Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kehra ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehra, jaamahoone, raudteeehras, raudteejaam, linda, anija, baar, omanikud, hoones, muuseum, saal, ühiselamu, tselluloositehas, jägala, juurdeehitus, alev, tellis, soomusrong, toidupood, baari, eraisik, 2017, asulas, jaamad, raasiku, aegviidu, lehtse, alevi, tollal, staapaitsel, irvelubis, remondi, miilitsa, film, teemadel, mainitud, 1241, 1620esiküljele oli raiutud kaheksa Vabadussõjas langenud mehe nimed, tagaküljele aga Esimeses maailmasõjas hukkunud ja teadmata kadunuks jäänud sõjameeste nimed. Samba valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss. Mälestusmärk avati 29.juunil 1924. aastal. Harju-Risti mälestusmärk on üks vähestest, mis jäi kõigi okupatsioonide käigus puutumata. Sammast ümbritev sepisaed on hiljem paigaldatud. Kehra Lahinguvälja Autor: Ernst Jõesaar Kehra lahingu mälestusmärk rajati Kehra jamast mõni kilomeeter Tapa poole Arudevahe talu maadele. Kaheksa meetri kõrgusse punasest graniidist sambasse raiutud tekst ütleb kõik: ''Siin murti vaenlase pääletung ja algas meie vägede võidukäik 4. jaanuaril 1919.'' Mälestusmärk sai valmis 1940. aastaks. Avapidustused pidid toimuma 23. juunil, kuid ''vabastajad'' tõmbasid sellele kriipsu peale. Sammas jäigi ametlikult avamata. Ka Lahinguvälja raudteepeatus nimetati ümber Vikipaluks. Sammas õhiti 1944. aasta lõpus
laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 11 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar Eesti väed vallutsaid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. · 12
Balbiino AS 160 201 275 310 408 Tallinn, jäätis Paulig Baltic 142 252 440 Saue, maitseained Fazer Eesti 745 185 251 362 Tallinn Leibur AS 357 254 264 293 371 Tallinn Baltic Pulp&Paper 544 602 572 545 Kehra, raskustes Smead Eesti 464 397 372 470 Kohila, uus nimi Atlanta Balti Spoon 600 195 388 297 Kuusalu vald Balcas Eesti 196 244 257 285 Vaida, saeveski Baltic Panel Grupp 130 254 160 Kohila, vineer, pankrott Standard AS 209 125 156 209 271 Tallinn, mööbel Aegviidu Puit 64 139 109
Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. · 12
omakorda jagunevad väiksemateks alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade linna asendist ja halduspiiridest, ajaloolisest taustast, kujunemisest, jagunemisest ja tänapäeva ülevaatest. Teises peatükis tuuakse välja kihelkonna kujunemine, koosseis, räägitakse kirikutest ja kogukondadest, mõisatest, elamutest ja talude päriseks ostmisest. Kolmandast peatükist leiab kolm erinevat kultuurimälestist – Abja mõis, Abja-Paluoja postkontor, Laatre jaam ja jaamahoone. Lisaks on referaadile lisatud ajalooline kaardimaterjal, mis annab põgusa ülevaate ajaloolisest piirkondade jagunemisest ja erinevate ajastute valdade ja külanõukogude piiridest. Töö lõpus on lisad, millest leiab tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud. Töös on kasutatud kahe erineva autori raamatut, ühte aastaraamatu teksti, ühte ajalehe artiklit ja 13 erinevat internetiallikat.
8 1925. aastal leiti kiriku torni juurest ümbermaetuna kiriku põranda ümberehitamisel eemaldatud maetute jäänuseid, mis maeti ümber Rahumäe kalmistule. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele (baptist Karl Kaups oli seal esimest korda jutlustanud 1930. aastal). 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Kirikutornis 60 meetri kõrgusel on külastajatele avatud aprillist novembrini vaateplatvorm. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm. Väidetavasti on tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus — 123,7 meetrit maapinnast. Tegelikult on see linnalegend, sest sellist määrust Tallinna linnaplaneerimise ametis ei leidu.
Laupa mõisnik Otto von Taube kirjutab oma mälestustes, et rong sõitis esmasõidul rööbastelt maha ilma erilist õnnetust kaasa toomata. Kohalik talumees Puusepataat öelnud: kui tulli, küll mürises ja aas tuld välja, hobesed nakkasid lõhkuma. Ajutine regulaarne rongiliiklus Viljandi ja Tallinna 150,6 km pikkusel teelõigul algas 1900. aasta 21. juunil, Türi Paide haruteel 8. oktoobril. Ametlikult võeti raudtee vastu 1901. aasta 21. augustil. 1900. aasta 4. juuli Linda nr 27 kirjutab: «Rongid käivad üks kord päevas õhtul väljub Tallinnast ja jõuab Viljandisse hommikul, olles teel 11 tundi ja 5 minutit. Viljandist väljub rong päeval ja jõuab Tallinna 10 tunni ja 40 minutiga. Õine sõit on ettevaatlikum. Siia lisab naljahammas juurde, et kitsarööpmeline kardab vist pimedal ajal komistamist.» Raudtee esimesed aastakümned Raudtee rajamine tingis puupapivabriku ehitamise kohalike mõisnike eestvõttel. Esimene toodang valmis 1900. aastal
.................................................................................... 12 JUUGEND............................................................................................................................14 1.6 Jäneda mõis................................................................................................................ 14 FUNKSIONALISM............................................................................................................. 16 1.7 Paide jaamahoone.......................................................................................................16 NÕUKOGUDE PERIOOD..................................................................................................18 1.8 Türi Majandusgümnaasium........................................................................................18 KAASAEGNE ARHITEKTUUR........................................................................................20 1.9 Türi ärihoone...............
15 Kasutatud materjalide loetelu 1. Tannberg, T ja Mäesalu, A. 2001. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 2. 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tallinn: kirjastus ,,Valgus" 3. Kallas, V. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm.28.01.2006 4. Eesti Vabadussõda. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da. 28.01.2006 5. Kindral Laidoneri Muuseum. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.laidoner.ee/cms/eesti/kindral-laidoner/eestivabadussoda 6. Mattisen, E.1989. Tartu rahu. Tallinn. 7. Pajur, A. 2006. Eesti ajalugu II 20. sajandist tänapäevani. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 8. Vahtre, L. 2005. Eesti rahva lugu. Tallinn: kirjastus ,,Ilo" 9. Vahtre, L. 2004. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Ilo" 10. Pajur, A ja Tannberg, T. 2005. Eesti ajalugu IV. Tartu: kirjastus ,,Ilmamaa"
31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel 1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Martin Ekströmi juhtimisel. 6. jaanuar algab Eesti vägede ja Vene Loodearmee vastupealetung Narva ja Paide suunal. 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. 9
Tartu: Ilmamaa, 2005. Hans Kalm 21.04.1889 01.02.1981 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2051 21.03.2012 / 20:47 Nõupidamine Paju lahingu eel 30. jaanuar 1919 kell 19:30 Rindelõigu juhid arutasid Sangaste jaamas Valga vabastamise üksikasju. Sangaste raudteejaam aastal 1919 Esialgse plaani järgi pidi Võru ja Valga vabastamine algama juba 30. jaanuari hommikul, kuid see lükkus edasi päeva võrra, kuna Tartu-Valga raudteel toimus rongiõnnetus, kus Põhja Poegi vedanud rongid kokku põrkasid ning seetõttu viibis nende saabumine rindele vägagi palju. Kuigi toimus selline kõrvalepõige, ei teadnud seda eesliinil olevad Eesti väeosad, Kuperjanovi partisanid ja soomusronglased ning alustasid juba ründeoperatsioone. 30
Läheduses asub mälestussammas Eesti metsavendadele ja taastatud metsavendade punker. Siit saab alguse ka Saarjõe matkarada jalgsimatkaks (ca 8 km) Türi vana apteek (Paide tn 10, Türi linn, Türi vald) Endise Alliku mõisa kanalas avas 13. jaanuaril 1892. aastal uksed apteek. 22. aprillil 1976 kanti ajalooline apteegihoone, mille tuulelipul oli aastaarv 1988, Apteekide Peavalitsuse bilansist Paide rajooni RSN TK bilanssi. Endisest apteegimajast sai raamatukauplus. Praegu tegutseb hoones kauplus-kohvik "Kadri Tare". Türi tehisjärv ja laululava Looduskaunis kohas asuvale puhkealale alustati allikatoitelise järve rajamist 1990. aastal. 4. juulil 1992. aastal toimus järve pidulik avamine. Traditsiooniks on kujunenud pidada igal aastal sel ajal järvepidu ning augustis suveöö kontserti. Tehisjärve suuruseks on 7,7 ha. Järve nõlvad on kaetud liivaga ning selle ümber kaunis haljastus. Tehisjärves on tehissaar ning väliujula koos hüppetorniga.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi see, kuidas räägiti,
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Striet
astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist, samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi. Juba 1948. aastast tegutseb Tartu Tähetorni astronoomiaring. 23. 41 Tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2008 juunist 1988 lehvib tähetornis ööpäevaringselt sini-must-valge lipp. 2005. aastast kuulub Tartu Tähetorn Struve kaare olulise punktina UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2011. aastast on tähetorn ametlikult muuseum. 2016. aasta seisuga on tähetorni seisund Muinsuskaitseameti andmetel „hea“.27 Tartu Keiserliku Ülikooli juurde kavandati algusest peale tähetorni ehitamist. Alguses nägi ülikooli arhitekt J.W. Krause (kes muuhulgas kujundas Tartu Ülikooli peahoone) seda toomkiriku varemete tornides, kuid 44 tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2010 matemaatikud osutasid vajadusele eraldi hoone järele. Tähetorn ehitati endise piiskopilinnuse varemetele. Lühikese aja
Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil. Suudlevad tudengid Selle skulptuuri autoriks on Mati Karmin. Legend räägib, et Mati Karmin sai kuju loomiseks inspiratsiooni perekonnaringist. Kujur näinud, kuidas tema õe vanem poeg suudelnud vihma käes oma tüdrukut, ja pildistanud seda. Hiljem andis purskkaevu kujundamiseks väljakuulutatud Tartu Linnavalitsuse võistlus kujurile
ja külalislahket seltskonnaelu. Bockide nimele kirjutati mõis alles palju hiljem, kui Fanny ja Valentini poeg Maximilian oli saanud täisealiseks. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud. Mõis püsis Bockide käes kuni maareformini. Maximilian Ludwig Valentin (1861?) õppis nagu tema isagi ülikoolis õigusteadust. 1885. aastal, kui Gustav Rathlef Lahmuselt ära kolis, sai temast mõisa rentnik. 1886. aastal volitasid mõisa naissoost omanikud teda end esindama. Pärast Jenny surma 1891. aastal jäi mõis esmalt Fanny ainuomandisse. Aasta pärast lasi ta mõisa kirjutada poeg Maximiliani nimele. EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 13 Koopia Jenny von Rathlefi ja Fanny von Bocki 4. juuni 1873 volikirjast talude müümise jätkamiseks Mõisa omanikud volitavad Gustav von Rathlefi jätkama kavandatud ja juba alanud talude müüki, s.o allkirjastama
kavalerile Jüri Jürissonile, kelle talu nimetati lähedal asunud muinasaegse kivikalme järgi Kalmu taluks. Teise maailmasõja järel muudeti peremeheta jäänud talu saksa sõjavangide laagri nr 289 põllumajanduslikuks abimajandiks. Pärast vangide lahkumist 1949. aasta lõpul rajati samasse Kalmu aiand, hilisema nimega Jõhvi aiand, mille territoorium hõlmas kadunud Revino küla maid. Edise mõisa suurus ja hilisemad omanikud Edise mõis kuulus keskajal ja uusaja algul Jõhvi kihelkonna kõige suuremate mõisate hulka. Veel 1726. aastal (so pärast Põhjasõda) kuulusid Edisele lisaks kõrvalaasuvale Revino külale veel Kahula, Tammiku, Jõhvi, Kotinuka, Vasavere ja Ratva külad. Huvipakkuv on fakt, et Edise selleaegne omanik kindral Maydell juhatas Põhjasõjas rootslaste vasakut tiiba ja lõi oma Edise mõisa lähedal Pühajõe ääres lahingus venelaste Sheremetievi ratsaväge. 18
Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotaf
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis alles 1454. a. Mõisate rajamine kiirenes 16. sajandil. Kõpu mõisat mainitakse esmakordselt 1593. aastal. Selleks ajaks oli asustus Kõpus omandanud üldjoontes hilisematest sajanditest tuntud ilme. Rootsi võimu perioodil jõudis lõpule talupoegade pärisorjastamine. Mõisnike arvates oli pärisorjus vajalik talupoega
,,Eesti Vabadussõja lugu" Hillar Palamets See raamat räägib Eesti Vabadusõjast, sellele eelnevast ja järgnevast. Hillar Palamets on lühidalt, kuid väga põhjalikult kokku võtnud Vabadussõja tähtsamad sündmused ja inimesed. ,,Eesti Vabadussõja lugu" annab hea ülevaate meie ajaloo ühest tähtsaimast perioodist. Raamatu algus räägib perioodist Suure Ilmasõja algusest kuni Vabadussõja alguseni. 1917. aastal langeb Romanovite dünastia võimult ning Eestil tekib lootus autonoomiale. Seda lootust piirab aga enamlaste riigipööre. Eesti mehed teenisid Vene kroonus pikki aastaid ning lisaks sellele oli eestlastest sõdureid ka Lätis ja Soomes. Kui eestlased said loa enda polgu formeerimiseks, hakkasid eestlastest sõdurid tagasi tulema Eestisse. Polnud aga arvestatud sellega, et nende arv võib olla kordades suurem, kui eeldati. Meeste arv ulatus koguni nii suureks, et tagavar
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9. Park 10 10.Glehni lossi saatus 11 11.Veel pilte 12 12.Kasutatud kirjandus 13 2 Perekond Glehni lugu Gle
Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius K
· Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid. Põder Juku koguni mürgitati. Nii lõpetas loomaaed lossipargis 1938. aastal tegevuse. Viljandi muuseum. · Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. · Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. · Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett.
