
Need teesulud on kahjulikumad kui üks või enam suhtlevatest inimestest kannatab stressi all. 1. Kohtumõistmine (suurim teesulg) a. kritiseerimine – teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“ b. sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu“ c. diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine. „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
intiimne vöönd - 15-45 cm (kõige lähedasematele) isiklik v. - 46-120 cm (koosviibimistel) sotsiaalne v. - 1,2-3,6 m (kõrvaliste jaoks) avalik v. - üle 3,6 m (nt loengusaalis). 12. Milline eluhoiak: agressiivne/passiivne/alistuv/kehtestav on suhtlemisel kõige parem. Miks? 2 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused Leian, et kehtestav hoiak on suhtlemisel kõige parem. Kui analüüsime teisi kolme hoiakut siis ei ole need hoiakud efektiivseks suhtlemiseks sobilikud kuna agressiivsus põhjustab konflikti, passiivsus ei ole tulemuslik ja alistuv hoiak tähendab seda, et ühe või teise suhtluse osapoole vajadused on alla surutud. Kehtestavas hoiaksu on oluline edasi anda mina vormis sõnum, mis arvestab sinu vajadustega ja samas ei tekita vastaspooles soovimatuid emotsioone.
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema vajadustega. End oskuslikult kehtestada püüdev giid on taktitundeline, ei väljendu agressiivselt, kuid tal on oskus siiski olla isiksus ehk mina-ise. Ta on grupi juht ja liider, kes oskab grupi liikuma panna vastavalt oma soovidele ja koostatud marsruudile. Ta oskab end
seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. Alistuv – enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline, heakskiitu saav, kontrolli omav* Agressiivne – enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, vaenlased, võõrandumine suhetes Kehtestamise funktsioone: • isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine); • põhjendamatutest nõudmistest keeldumine; • põhjendatud nõudmiste esitamine teistele; • saada hakkama olukorras, kus teised on põhjendamatult keeldunud; • teiste käitumise muutmine kehtestaja suhtes; • vältida agressiivseid konflikte; • enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine; • luua ja säilitada enesetõhusustunnet.
Kehtestamine on oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi, olles sealjuures mitte agressiivne ja mitte alistuv. See on käitumisviis, mis tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad ja teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui meie omad. Kehtestavat käitumist iseloomustab nii sisemine kui ka välimine enesekindlus. Kehtestava käitumise tehnikad on õpitavad kui indiviid tahab neid õppida (tahab oma käitumisviise muuta) selle kaudu võib toimuda ka teatav muutus isiksuses. Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on:
MAI-AGATE VÄLJATAGA L O E N G 4 26 oktoober 2009 Kuidas tekitada tundeid? Teie tekitate endale igapäev tundeid seda endale tähele panemata. Kahjuks me tekitame endale tundeid negatiivses suunas. Egiptuses oli see nõue, et kui õpilane tahtis pühitsuse läbi teha, siis ta pidi oskama tundeid kustutada ja tundeid luua. Meie oleme rääkinud pikka aega tunnete kustutamisest. Oleme rääkinud, et kui teil on ebameeldiv tunne, siis vaadelge seda tunnet aga ärge samastuge selle tundega. Aga tavaliselt on nii, kui teil on ebameeldiv tunne, siis saate üheks selle tundega. Ütletegi mõttes endale, et see ongi minu tegelik reaalsus - nii ebameeldiv, nagu ma praegu tunnen. Selle asemel, et öelda: ma praegu kogen seda ebameeldivat energiat ehk tunnet. Me siin kahe jalaga maa peal kõndides oleme ära unustanud, et me kõik oleme inglid. Üks naine küsis nõu: mis ma pean oma lahutatud mehega tegema, kes on mulle nii
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13
..............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD......
Lihtsa mõtte tahtlik selline esitlusviis, mille käigus kaob võimalus esitatavat juttu mõist, on võte, millega vestulpartnerit segadusse aetakse. Võidakse arvestada partneri iseärasustega, nt kasutada sõnavara, millest ta ei saa aru. 4) Kavalad küsimused. Mis on sihitud teise halvustamisele või sellele, et sundida teda vastama talle ebasoodsal viisil nn must mäng, milles rikutakse teie õigusi. KEHTESTAMISTEHNIKAD Kehtestav käitumine vastuolude korral on lõppkokkuvõttes tulemuslikum kui agressiivne käitumine, kuna inimene, kelle peale on häält tõstetud või keda ähvardatud, jätab selle meelde ja sellege rikutakse ära suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest
Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli
Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata, seda ei tohi segamini ajada agressiivsusega; · konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; · probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi
Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus 2) Kehtestav – arvestatakse teiste soovidega, ollakse valmis kokkulepeteks, kuid see ei toimu inimese õiguste arvelt. Käitutakse spontaalselt, vaadatakse teistele otsa, ollakse avalmeelne, inimene on enesekindel, saavutab pikemas perspektiivis seda mida soovib. 3) Agressiivne – oma soovide seadmine esiplaanile, mida võidakse sageli teha teiste õiguste rikkumise arvelt. Ennast hinnatakse teistest paremaks ja rüünatakse teisi sellega, kergemat liiki manipulatsioon 13
· saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside, mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel
..........................................................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.....................................................................
Te väljendate oma tähelepanekuid, soove, tundeid ja mõtteid. Täissõnumid sisaldavad kõik 4 kategooriat. Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
