17. Rakuteooria olemus ja mõju Rakuteooria olemus (Shwann, Schleiden, Virchow) 1. Tuumadega rakud on väikseimad hulkrakse ehituslikud struktuurid 2. Kõikidel rakkudel on põhimõtteliselt ühesugune ehitus 3. Rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest Mõju: Rakuteooria mõjutas loodusteaduse arengut, eeskätt metodoloogiat, filosoofiat, patoloogia- ja pärilikkusõpetust, molekulaarbioloogiat. 18. Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid Nosoloogia- teadusharu, mis tegeleb haiguste süstematiseerimisega. Tänapäevase nosoloogia loojaks peetakse inglise arsti Thomas Sydenhami. Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid: - Humoraalteooria - Browni lähenemine - Uued diagnoosimisvahendid (stetoskoop) - Kliinilis-patoloogiline võrdlus - Haiguste klassifitseerimine 19. Humoraalteooria (-patoloogia) võrrelduna kaasaegsema solidaarpatoloogiaga.
tervik. Isoleerituna ei saa kulgeda ükski psüühiline funktsioon, ei aisting, taju, kujutlus ega tundumus. Ühe funktsiooni aktiveerumine toob endaga kaasa teised funktsioonid, ühe funktsiooni muutumine- ka teise funktsiooni muutumise. Psühhopatoloogilise sündroomi mõiste võeti kasutusele 1906a. H. Hoche poolt. Õpetus psühhopatoloogilisest sündroomidest on edasi arendanud E.Kraepelin, E. Bleuler, O.Kerbikov, O.H. Arnold, A. Sneznevski. Psühhiaatriline nosoloogia Esimene nosoloogiline ühik psühhiaatrias oli progresseeruv paralüüs, mida prantsuse arst A.Bayle kirjeldas 1822.a. kui ühtse kliinilise pildi , kulu ja patoloogilis- anatoomilise substraadiga haigust. Progresseeruva paralüüsi etioloogia tehti kindlaks alles 1913.a. Haiguse alguse variandid Psüühiline haigus võib alata erineva tempoga. Üliäge algus on haigusel sel juhul, kui kõik iseloomulikud sümptomid kujunevad välja väga kiiresti, mõne tunni jooksul.
3)Sotsiaalpsüh. Kliiniline psühhiaatria Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika konkreetseid seaduspärasusi 1)Lastepsüh 2)geriaatriline psüh 3)kohtupsüh 4)narkoloogia 5)seksuoloogia Sümptom üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis Sündroom mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleks Psüühiliste haiguste fenomenoloogia käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest Psühhiaatriline nosoloogia psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, intellekt, tajumine, mõtlemine, tundeelu, tahteelu, kihud Teadvuseseisundid obnubilatsioon(virgeseisund vaheldub unisusega), somnolentsus(haiguslik unisus, sõnaline kontakt võimalik), soopor(uimus,sõnaline kontakt võimatu), kooma-teadvsetus Teadvushäirete sündroomid teadvuse seisundi häirumine psüühilise aktiivsuse
Hapniku kontsentratsioon (pO2 75- 100 mmHg) 5. Vedeliku kogus TERVIS: Tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Haigus organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi v õi organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi haigused jaotatakse: 1. Üliäge ehk hüperakuutne (lõpeb mõne päevaga surmaga) 2. Akuutsed ehk ägedad 3. Alaägedad 4. Kroonilised Haigused (kr.k. nosos), vormide kirjeldamisega tegeleb nosoloogia. Haigestumise erinevad liigid Äge haigus algus on tavaliselt selgelt määratav, kulg väljendunud haigustunnustega ja suhteliselt kiire. Äge haigus võib lõppeda tervistumisega (haigustunnuste möödumisel ei jää mingeid tavauuringul määratavaid kõrvalekaldeid) või jäävad küll teatud muutused (näiteks arm peale mädapaise paranemist), kuid need muutused ei ole aluseks sama haiguse taastekkeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
