50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bububen
Õppematerjali autor
Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased
väsimus jooksul jooksul jooksul kokkupuudet Juuste - 1-4 nädala 1 nädala Vahetult pärast väljalangemine, jooksul jooksul kokkupuudet verine oksendamine, erinevad infektsioonid, 5 aeglane haavade paranemine, madal vererõhk 2.2.1. Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel. Röntgenkiirguse avastajaks peetakse Wilhelm Röntgen'i, kes nimetas seda tüüpi kiirgust esialgu X-kiirguseks, ehk tundmatuks kiirguseks. Matemaatik ja füüsik Ron Kurtun on öelnud, et röntgenkiirgus võib keharakke kahjustada
uurimussuunale aluse. Joseph John Thomson (18. detsember 1856 30. august 1940) oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Elementaarlaengute olemasolu tõestas 1912. aastal Ameerika füüsik Robert Millikan. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen. Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal
............................................................................ 5 Alfakiirgus ().....................................................................................................................5 Beetakiirgus ().................................................................................................................. 5 Gammakiirgus ()............................................................................................................... 6 Röntgenkiirgus (x-kiired)....................................................................................................6 Neutronkiirgus ().............................................................................................................. 6 Kosmiline kiirgus................................................................................................................6 ALLIKAD.......................................................................................................
aeglustatakse vastastoimes teiste absorbeeriva aine elektronidega. Kui selline kiire elektron kohtub aatomituumaga, on tulemuseks Bremstrahlung. Selline energia ümberpaigutumise ahel jätkub, kuni allesjäänud energia on vastastoimeks liig väike. Aine ja ioniseeriva kiirguse (elektronid, footonid) vastastoime tulemuseks on energia deponeerimine ja ioonipaaride teke. Neid ilminguid kasutatakse kiirgusühikute defineerimisel, seega kiirguse avastamine sõltub sellest, kas me suudame mõõta neeldunud energiat või tekkinud laenguid. Kui molekulid on energia neeldumise tagajärjel ergastatud olekus või ioniseeritud, tekivad keemilised muutused. See annab võimaluse teha röntgenogramme või filmidosimeetriat. Neeldunud energia võib salvestuda mõnedes kristallides, mis annab võimaluse TLD – ks. Ioniseeriva kiirguse toimel elusorganismis tekkivate molekulaarsete muutustega kaasneb risk kahjustada organismi.
vahemikus 380...770 nm, mis vahetult tekitab inimsilmas nägemisaistingu. Inimese silma valgustundlikkus on maksimaalne lainepikkusel umbes 550 nm (roheline valgus); tundlikkus langeb nullini lainepikkustel 770 nm (infrapunane piir) ja 380 nm (ultraviolettpiir). Ultraviolettkiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus u. 10...380 nm. Sellest lühema lainepikkusega on röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Optoelektroonsed seadised võib liigitada järgmiselt: - valgustundlikud seadised; - valgust emiteerivad seadised; - optronid, milles on ühendatud valgust emiteeriv seadis ja valgustundlik seadis; - valguskiirgust mõjutavad seadised (LCD-paneelid). Optoelektroonika teemal sõna võttes kasutatakse sageli mõistet `fotoelement', mille tähendus on ebamäärane. Üldmõistena võib `fotoelement' tähendada fotoelektrilist
Pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Esimesed andmed pärinevad 5. sajandist e. Kr. Esimesed olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad ilmusid 18. sajandil. Kaamera obskura ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Mida väiksem ava, seda teravam kujutis. Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera, ainult et tegemist on camera obscura ehk pimeda kambriga. Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat, kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber.
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid