Keemiline element: KULD (0)

Med.ajalugu konspekt
1. Inimene kui dualistlik  olend .
Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia  keskne  idee, mis 
seisneb selles,  et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas 
füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike 
meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste 
valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese  veel  intiimsus , 
vaimsus,  hirmud , (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei 
ole meditsiini objekt, vaid subjekt.
2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus
Haigus
Tõbi
Psühhofüsioloogiline struktuur või 
- kindlakstehtav, erinevates inimestes 
funktsiooni hälve, mis põhjustab 
samu sümptomeid  põhjustav haigus.
ajutist või püsivat kahju (haigus ja 
-  pühendatud Põhja-Eesti murretele
sellega seotud tunded ning 
-kerge haigus, mille puhul arsti poole ei 
reaktsioonid)
pöörduta
Pühendatud Lõuna-Eesti murretele
Tõsine haigus, mille puhul on vaja 
pöörduda arsti poole
Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi
3.  Holistlik  ja ontoloogiline haiguskäsitlus
Haiguse suhe peremehega võib olla: 
holistlik  (ka: antropoloogiline, füsioloogiline , biograafiline) – haigus ja 
patsient  moodustavad terviku.
ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist 
haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt  aga „kuri vaim“ mõnes 
traditsioonilises kultuuris)
4. Mõisted „ vanadus “ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja 
tervishoiusüsteemile.
„Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu  märksõna , mis 
iseloomustab demograafilist ja epidemioloogilist olukorda, milles 
domineerivad kroonilised haigused ja sündroomid ning nendega seotud 
meditsiinilised  ja hoolekandelised küsimused. Vanadus on sümboolne  kujund,
mis iseloomustab keerulist võrgustikku, mis heaoluühiskonnas  on kujunenud 
haige olemise ümber. 
„Vabadus“ on 20. sajandi märksõna, mis iseloomustab inimese võimalust 
käituda riskeerivalt tervishoiu valdkonda puutuvates küsimustes. ( Inimese 
autonoomsus ,  privaatsus ). Vabaduse tagavad mitmeid  aspekte , näiteks 
majandusliku vabaduse kasv. 
5. Humoraalteooria (olemus, raviprintsiibid, arsti töö)
Olemus:  õpetus, mille  põhiidee  seisneb selles, et tervis sõltub nn 
kehavedelikest: kollane sapp, must sapp, veri  ja lümf /lima. 
Raviprintsiibid:  Hippokratese  koolkond pani suur tähelepanu keha-
eritistele: organismi olekut vaadeldi humoraalteoorias nelja keskse 
kehavedeliku segunemise kaudu. Hippokratese koolkond  ravis  mitte „tõbe“, 
vaid haiget. Ravis kasutati palju näljaravi, aadrilaskmist vähem. Ravimite 
manustamine  oli tagasihoidlikul kohal. Ravis lähtuti vastandite printsiibist.
Arsti töö:   Hippokratese koolkonna  aja arstid panid diagnoosi 
humoraalteooria alusel, aga see ei tähendanud vaid nelja kehavedeliku, 
- algaine , -isikutüübi, - aastaaja , -ilmakaare arvestamist, vaid neile lisandus 
terve kompleks kõikvõimalikke tegureid, millised võiksid patsiendi saatust 
mõjutama . Väga tähtsaks peeti nt klimaatilisi ja geograafilisi tingimusi, 
patsiendi sugu, vanust ning kõikvõimalikke isikliku elu aspekte, lisaks 
astroloogilisi mõjureid. Teades, et raviti eeskätt inimest, ning kahte sarnast 
inimest ei ole võimalik leida, oleks välistatud ka kaks sarnast „haigust“. Nii 
aga tegelikkuses ei olnud. Galenose aja arstid eelistasid dieteetikat ravimitele
ning ravimeid kirurgiale. Galenos rõhutas arsti kogemust, eriti prognoosimise 
oskust. Ravis kasutati aadrilaskmist.
6. 6 mitteloomulikku tegurit tervise  tagamisel
Dieteetika keskne  kontseptsioon  pööras tähelepanu kuuele nn 
mitteloomulikule (organismile humoraalteooria kohaselt mitteomasele) 
teguripaarile:
1.Valgus ja õhk 
2.Toit ja  jook  
3.Liikumine ja puhkus
4.Uni ja ärkvelolek
5.Eritamine ja “välja heitmine”
6.Erutused ja  emotsioonid
7. Kaugenemine evolutsioonilise adaptatsiooni keskkonnast
- Evolutsiooniline  haiguste põhjustaja. Olukord, mille korral valdava osa enda 
eksisteerimise ajast on inimene veetnud teistsuguses keskkonnas ja viljeledes
teistsugust eluviisi kui praegu. Kaasaajaga võrreldes inimese kujunemisel 
valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast. 
Olukord on muutunud, tuues  kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. 
( kasvajad , vanemas eas  tekkivad  tõved nt Hungtingtoni tõbi).  
8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole)
Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood 
mesoliitikumi ja  neoliitikumi  vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale
majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja 
kasvatamine. Inimeste eluviis muutus paikseks ning rahvaarv kasvas. 
Mõju tervishoiu ajaloole: neoliitiline revolutsioon põhjustas tingimuste 
loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske 
inimkonnale mõju avaldada. Loomade  kodustamise  tulemusel kandusid 
inimestele üle ka mitmed tõved. Pärast neoliitilist revolutsiooni said 
nakkushaigused peamiseks inimeste surma põhjustajaks. Lisaks – mida enam
Euroopa-keskne maailm laienes, seda laiemaks muutus tuntud haiguste 
spekter . Toimus tõbede „vahetus“  Euroopa ja Aasia vahel (katk ja  pidalitõbi )
9.  Rahvameditsiin  ( eripärad  ja elujõud);
Rahvameditsiin sõltub erinevatest taustajõududest, alustades 
looduskeskkonnast ja lõpetades ühiskondliku süsteemi ning religiooniga. 
Rahvameditsiini iseloomustab paindlikkus ja  kohanemisvõime , mis tähendab 
olulist eelist biomeditsiini ees. Rahvameditsiin suudab kergemini kohaneda 
patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile 
suurema valikuvabaduse. 
10.
Skolastika  mõju keskaja meditsiinile
Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni 
jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) 
arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on 
võimalik tuletada abstraktselt. Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka 
teaduse ja meditsiini  klassikud  – on kõik  tarkused  juba kirja  pannud . 
Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades. Elust 
lähtuvad argumendid arvesse ei läinud, nt eitati kaua aega juba teadaolevaid 
fakte inim-anatoomias. Samas arendas skolastika loogikat, et tõde välja 
selgitada olemasolevatest tekstidest.
11.
Kiriku mõju keskaja meditsiinile
Kiriku mõju meditsiinile:
Eetilised  probleemid inimeste ravimisega
Dogma  rakendus
Mõnede arstide (nt kirurgiate) praktiseerimise  keelamine
Juutide ja võõrusuiste arstipraktika keelamine
Rohuteaduse panustamine
Kloostri ravilate (infirmaariumite) avamine
Leprosooriumite avamine (leeprahaiguste  isoleerimine )
12.
Iatrofüüsika (vt. küsimus 15)
Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika 
printsiipide.
Leonardo da Vinci  uuris  inimkeha  anatoomiat, tuues esile paralleele 
organismide ja masinate vahel, ennustades ette  tulevast  iatrofüüsikalist  
lähenemist.
13.
Erinevad meditsiinikutsed ja –erialad keskajal (ülikoolis 
õppinud  arstid ja käsitöölised)
Linnaarst- arst, kes pidi ravima raesõdureid ja ametnikke, tegelema 
epideemiatega, olema kohtu- ja sanitaarekspert, kontrollima hospitale ja 
apteeke.
Rändarst – arst, kes ravis tavalisi inimesi, kes elasid linnast kaugemal (nt. 
silmaarst Clawes)
Habemeajaja – arst, kes tegeles kirurgiaga. Tallinna habemeajajail oli 
õpipoisse. Õpiaeg oli 3 aastat, millele järgnes 6-aastane sellipõlv. Linna oleva 
habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka  abiline , epideemiate 
ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad.
Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning 
nahahädade ravimisega. Ta ei tohtinud ravida vigastusi, mis pärit terariista 
löögist või põletusest.
14.
Naised keskaja meditsiinis
Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents  oli naiste 
väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse 
institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid 
suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste 
ravijate,  saunanaiste ja ämmaemanditena.
15.
Iatrofüüsika ja iatrokeemia
Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika, 
matemaatika  ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab  seostada  
suurimaid uusaja arstiteaduse avastusi, nagu William Harvey 
vereringeteooria, Marcello Malpighi  kapillaaride ja nende funktsiooni 
kirjeldamine. Leonardo da Vinci  uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile 
paralleele organismide ja masinate vahel.
Iatrokeemia- alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab 
haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, 
väävli ja soola – tasakaalu muutumist. Lähtuvalt sellest arusaamast üritati 
haigusi ravida keemiliste vahenditega. Iatrokeemia oli  populaarne  16.–18. 
sajandil. Selle  pioneer  oli  Paracelsus .
16.
William Harvey
Inglise arst ja anatoom, kes avaldas teose Südame ja vere  liikumisest  
loomadel ning avastas  vereringe  teooria, millega ta tõestas arterite ja 
veenide funktsiooni, südame toimimise mehhanismi ning väikese vereringe. 
Harveyd peetakse ka  embrüoloogia  rajajaks. Ta avaldas oma embrüoloogia-
alased ideed, kus kirjeldas kana loote arengut. Harvey pööras tähelepanu 
viljastumisele, rõhutades, et elu iseeneslik teke ei ole võimalik.
17.
Rakuteooria  olemus ja mõju
Rakuteooria olemus (Shwann, Schleiden,  Virchow )
1. Tuumadega  rakud  on väikseimad  hulkrakse  ehituslikud  struktuurid  
2. Kõikidel rakkudel on põhimõtteliselt ühesugune ehitus
3. Rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest
Mõju: 
Rakuteooria mõjutas loodusteaduse arengut, eeskätt metodoloogiat, 
filosoofiat, patoloogia - ja pärilikkusõpetust, molekulaarbioloogiat.
18.
Nosoloogia  arengut mõjutanud tegurid
Nosoloogia- teadusharu, mis tegeleb haiguste süstematiseerimisega. 
Tänapäevase nosoloogia loojaks peetakse inglise arsti  Thomas  Sydenhami.
Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid:
Humoraalteooria
Browni  lähenemine
Uued diagnoosimisvahendid (stetoskoop)
Kliinilis- patoloogiline  võrdlus
Haiguste klassifitseerimine
19.
Humoraalteooria (-patoloogia) võrrelduna kaasaegsema 
solidaarpatoloogiaga.
Humoraalteooria patoloogia- õpetus, milles valu  ei ole enam haigus, vaid 
sümptom. Solidaarpatoloogia- õpetus, milles haigus seisneb tahkete 
kudede- „kiudude“, nt närvide, veresoonte jms – mittefunktsioneerimises. 
20.
Patsiendi vaigistamine
Patsiendi vaigistamine- 19. sajandi murrang, mille korral  esiplaanil  on arsti
poolt füüsilise läbivaatuse teel saadud informatsioon ning patsiendi ja arsti 
vastuolude korral jäi õigus arstile. Diagnoosimine muutus kunstist teaduseks.
21.
Kvantitatiivsed  meetodid diagnoosimisel
19. sajandil  kujunesid kvantitatiivsed meetodid diagnoosimisel ja 
prognoosimisel. Oluliseks sai G.Galileo poolt leiutatud elavhõbe  termomeeter .
1868. aastal avaldas saksa arst Carl Wunderlicht teose Palavikest haiguste 
puhul, milles pandi alus õpetusele kehatemperatuuri füsioloogilisest 
muutustest, eeskätt erinevate haiguste puhul ning vastava teadmise 
kasutamisest diagnoosiks, prognoosiks ning teraapiaks.
