Tormis,Tubin,Ernesaks, Pärt) (1)

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit , koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed . Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome- Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul ), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad - “Liivlaste pärandus”, “ Vadja pulmalaulud ”, “ Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine .” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “ Maarjamaa ballaad .” Looming: Soololaulud , vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “ Vanemuine ”, lavateosed - ooper “ Luigelend ”, kantaatballett “Eesti ballaadid ”, filmimuusika “Kevade”, “ Libahunt ”, lastemuusikat “ Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides .1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel - religioon . 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline , regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng . Esimene Eesti ooper 1905a „ Sabina ”. 1909 lavastatakse Peterburis „ Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori kasutades peaaegu täht-tähelt rahvalaulule iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Karjala saatus.” 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- “Raua needmine.” 3) Mittefolkloorsed teosed- “Sügismaastikud”, “Kevadkillud”, “Maarjamaa ballaad.” Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, kantaadid “Kalevipoeg” ja “Vanemuine”, lavateosed- ooper “Luigelend”, kantaatballett “Eesti ballaadid”, filmimuusika “Kevade”, “Libahunt”, lastemuusikat “Vanavanemate viisipakk”

Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit “Tormide rand”. RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele.

Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett “Kratt”. Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi heliloojate liidu liige. Iseloomulik: 1) Meisterlik orkestratsioon 2) Hea vormi dramaturgia 3) Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid “Barbara von Diesenhusen”, “Reigi õpetaja”(Vanemuises), vokaalsümf. teosed “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”, “Õnnistamiskantaat”, palju kammermuusikat, 10 sümfooniat(maailmas tuntud 5-es), “Dreng laul jääliustikul”, soololaulud, “Kratti liberto”(tema naine kirjutas)

Arvo Pärt - s1935 Paides.1963a lõpetas H Elleri õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Uutele suundadele väga vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, "Tabularasa"-puhas leht.
Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes.
Artur Lemba – Õppis peterburi konservatooriumis, 43. eestlane seal. Oli andekaim Eesti tudeng. Esimene Eesti ooper 1905a „Sabina”. 1909 lavastatakse Peterburis „Lembitu tütar”. Libretto autor Otto Mägi. Vanemuisele tema libretto ei sobi ning võeti „Sabina” tekst