Kollasega on vene keelne osa märgitud. Ukraina Ukraina bors Lvovi bitkiid Prantsusmaa Juures ka Prantsuse keelne nimetus. Veinis hautatud praad , Boeuf A´La Mode Juustubiskviit Genoise Au Parmeson Taignas praetud aedvili , Legumes Et Fruits Frit Erinevad kastmed Jaapan Juures ka Jaapani keelne nimetus. Riisipallid - Onigiri Riis seentega Matsutake Gohan Röstitud kala - Teriyaki Paberis küpsetatud kala , Sanana No Ginsiyaki Itaalia Juures ka Itaalia keelne nimetus. Bruschetta tomatiga Bruschetta Al Pomodoro Rosmariiniga maitsestatud küülik Coniglio Al Rosmarino Torumakaronid toorjuustuga Penne Al Mascarpone Spagetid ürtidega Spaghetti Alle Erbette Venemaa Seenepüree Hapukapsasupp Pannkoogid Suur pirukas Mesijook -
neljateistkümmet käänet (teisisõnu, eesti keeles ei ole neliteist käänet), vaid mitu kolme erisuguse "käändelise" nähtuse ilmingut: esiteks on kõik kõnealused eesti vormid kas nominatiivi või obliikva "primaarkäändes", teiseks on mõningate vormid puhul obliikva "primaarkäändes" vormid lisaks ka "sekundaarkäändes" (partitiivis, kuues kohakäändes või translatiivis; samamoodi esineb ühes sõnavormis "kahekordset käänet", nt paljudes dagestani keeltes) ning kolmandaks on mõningate kõnealuste vormide puhul obliikva "primaarkäändes" sõnadele kliitikuna lisandunud postpositsioonid ni, na, ta ja ga." [---] 6 T. Help, Eelistame enda oma. Keel ja Kirjandus 1998, nr 12. 7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles
Uurali keeled Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust läänepoole. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. ...
Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib ligi 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis. Suuremat osa maailma keeltest kõneldakse Aasias ja Aafrikas. Euroopas kõneldakse ligi 225 põliskeelt - see on ligikaudu 3% kõikidest maailma keeltest. Mandariini hiina keelt räägitakse maailmas enim, seejärel inglise, hindi ja hispaania keelt.Maailma kõige räägitumat keelt kõneleb ligi 1,5 miljardit inimest. Paljudes keeltes on 50 000 või enam sõna, kuid üksikkõnelejad teavad ja kasutavad tavaliselt ainult osa kogu sõnavarast: igapäevavestlustes kasutavad inimesed mõndsada sõna.Maailm muutub, muutub keskkond ja ka keel muutub aja jooksul.
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond INDIA KÖÖK Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. See teeb Indiast kulinaarse paabeli, mis pakub nagu küllussarvest erinevaid maitseid, söögikombed ja toidueelistusi, mis vahelduvad sõltuvalt geograafilisest piirkonnast, elanikkonna jõukusest ning nende kultuuri- ja usutavadest. Referaadi eesmärk on teha ülevaade India köögi peamistest toidudest, jookidest ja ka kommetest. Uurimisülesanded:
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas
Nõrk külg see, et kui tahes täpne transkriptsioon ka poleks, on ta siiski teisend valikuline protsess, mis peegeldab teoreetilisi eesmärke ja definitsioone. Kasutatavad mõisted: 2. Optimaalsusteooria on formaalne keeleteooria, mille esimese versiooni esitasid 1990ndate aastate algul Alan Price ja Paul Smolensky. Olulise panuse OT standardse versiooni kujunemisele on andnud ka John McCarthy. Meetodit kasutatakse selleks, et uurida seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. Kuid OT loobub täielikult tuletusreeglitest. Korrektsete keelendite produtseerimisel kasutatakse ainult kitsendusi (piiranguid, mis keelavad teatavate omadustega pindvormid), kusjuures varasematest teooriatest erinevalt pole kitsendused absoluutsed. OT põhiprintsiipid: 1) ainult kitsendused, transformatsioonireegleid pole 2) ei produtseerita pind- ja süvavormide vahepealseid vorme 3) kitsendused on universaalsed, aga neid võib
kujunes 1980-1990. Grammatisatsioon – keeleteaduse osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Eesti keele grammatikalisatsiooni kuldnäiteks on komitatiivi kujunemine. Kansak > kasak > kasa > kas > kas > ka > -Ga See muutus toimus paari sajandi jooksul, seda tõendavad kirjakeeleallikad 16. ja 17. sajandist. Grammatisatsiooniprotsess on universaalne, st see toimub maailma keeltes ühtmoodi. Grammatiseerumise põhimõte on ühesuunaline protsess (suurema grammatilisuse suunas). Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS > RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637).
Rasmus Rask, taani keeleteadlane, väljendas hiljem samu asju, mida Bopp. Kirjeldas vana skandinaavia keelt, kuid laialt, võrdleval alusel, võrreldes ka sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm. 1819 avaldas indogermaani grammatika. Tal eesmärgiks koguda kõik saksa folkloor ning saksa keele sõnaraamat, akadeemiline töö (võrreldes kõikide indoeuroopa keeltega, sõnadele lisatud tema päritolu ja paralleelid teistes indoeuroopa keeltes). Grimmi seadus: erinevates indoeuroopa keeltes regulaarsed vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal loodusteadused. Ka keeles peavad kehtima kindlad seadused. Leidis, kuidas erinevates keeltes üks täht nt läheb üle teiseks, nt algkeeles p, teises aga muutunud f-ks. Grimmi seaduses leidus aga ka erandeid. Noorgrammatikud, Brugmann, Delbrück, Paul, Sievers. Püüdsid nii teha, et poleks üldse mingeid erandeid. Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes - de Saussure, kaitses seda. Larüngaalne hüpotees.
2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutiandmine kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud?
peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [ru]. Olulisimaks abivahendiks keele häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkriptsioon, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil.
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted:
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid
toimimist.
Omaette veeruna leiame rahvusvahelistes häälikutabelites retrofleksid (retrofleksne häälik, ingl retroflex < lad
retro+flexus `tagasi painutatud'). Neis on keeletipp paindunud üles-taha ja neist võib aimu saada, mõeldes inglise r-le,
rootsi ühendite
Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel
tuhmuda ja selle arvelt tekib grammatiline tähendus. See ongi teine võimalus, kuidas defineerida grammatikaliseerumist. Oma leksikaalse tähenduse tõttu on teatud keeleüksused eriti tõenäolised grammatikaliseerumise kandidaadid (nt ruumilise või ajalise tähendusega, verbid piisavalt üldise tähendusega või need, mis väljendavad tegevuse alustamist, momentaalsust jms ( 'minema', 'tulema', 'saama', 'hakkama', 'alustama'). 4. Näide: Abiverbid inglise, saksa, prantsuse jms keeltes: Will he come tomorrow? 'Kas ta tuleb homme?' Verb will algse tähendusega 'tahtma' on tänapäeval puhtgrammatilise tähendusega, s.o. näitab, et tegemist on tulevikuga (tähendus 'tahtma' on säilinud ehk mõnes idioomis). Samas on näha, et tähendus 'tahtma' on tulevikulise projektsiooniga, sellepärast on selline muutus võimalik. Leksikaalne tähendus on verbil come 'tulema'. Iseseisvat leksikaalset tähendust abiverbil ei ole. Hast du schon alles durchgelesen
inimesed suhtlevad omavahel kogu aeg üksteisega. Näiteks aegade jooksul on selle tõttu inglise keelde laenatud sõnu ja väljendeid mitmetest teistest keeltest. Tänapäeval laenavad aga paljud euroopa keeled omakorda sõnu inglise keelest. Sama moodi toimub inimestel kogu aeg ka kaudne kokkupuude erinevate keeltega. See toimub igapäevaselt näiteks internetti kasutades, arvutimänge mängides, televiisorit vaadates, muusikat kuulates ja ajakirju ning raamatuid uurides. Paljudes keeltes on 50 000 erinevat sõna või isegi rohkem, kuid igapäevastes vestlustes kasutavad inimesed vaid paarisada korduvat sõna. Vähemalt pooled maailmas elavatest inimestest oskavad rääkida rohkem kui ühes keeles. Inimese keelekasutus Kui laps sünnib, siis esimese eluaasta jooksul toob ta kuuldvale laia valiku vokaalseid helisid. Kui laps on saanud ühe aastaseks, suudab ta välja hääldada esimesed arusaadavad sõnad. Kolme aastane laps oskab moodustada juba keerukamaid lauseid
edelaosas ja Aafrika põhjaosas. Afroaasia keeli on umbes 250 ja neid kõneleb üle 320 miljoni inimese. Semiidi keeli kõnelevad umbes, Lähis-Idas ja Euroopas 240 miljoni inimest. Semi keelte tähestikele (välja arvatud Etioopia semi keeled, manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt (kaashäälikumärkide abil) või enamasti fakultatiivsete diakriitikute abil. Paljudes semi keeltes kirjutatakse paremalt vasakule. Egiptuse keeled kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. Ka egiptuse keeltes ei mängita otseselt sõnasiseseid täishäälikuid. Kuna neid keelikõnelevad inimesed elavad üksteisele lähedal on näha sarnasusi ja mõjutusi.