22.
Miasmide kontseptsioon
Miasmide kontseptsioon- teooria, mis käsitles haiguse tungimist organismi
läbi hingamissüsteemi.  Miasmid võisid olla  lokaalsed või pärineda 
kaugemalt . Miasmid ei levinuks inimeselt inimesele. Miasme saab seletada 
humoraalteooria abil ning seostada haiguste puhanguid aastaaegade, kliima, 
ilma teguritega, millised mängisid rolli humoraalteooria tasakaalumudelis.
23.
Saksa ( Koch ) ja prantsuse ( Pasteur , Metšnikov)  koolkonnad  
bakterioloogias
Saksa koolkond
Prantsuse koolkond
Seerumi  kasutamine vaktsineerimisel
Baktermaterjali kasutamine 
Immuunsus - organismis vastumürgi 
vaktsineerimisel
olemasolu
Immuunsus- organismi võime omada 
ja vajaduse korral kiiresti 
mobiliseerida fagotsüüte.
Lõpuks tekkis ühtne kontekst- keemiline olukord paneb leukotsüüte, 
lümfotsüüte ja teiste rakke haigustekitajaid ründama.
Ilja Metsnikov- vene  teadlane , kes püstitas fagotsütoosi teooria, mille põhjal
fagotsütoosivõimelised rakud neelavad haigustekitajaid. 
Robert Koch-  teadlane, bakterkultuuride kasvatamise pioneer, kes suunas 
bakterioloogia põhi tähelepanu mikroorganismide tegevusele. Tema arvates, 
patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte tekitavad mikroobide elutegevuse 
produktid. Ta avastas, et siberi katku põhjustavad veres leiduvad  bakterid , 
näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida aastakümneid 
elujõulistena.  
Kochi postulaadid:
1.  Mikroorganism  peab olema ( peremees )organismis haiguse igas faasis;
2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi 
mitmete rakukultuuri põlvkondade;
3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse;
4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism 
olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav.
24.
Ehrlichi kõrvalahela teooria
-Kunstlike antikehade filosoofia, mis seisnes selles, et aktiivseid ja kahjulikke 
toksiine  seovad sidemed. Ta lähtus kõrvalahela teooriast, mis seisnes selles, 
et fagotsüütidel on kõrvalahelad, mis seovad konkreetse toksiini. Ehrlich 
oletas, et ohustatud  rakk  kasvatab toksiinide sidumiseks kõrvalahelaid, mis 
võivad raku küljest lahti murduda ning muutuda antikehadeks. 
25.
Aadrilaskmise seos humoraalteooriaga
Aadrilaskmine- erinevate verekoguste kirurgilisel teel eemaldamine, sobitus
hästi humoraal teooria konteksti.  Veri on üks olulisimatest kehavedelikest, 
mis  assotsieerus  kvaliteeditunnusega „soe“ ning „palavik“ on üks levinumaid 
sümptomeid ning haigusi. Arvati, et aadrilaskmise abil saab ravida nii 
palavikke kui ka muid tõbesid. 
26.
Kirurgia  „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest) 
käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne)
Anesteesia - farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat, 
valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse 
ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone.
Aadrilaskmine- erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel
Antiseptika-  haavas  olevate mikroorganismide hävitus
27.
Ignaz Semmelweis.
Viini naiste arst, mis oma uurimiste põhjal tuli järeldusele, et arstidel enne 
patsiendi uurimist tuleb käsi pesta, et vältida  haavapõletikke tekkimist. 
Meetodiks  oli hoolikas  kätepesu  ja sellejärgne kloriiniga loputamine. 
28.
Tartu füsioloogiakoolkond
Tartu füsioloogiakoolkond- tartu füsioloogiaõppejõu  Friedrich  Bidderi 
koolkond, kus uuriti närvisüsteemi, südame- ja  veresoonkonna ,  seedimise  ja 
ainevahetuse  füsioloogilisi  probleeme. Tartu füsioloogia koolkond toetas ka 
farmakoloogia , psühhiaatria, embrüoloogia arengut. 
