TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha.
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastamiseks kutsutaks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................
Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest. Seega ei tohi üht liigutust teistest eraldi vaadelda, vaid arvestada tuleb liigutuste kogumit. Liigutuste kooskõla on see võti, mis võimaldab lahti mõtestada suhtluspartneri seisundit ja selle põhjal aru saada, miks ta toimib ühel või teisel viisil. Kunagi ei saa oma arvamust kujundada mõne
........................ 6 4. KAITSESEISUND.......................................................................................... 7 5. KAHTLUSTAMINE JA SALATSEMINE............................................................... 8 6. ISIKLIK ALA.................................................................................................. 8 7. KEHAKEEL ERI KULTUURIDES....................................................................... 9 KOKKUVÕTE..................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega,
KÄITUMINE ja TÄHENDUS Ergas, püstine kõnnak - Eneseusaldus, kindlustunne Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatamine,
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt
...................................................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii
Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu mõningatest kehaasenditest ning nende tähendusest. Valisin just selle raamatu, sest seda lehitsedes märkasin mitmeid pilte erinevate kehakeelt väljendavate piltidega ja mind on alati huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele, sest ma ootasin rohkem informatsiooni siiani veel mulle teadmata asendite kohta, samuti toodi raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke zeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksus
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
..............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid.........................................................................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
tugevamalt seotud käitumisega. Hoiaku kujunemine Paljud uurijad arvavad, et inimeste maailmapilt koosnebki hoiakutest, on üles ehitatud hoiakupõhiselt. Hoiakud jaotavad asjad maitsvateks/mittemaitsvateks; sümpaatseteks/mittesümpaatseteks jne. · Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool, olulised teised) · Kuuluvusrühmas levikud hoiakute internaliseerimine · Isiklik kogemus määrab samuti suhtumise. · Toodetud, ühtsustatud hoiakud hoiakud, mida luuakse sihipäraselt nt meedia, propaganda kaudu. Mis toetab hoiaku tekkimis? · Zajonc(1968) - hoiak ja tuntus mida tuttavamaks saab stiimul, seda positiivsemaks muutub hoiak. · Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus -> maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus. Inimestele on sisse programmeeritud stabiilsus, mis püüab välja kujunenud hoiakuid hoida. Inimene püüdleb alateadlikult
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
· Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``;
Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kom
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsi
rääkimine ja 45% kuulamine. Veel enam, teie kuulamisoskused mõjutavad suuresti mitmeid olulisi tahke teie elus. Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest. 8 (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.49-50) Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Nad peletavad eemale potentsiaalseid sõpru ning armsamaid, plinkides sõnumit: "Mind ei huvita, mis sul öelda on"