kohale Ella Tuberik. Lastekaitse ühingu rajatud lasteaiast sai hiljem Rakvere linna lastepäevakodu ja seejärel linna 1. lasteaed. Sõja ajal, 1942-1944, tegutseti Tallinna tn 7a. Sõjategevuse siinmail lõppemise järel koliti tagasi oma endisse majja. Enne oli aga vaja ruumid remontida, sest need olid olnud kaks aastat Saksa sõjaväe kasutuses. Tööd sai lasteaed alustada 1945. a jaanuari alguses, esialgu tuli kokku 85 last. Üks kasvatajatest oli Arvo Pärdi ema Linda. 1. lasteaed tegutses oma majas Kreutzwaldi 2 - Koidula 14 kuni uue lasteaiahoone ehitamiseni Lille tänavas. See sündis 1969. aastal ja uutes ruumides sai 1. lastepäevakodust linna tollane suurim lasteasutus. 1970. a kolis vanasse lasteaia majja (Koidula 14) Rakvere pioneerimaja.9 Tänapäeval tegutseb majas Kauri lasteaed ning muusikakool.10 7 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 110 8 O. Kirss, Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. SA Virumaa Muuseumid ja
Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud.
Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli Insenerkomando insener-polkovniku Siegmund Gottlieb Lebrecht Seege von Laurenbergi projekti järgi Peeter-Pauli õigeusu peakirik. Viimati nimetatud kiriku puhul on näha mahulise ülesehituse ja plaanilahenduse suurenemist hoones. Püha Jekateriina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18. sajandi lõpus ehitatud Võru, Paldiski, Kuressaare ja Tartu õigeusus kirikul, mis näitavad, keisrinna Katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirikud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud Eeistimaa ja Liivimaa linnades eriti rangelt.22 77 Kodres, K., (2005) Eesti kunsti ajalugu: 2 1520-1770, Tallinn; Tallinna Raamatutrükikoda 2222 Raam, V
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil anutahemaa1@gmail
ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL. Peale Veebruarirevolutsiooni toimumist Venemaal tekkis eesti patriootlikult meelestatud jõududel võimalus alustada iseseisva Eesti riigi loomise idee elluviimist. Esimeseks sammuks sellel okkalisel teel oli Vene Ajutiselt Valitsuselt Eestile omavalitsusliku autonoomia nõudmine. 1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Venemaad järjekordne vapustus - t
Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000
töödeldud villane riie - kalev. 1941. aastal panid taganevad Nõukogude väed vabriku suure peahoone põlema ja nõnda sai otsa ka vabriku enda lugu. Vabriku juhtkonna kavandatud ja korraldatud asulaplaneeringud ning elamuehitus aitasid luua mõnusat keskkonnda, mida tunneme-näeme tänini (tänavavõrk, suured krundid, palju rohelust jne). Hiiumaa Muuseumi Kärdla maja külastus, kus räägitakse rohkem sellest, mis Kärdlas juhtunud on. Muuseum asub otse endise vabrikuhoovi servas ja oli pikka aega vabriku direktori elamuks. Peale muuseumi külastust jalutame ka Kärdla supelranda. Rannapargis näha olev jutustab samuti Kärdla pikast ajaloost. Kärdla sadam, mis asus kiviviske kaugusel, hävis sõjatules, kuid ujuda ja päikest võtta saab rannas ikka. 1970. aastate stiilis kohvik Rannapaargu on kujunenud üheks linna sümboliks, nagu ka 1863. aastal valminud kirik või Keskväljaku ääres kõrguv Pritsumeeste maja
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussa
annaabi.ee 
