Garanteerima - tagama 15. Käitumine oli väga humanne. Humaanne - inimlik 16. Selline insident võtab lihtsalt jalad alt. Intsident - vahejuhtum 17. Võimlejatele on tähtis effektiivne treening. Efektiivne - tõhus 18. Oleme inteligentsed mõtlevad olevused. Intelligentsed arukas, taibukas 19. Televisioonis peeti teledebatt. Teledebatt- televisioonis toimuv vaidlus või arutelu 20. Kuuldu assotseerus lugeja mõtetega. Assotsieerus- seostus, siduma 21. Baletti vaatama ma teatrisse harilikult ei lähe. Baletti- tantsu liik 22. Ajupotensiaal ei suuda kogu teavet vastu võtta. Ajupotensiaal- ajumaht Eilika lahe, TT13
(Degel 2005: 106–107) 3.3 Punane/красный Nii eesti kui ka vene keeles on punast kasutatud niihelge ja õnneliku värvitoonina kui ka negatiivses tähenduses. Mõlemas keeles seostus informantidel punane viha, ärrituse ja rahutusega. Lisaks seostub mõlemas keeles punane ka kommunismiga. (Degel 2005: 107– 108) Vene fraseologismides tähendab punane siiski ka õnne, headust ning helgust. Kuigi eesti fraseologismides punase tähendusena midagi positiivset ei leitud, assotsieerus inimestele punasega ka armastus ja kirg. (Degel 2005: 107–108) 3.4 Kollane/желтый Kollane ning желтый erinevad tähenduselt suuresti. Kui eesti keeles seostub kollane headuse, õnne, elevuse ja rõõmuga, siis vene keeles on vastupidi. Kollane assotsieerub vene 6 keeles reetmisega, sest vene kultuuris on kollased lilled lahkumineku sümboliks. Vene
koguhulgast sõnad "kirik" ja "kabel" ning "mets", "hiis", "puud". (Uljas jt 1996, 23- 24). Argo Moori järgi (Moor 1998, 104) ühe Eestis läbi viidud uuringu alusel usub kaks inimest kolmest, kes käituvad puuga kui elava olendiga, et puul on hing. Sama uuringu kohaselt üle poole usuvad, et puud tunnevad valu, ja neljandik ei tea, kas tunnevad. Neljandik inimesi on puult andeks palunud teda langetades või oksi murdes. Stefanie Langi läbi viidud küsitluse vastajatest ligi 60% jaoks assotsieerus "loodusega" mets. Samuti assotsieerus "loodusega" pooltele vastajatele vesi, 40%-le elu, loomad ja taimed, 30%-le maastikud, tunded aktsioonid, neljandikule õhk, puhtus ja ilu ning viiendikule head tunded. Seevastu sõnaga "keskkond" assotsieerus pooltele vastajatele ümbruskond , kolmandikul e vesi, õhk ja inimese ning keskkonna suhe. Viiendikule vastajatest assotsieerus sõnaga "keskkond" degradeeru mine. 99% vastajatest oli nõus väitega: "Looduses ma puhkan ja taastun". 84%
puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli uute elementidega vana kord. Venemaal tekitas läänest päritud revolutsiooniline ideoloogia traditsioonide vastu ainult tülgastust. Vana assotsieerus alaväärse ja mahajäänuga. Sellepärast oli 19. saj Venemaa väga vastuvõtlik ka uutele kunstivormidele, see võimaldas suhtuda Läände kui mahajäänusse. Paradoksaalne on see, et marksistlik revolutsioon leidis aset tehniliselt ja kultuuriliselt mahajäänud maal. Tegelikult oli esteetiliselt Venemaa revolutsiooniks valmis. Klassikaline vene avangard on Läänes tänapäeval tunnustatud, stalinismiaegsesse sotsialistlik realismi suhtutakse aga kui tsensuuriaparaadi sünnitisse
läheb aeglasemaks, kuid hiljem pöördub oma esialgse tempo juurde. Oli hetki, mil tundis, et muusikapala on lõpemas, kuid tegeliskult oli see vaid pisike paus, mille möödudes mängimine jätkub sama tempoga. Järgmisena kuulasime Vene rahvalaulutöötlusi esimesena kõlas ,,Ah, tõ, step sirokaja"(,,, , "). Kohe algusest peale oli tunda, et see on Vene rahvalaul. Meloodia oli voolav ja rahulik. Kuulates seda teost tulid silmade ette stepi lõpmatud avarused. Aeglane meloodia assotsieerus voolava jõekesega. Lõpu poole muutub aina aeglasemaks, kuni lõpeb. Järgmisena kuulasime ,,Hutorok" (,,"). See teos oli samuti väga venepärane,mida oli tunda kohe esimestest nootidest. Algus oli lõbus, meloodia meeldis mulle väga, siis läks natukene kiiremaks. Noodid muutusid vahete vahel väga kõrgeteks, see laul oli mulle kuidagi südamelähedane. Meenus kohe väike majake keset metsa ning memm ja taat, kes istuvad maja lähedal pingil. Võib-olla olen seda ka varem kuulnud,