Eesti geograafiline asend Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Läänemeri ning selle osad Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevat Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast. Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiriteldava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Mandri-Eesti keskpunkt on 58 kraadi 41 minutit põhjalaiust ja 25 kraadi ja 54 minutit idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas. Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi...
pre- ja postpositsioonid ning konjunktsioonid. Tavalises kõnes sõnavormide vahel tegelikult pause ei ole. Sõnad moodustatakse ja need häälduvad täiesti pideva vooluna, isegi osaliselt kattuvalt: sõnapiiril toimub assimileerumisi, häälikute kadumisi ja muid foneetilisi reduktsiooninähtusi, mis võivad kirjas ilmnevad sõnapiirid täielikult hajutada (mis on mis son). Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes. Näiteks prantsuse keele foneetika tüüpiline joon on liesoon ehk seostus. Ortograafiliste sõnade äratundmine on lihtsam, vähemalt nendes keeltes, mis kasutavad häälik-täht kirjaviisi. Ortograafilised sõnad koosnevad põhiliselt tähtedest ehk grafeemidest (tegelikult nende esindajatest allograafidest). Tüüpiline ortograafiline sõna on tähemärkide järjend, mille kummalgi poolel on vahe, kirjavahemärk, lause absoluutne algus või eelnevate kombinatsioon
suhtlusvahendina ainult kirjalikus vormis. Ontogeneetiliselt e ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast - on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil(on kokkuleppeline) Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Oma sõnumit keeleliselt kodeerides peab kõneleja arvestama suhtlussituatsiooni ning kuulaja eeldusi ja teadmisi. Tõlgendusprotsessi muudavad vastuvõtjale kergemaks tastateadmised kõneleja ja kõneaine kohta. Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisi omadusi see, et seda on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel.
üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile Nt: indiaani keeles pole kahte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid tuulepuhumine. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seega kummalgi juhul on ettekujurus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev
suurune ravhastik ja seda ka ainult Eestimaa pinnal. Eesti keelt ähvardab üks suhteliselt suur oht. Nimelt on just eriti viimasel ajal internet ja suhtlusvõrgud meie emakeelt väga suurel määral mõjutama hakanud. Kasutusele on tulnud tohutult uusi slänge, laensõnu ja lühendeid ning isegi erinevatel inimgruppidel on tekkinud omad teistele võib-olla täiesti arusaamatud väljendid. Rohkesti on hakatud eestikeelseid lauseid segama teistes keeltes olevate sõnadega, eriti just inglisekeelsetega, ja seda just enamasti noorema põlvkonna poolt. Selle on põhjustanud peamiselt üleilmastumine ning internetis suhtlemine ja vajadus ennast kuidagi lühemalt väljendada, sest lihtsalt pikemalt ja grammatiliselt korrektselt seda teha ei viitsita. Seda, mis meile armsast eesti keelest tulevikus saab, on raske ette ennustada. On pakutud välja, et see võib välja surra, aga arvan, et päris nii hullu saatust meil oodata ei ole. Kuigi eesti
RAM ainuke ilmalik 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. "Tabularasa"-puhas leht
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad?
mitmekümne aastaga kaotanud emakeeleoskust. Keele arendamiseks ja elus hoidmiseks ei piisa sellest, kui üks vanematest on eestlane. Sa pead ise pingutama, kusjuures pidevalt, iga päev. Siin meenutan Poola suursaadiku, kes külastas mõni aasta tagasi meie kooli, vastust küsimusele, kuidas erinevaid keeli, mida ta oskab, elus hoiab. Ta vastas: ,, Ma pühendan igale keelele, mida valdan, iga päev vähemalt viis minutit. Ma loen nendes keeltes lehti, vaatan telerit, suhtlen." Miks üldse on vaja, et me oskaks eesti keelt. Palju lihtsam oleks ju suhelda, asju ajada, kui me räägiks kõik näiteks inglise keeles, sest selles keeles on palju rohkem kirjandust, see on teadusekeel, seda kõneleb ligi 380 miljonit emakeelena ja 600 miljonit esimese võõrkeelena. Miks on siis eesti keel meile nii tähtis? Oma emakeele säilitamise nimel oleme palju pingutanud
Tänu sellele võib tekkida soovimatuid arusaamatusi. See võib kaasa tuua ka inimeste ühiskonnaklassidese jagunemise. Näiteks oli eesti keel mitmel ajalooperioodil teisejärguline. Ametliku keelena ja kõrgema klassi poolt kasutati näiteks saksa või vene keelt. Eesti keele kasutajad kuulusid alamasse klassi. Vaid ühe keele olemasolu vähendaks ebameeldivusi ja konflikte. Keeleline mitmekesisus võib kaasa tuua paljusid probleeme. Mitmed sõnad ja väljendid võivad erinevates keeltes sarnased olla. Keeled võivad olla kas suguluses või aja jooksul sarnaseks muutunud. Tihti lihtsalt laenatakse sõnu. Ebameeldivaid arusaamatusi võib tekitada see, et väljendid ja sõnad võivad erinevates keeltes omandada erinevaid tähendusi või varjundeid. Näiteks sõna neeger ei oma eesti keeles negatiivset tähendust, kuid mõnes teises keeles peetakse seda sõimusõnaks. Kui maailmas räägitaks vaid ühte keelt, siis selliseid probleeme ilmselt ei oleks.
5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni). Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA!! Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog)
Nt. Majades- tüvi-maja+ mitmus-de+seesütlev kääne ehk inessiiv-s. Kuidas morfeeme liidetakse. 1.Esmaspäeval võtan raamatukogust uue0 raamatu0 lugemiseks. 2. On Monday I will take a new book to read from the library. · Sünteetiline väljendusviis · Abisõnad e analüütiline väljendusviis · Reduplikatsioon-tüve v mingit osa korratakse ja saadakse uus tähendus. Nt. Vanavanaema ja vanavanaisa. Ülivõrret ja keskvõrret väljendatakse nii muudes keeltes. Mitmuse väljendamine. ''Rohkem omadust''. Morfeemide liitumise liigid: · -fusioon-morfeemide piirid on hajusad nt. Murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) · -kumulatsioon- ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang (sing pst.) · -muutumine sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub. Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust.
Seega ei leia võimalikku laenuallikat otseselt tänapäeva keeltest, vaid see tuleb tänapäeva keelte põhjal taastada. Omavahel saab võrrelda alles seda taastatud lähtekuju ja meie tüvede taastatud lähtekujusid. Arvestada tuleb ka muganemisreegleid, sest eri keelkondade keelte häälikuline struktuur on erinev. Võõrad häälikud (+ võõrad häälikuühendid) asendatakse/lihtsustatakse enamasti lähedaste oma keelte häälikutega. Nt germaani laenudes läänemeresoome keeltes on germaani f asendunud lms p-ga: hulk vs alggermaani *fulka. Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes: samojeedi, ugri, permi või volga keeltes. Rätsepa andmetel ulatub soomeugriliste sõnade hulk 800-ni, neist küsitava päritoluga on umbes 260. Ja seega võib järeldada, et vana soomeugriline sõnavara moodustab eesti keele tüvede üldarvust ühe seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes. (Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus
Püsiv ja globaalne "Minul läheb alati valesti!" stiil ÕIGE! Väline stiil "Mina ei saa sinna midagi parata, sest kõik on ju valitsuse süü!" ÕIGE! Mittepüsiv stiil "Noh, seekord ei tulnud välja, mis siis ikka!" ÕIGE! Küsimus 2 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Järgnevalt on esitatud kaks väidet. Seadke väidete pooled vastavusse nii, et väited oleksid tõesed. Kõikides keeltes on negatiivseid ... rohkem kui positiivseid tundeid väljendavaid. tundeid väljendavaid sõnu... ÕIGE!! Kõikides keeltes kasutatakse ... vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid. igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... ÕIGE!! Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b
põhiprobleeme", et eesti keele sõnavara päritolu pole sugugi täiesti uurimata ala. Eesti sõnade algupära väljaselgitamine on kestnud juba mitu inimpõlve. Kaalukas osa on selles töös olnud ka Tartu ülikooli õppejõududel. Rääkides eesti sõnade päritolust, siis saab terminit sõna käsitada üsna avaralt. Vanemate sõnatüverühmade puhul saab arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas mõttes. Uurija peab uuemate sõnakihtide etümologiseerimisel silmas pidama, kas tegemist on uute sõnatüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Viimase aja uurimusi arvesse võttes saaks soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome- ugri keeltes (Samojeedi, ugri, permi või volga keeltes).
Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik.
Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend
Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik.
Madis Jürgen Kõik puha oma joped Valisin 3 lugu 1. Neli abieluettepanekut päevas Lugu räägib noorest tüdrukust, kes müüb Olde hansas mandleid. Oskab paljudes keeltes rahvast ligi meelitada ja oma tööga hästi hakkama saada. Vahest saab ta päevas mitu abieluettepanekut välismaalastelt. 2.Vanameistrid ja noored naised Lugu kahest mehest kes oskavad puutüvest paate teha ja neil on oma 30 aastat nooremad naised. 3. Stella K.Wadowsky tõsine töö Lugu ajakirjanikust, tema iseloomust ja lõik tema tööpäevast. Valisin need lood, sest need tundusid huvitavad ja kutsusid lugema. Raamat oli mitmekülgne ja vahelduseks midagi teistsugust lugeda
Kuuendaks probleemiks on eesti rahvalaulude päritolu vähesed teadmised ja viimaseks suureks põhiprobleemiks on eesti kirjakeele sõnavara allikate ja selle kujunemise ebapiisav uurimine.(Rätsep 2002:49) Seitsmest põhiprobleemiks kolmel peatun pikemalt. 2.1 Esimene põhiprobleem Rääkides sõnade päritolust kasutame terminist sõna avaralt. Tegelikkuses saame vanemate sõnavararühmade puhul arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas tähenduses. Seetõttu on uurijatel tarvis meeles pidada eriti uuemate sõnakihtide uurimisel seda, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Andrus Saareste arvas kunagi, et eesti keeles on ühtekokku umbes 6 000 erinevat sõnatüve. Sel juhul on arvestusest kõrvale jäänud hilised võõrsõnad. Rätsep usub, et kui läbi sõeluda murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, siis
on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise kinnituse emotsioonide näoväljenduste uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse tegijaks oli Charles Darwin(18091882). Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunu kultuurist,
füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul Jaak Panksepp räägib vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest: hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe Põhiemotsioonid
Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.htm
3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune
klasside keelekasutuse vahel. Milline eesmärk on tüpoloogilisel jaotusel? Mis on selle aluseks? Tüpoloogilise liigitusaluse eesmärgiks on välja selgitada, kuidas keeled struktuuri alusel jagunenud on. Selle aluseks võivad olla grammatilised elemendid, sh sõnajärg. Kuidas jaotuvad keeled morfoloogiliste elementide alusel? Keeled jaotuvad selle järgi, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilistes keeltes liitub sõnadele vähe või üldse mitte morfoloogilisi elemente. Üldjuhul koosnevad sõnad lausetes vaid ühest morfeemist. Süntaktilisi seoseid väljendatakse abisõnade või sõnajärje kaudu. Näiteks inglise keel on the table. Sünteetilistes keeltes on palju morfoloogilisi elemente. Morfeemid liituvad käänete ja pöörete kaudu sõnade külge. Nt eesti keeles laua-le. Polüsünteetilistes keeltes on väga palju morfoloogilisi elemente, mis liituvad sõnade külge
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused
Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased
. 1 1828 . (. . ) 43 . ( . . 17 . 247 ), 150 000 , 350 000 , , . , 29 1992 1928 . , , ; - , , , . : , www.rsl.ru Raamatukogu nimega Lenin Raamatukogu asutati 1. juuli 1828. Venemaa Riikliku Raamatukogu (endine Raamatukogus. Lenin) on rohkem kui 43 miljonit ühikut (sealhulgas rohkem kui 17 miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29. jaanuar 1992 Aastal 1928 oli ta väljas ja sees konkursid hoone raamatukogu nime Lenin Lenin raamatukogu, suurim raamatukogu Euroopas ja üks suurimaid raamatukogusid maailmas, teadusasutuse valdkonnas raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajalugu, metoodiline ja nõustamise keskus raamatukogude kõikide süsteemide,
annaabi.ee 