29.
Probleemid seoses loomkatsetega
1822 Martin’s Act ( Richard  Martini järgi) kariloomade kaitseks
1824 asutatakse Inglismaal Loomakaitse Selts
1876 loomakaitse seadus laieneb laboriloomadele (Inglismaal)
Muud probleemid: eluslooduse universaalsuse mõistmine (loomad 
kannatavad sarnaselt inimestega, vivisektsiooni (eluvatel loomadel 
kirurgiliste katsete) keelamine
30.
Diabeedi teooria, insuliini kasutuselevõtt.
Diabeedi teooria-  C. Bernardi  kontseptioon , milles räägitakse, et  pankrease
toodetud insuliini puudumine põhjustab diabeeti.  Frederic Bantingu ja 
Charles  Besti  välja töötasid metoodika diabeedi ravis. (C Bernard näitas 
pankrease tähtsuse seedeprotsessis.  Eugene Opie näitas, et  Langerhansi  
saarekesete hävitamine pankreases toob kaasa diabeedi sümptomid, luues  
selge seoses kõnesoleva koega.)
Insuliini kasuteselevõtt-  1921.-1922. aastatel töötasid kanadalased F. 
Banting ja Ch. Best  välja meetodi insuliinraviks. 1922. aasta jaanuaris 
manustati biokeemikute abil ekstraheeritud nõret esimest korda 
inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte 
puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast olid juba 
edukad. Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel.
31.
Vaimuhaiged keskajal
Keskajal tekkis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste, mis arutles moraalseid 
kõrvalkalleid. 19. sajandi keskpaigas oli tehtud  spetsiaalsed  varjupaigad 
vaimuhaigete jaoks. Vaimuhaiget käsitleti lapsena ning nende poolt tehtud 
tapmist leiti mittetahtlikuna. Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka 
Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas 19. sajandil 
ning  ajastule  omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt 
„moraalsest haigestumisest“.
(Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud 
gaasikambrid  said  holokausti  tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli 
eugeenilise praktika raames. Eugeenilised – tuleva inimtõu parandamisele 
suunatud meetmed.)
32.
„Moraalne“ ravi
-19. sajandi psüühilise disfunktsiooniga inimese ravimise viis, milles oli tähtis 
moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi.
  
33.
Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused)
Psüühikute koolkond
Somaatikute koolkond
1. Psühhiaatria  õpetamine
1. Loodusteaduste õpetamine
2. Haigete igasuguse häirimise 
2. Haigete närvisüsteemi häirete 
keelamine haigete tervise ja 
uurimine
turvalisuse huvides
3. Frenoloogia kasutamine (põhiidee: 
3. Suundravi ja diagnooside 
psüühika erinevad moodulid ja 
kuritarvitamise küsimus
funktsioonid asuvad erinevates aju
osades)
34.
Evolutsiooniteooria mõju meditsiinile ja tervishoiule
Evolutsiooni teooria mõjutas erinevaid meditsiini harusid, nagu 
arengubioloogia  ja  geneetika  ning tervishoidu. Darwin  juhtis tähelepanu 
muutlikkusele ja pärilikkusele, mis viisid geneetikatekkimiseni. Tervishoiu 
tähtsus suurenes, lähtuvalt keskkonna teadvustamisest. Geneetika jaotas 
haigused dominantseteks, retsessiivseteks ja päriliku  eelsoodumusega  
haigusteks. Seletati hemofiilia ja daltonismi pärandumismehhanism. Arenes 
meditsiinigeneetika ja  prenataalne  diagnostika. Lamarcki  õpetus aitas kaasa 
hügieeni ja kehakultuuri arenemisele.
35.
Evolutsiooniteooria ja  rassism
Evolutsiooniteooria seos rassismiga:
Evolutsiooni teooriast lähtus rassiteadus ning sellel parasiteerinud rassism
Indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkuse struktuuri  paigutamine
Evolutsiooniteooriast lähtus rekapitulatsiooniteooria (primitiivsete kultuuride 
areng on eurooplaste kiviaja tasemel)
36.
Gregor  Mendel
Gregor Mendel – tšehhi  munk, keda peetakse geneetika loojaks. Mendel 
avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised 
seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja 
püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite olemasolu, mida 
ise nimetas vormiloovateks elementideks, tänapäeval  tunneme  neid 
geenidena. Seega loodi ka geeniteooria, eeskätt geenide pärandumise ja 
kombineerumise peamised seaduspärasused (nn Mendeli seadused).
37.
„Tervise riigistamine“
18. sajandi uue meditsiinikorralduse tekke, mille korral riik sekkus kodanikega
seotud sanitaaroludesse. Selle arengu põhjuseks on linnastumine, mis oli 
seotud industrialiseerumisega; globaliseerumine ning populatsiooni kvaliteedi
ja  kvantiteedi  näitajate hindamise suurenemine. Olulist rolli tervise 
riigistamisel mängib arst.    
38.
Eugeenika  (positiivne ja negatiivne, meetodid)
Eugeenika-  19.- 20. sajandi liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi
parandamist.
Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks 
ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste ( andekus , töökus, 
kohusetunne ) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja 
kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) 
edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika").  Eugeenika 
meetoditeks saab pidada natsistide poolt inimestele pandud eksperimente ja 
soovitamatu sotsiaalsete gruppide hävitamine.
39.
T-4 programm hitlerliku Saksamaal
T-4 programm- sõjaaegne „eutanaasia-programm“ , (mida korraldas 
“Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee”), mille raamides 
tapeti tuhandeid Euroopast pärit vaimuhaiget gaasikambrites, mürgi 
manustamise ja näljutamisega.
40.
Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku
Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb:
Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise 
keeldumine)
Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine)
Töö reguleerimine
Ea- ja soospetsiifilised  regulatsioonid
Füüsilise töö  kultus
Reproduktiivse rolli  propaganda
Kodutöötervishoiu reguleerimine
Rasedate  ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud)
41.
Arstieetika  totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul 
Saksamaal)
Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: 
Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine
Seksistlik  paternalism
Rassiteooria rõhutamine
Preventiivmeditsiin
Kulude kokkuhoid
Looduslähedane elustiil
Juudisoost kolleegidega  konkurents
Arstkonna patriootilisus
42.
 „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I 
loeng)
Vastandite printsiip (contraria contraris)- galeenilise  koolkonnast  pärit 
printsiip, milles anti eelistust taimsetele vahenditele – galeenikatele. 
„Sarnast sarnasega“ printsiip- ravifilosoofia, mille korral kasutati 
ravimisel  haigestunud organit või haiguse sümptomeid meenutavaid 
ravimeid. Vastandite ravimine lähtub humoraalteooriast. Antagonism ravimite
vahel kasutatakse  vastumürke .
43.
Histotehnika,  kemoteraapia , „võlukuuli“ kontseptsioon.
Histotehnika- (sh koevärvide kasutamine) oli üks tee , mida moodi kujunes 
välja eelmise sajandivahetuse farmokoloogiline mõtteviis, sh nn 
kemoteraapia.
Kemoteraapia-  P. Ehrlichi uudne ravimite toime kontseptsioon, mis kujunes 
nakkushaiguste vastase võitluse metoodika põhiliste uuringute käigus. Selle 
metoodika  kesksel  kohal oli immuunsuse küsimus, mida püüti tekitada 
bioloogilisi saadusi (vaktsiine ja immuunsuse) kasutades. 
„Võlukuuli“ kontseptsioon- P. Ehrlichi kontseptioon, milles ta eeldas,  et 
kui on võimalik siduda spetsiifilise värviga mingi spetsiifiline osa rakust või 
koest, peaks sama moodi olema võimalik ravimiga siduda (viia koos 
värvainega  eesmärgile  ka  ravim ) mingi spetsiifiline probleemide  tekitaja  
(bakter või siis viimase poolt tekitatud mürk, nn  toksiin ). P. Ehrlich nimetas 
antikehi „võlukuulidena“.