nagu Siber“, samuti väga tihti ka epiteet, nt „lõputud lahingud sinuga“ või „kirikutes all võlvitud kaarte“ ja ka metafoor, nt „Taevas tõmbus koomale...“. Teoses esines ka korduvaid kujundeid, nt eeltoodud luuletuses „Kas mind jätkub...“. See sama värss kordus luuletuse jooksul mitu korda. Minule isiklikult meeldis väga kujund „mu lapsepõlve rahulik heleroheline jõgi“, see assotsieerus minus muretu ja rahuliku ning lootusterohke lapsepõlvega, kus veel ei nähta elu koledusi ja masendusi. Samas salmis edasi kõneleb Ehin: „...jõgi näitas peegelpilti, mida pidasin omaks – see liikus isegi, kui ma ei liigutanud, see näitas naeruvärinaid ja pisarate kommet kiiresti kuivada...“. See seostus ka minu enda lapsepõlvega ning ma hakkasin isegi seda vaikselt igatsema. Peab mainima, et luuletused on valdavald vabavärsilised, kuid on ka erandeid, nt minu
Ta lähtus kõrvalahela teooriast, mis seisnes selles, et fagotsüütidel on kõrvalahelad, mis seovad konkreetse toksiini. Ehrlich oletas, et ohustatud rakk kasvatab toksiinide sidumiseks kõrvalahelaid, mis võivad raku küljest lahti murduda ning muutuda antikehadeks. 25. Aadrilaskmise seos humoraalteooriaga Aadrilaskmine- erinevate verekoguste kirurgilisel teel eemaldamine, sobitus hästi humoraal teooria konteksti. Veri on üks olulisimatest kehavedelikest, mis assotsieerus kvaliteeditunnusega „soe“ ning „palavik“ on üks levinumaid sümptomeid ning haigusi. Arvati, et aadrilaskmise abil saab ravida nii palavikke kui ka muid tõbesid. 26. Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest) käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne) Anesteesia- farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat, valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone.
publikut kaasa haarata (kitsh ei ole võimeline "lõbustama, samal ajal mitte hoidudes probleemidest"), siis PM kaasab just sellise auditooriumi, kes n suuteline hindama irooniat, teose "tehtust", leida intertekstuaalsed koodid, st lõbutseda, kuid omandad ka uut teadmist. Innovatsioon ja kordus -- põhitelg arutlustes massikommunikatsiooni epohhi kunsti zhanridest, liikidest ja võimalustest. Modernism ja metafoor -- alati midagi uut. Massmeedia produktsioon assotsieerus tööstusega, ei ole kunst. Modernistliku esteetika jaoks on massmeedia produktide põhikarakteristikateks: kordus kopeerimine kindlale skeemile allutatus liiasus (vastukaaluks informatsioonile) Tänapäeval uus PM teooria, mis vaatab ümber korduse ja innovatsiooni mõiste. Itaalias oli diskussioon "uus seerialisuse esteetika"). Eco vaatleb juhtumit, kui a) meile esitatakse midagi originaalset ja teistest erinevat (vastavalt modernismi esteetikale)
inimene oli hea ja jumalakartlik. Öösel aknast sisse lendava linnu kohta rääkisid venelased: ,,koolnu lõpnud, linnuna tuli end soojendama". See uskumus on säilinud nüüdisajani ( 2005: 436). Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikas domineerib neli lindu: pääsuke, luik, kajakas ja tuvi (Lisa I: pildid 7 ja 8, Lisa III: pilt 26). Pääsuke on slaavi mütoloogias tuntud kui puhas, püha taevase ja naiseliku algega lind, kes oli kodu ja karja kaitsja, kevade sõnumitooja, assotsieerus uue elu algusega ( 2004: 317- 318). Usuti, et pulmadel ilmunud pääsuke oli surnud esivanema hing, kurjade inimeste hinged võtsid aga mustate lindude kujud ( 2005: 163). Eesti folklooris samastati pääsukest samuti naisterahvaga, kuid enamik tekke- ja seletusmuistendeid linnust lähtub mingist ülekohtuaktist: ,,Mees võtab naise, kes ei kõnele, tahab teda vihahoos tappa ja lööb tal kirvega seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema"; ,,Võõrasema tapab vaeslapse, luudest
Samuti arenes ka vaimulik kirjandus (hagiograafiad ehk pühakute elulood) ja maailmakroonikad ehk kronograafiad. Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku 9. sajandil. Bütsantsi arhitektuur arenes kiriku kaudu. Pöörati rohkem tähelepanu sisemusele kui välimusele: fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid (ehk lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid ühendavad kaared. Ehitajaid köitis arhitektuuris eriti kuppel, kuna see avardas ruumi ning assotsieerus taevavõlviga. Senini aga oskasid arhitektid kupleid moodustada vaid ümmargustele ehitistele. Pikliku basiilika (mis oli populaarne ehitis Bütsantsis) kupli ehitamiseks võeti kasutusele viklid ehk sfäärilised kolmnurgad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Kõige suurepärasem tulemus oli saavutatud Konstantinoopoli Hagia Sophia kirikus. (kui keegi tahab, siis pilt on õpikus lk. 68)