Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel, kui dzässartistid hakkasid dzässi miksima elekrooniliste pillidega ning souli ja RnB rütmidega. Tuntumaid stiili esindajaid on Weather Report, Mahavishnu Orchestra, The Tony Williams Lifetime jt. Hard rock Hard rock on muusikastiil, mille põhilised tunnused on jõuline korduv motiiv basskitarripartiis ja kitarri madalatel keeltel, jõuline laulustiil, ühtlane ja enamasti sünkopeerimata trummipartii, iseloomulikehelimuundurite kasutamine elektrikitarri puhul ning maksimumini viidud helitugevus. Hard rocki juured on rhytm and blues`is (näiteks ansambel The Rolling Stones). Kuigi hard rock levis üle kogu maailma, olid selle stiili kõrgemad tipud siiski Inglismaal. Ansambli Deep Purple 1970. aastal ilmunud LP ``In Rock´´ oli üks hard rocki nurgakividest. Stiil sai alguse 1960-ndatel aastatel.
Elu lõpupoole ilmus mitu klaverimuusikakogumikku, kuid tema kuulsus ei levinud kaugele. Tema viimaste suuremate teoste hulgas olid Goldbergi variatsioonid klavessiinile, `'Muusikaline ohver'', `'Fuugakunst''. Bachi poogen Taanlane Knyd Vestergard lõi Bachi poogna, et mängida Johann Sebastian Bachi sooloviiulisonaate. `'Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm. Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles. Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, tema teosed tundusid tema eluajal nii
Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas rohkem kui pooltel keeltel on kõnelejaid alla 10 000 Kui lähtuda kirjasõna mahust, siis on eesti keel suur keel. 1-10 10-100 100- 1000-
Jutt Eesti keelest Suurte keeltega võrreldes tuleb tõdeda, et eesti keel on tõesti väike keel, kuid kui võrrelda eesti keelt kõnelejate arvu poolest teiste keeltega, siis on näha, et rohkem kui pooltel tänapäeva keeltel on alla 10 000 kõneleja ja see tõstab eesti keele kõrgele kohale.Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema
pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Eestis püsis kõige kauem setu alal ja saartel. 19. sajandil sugenes uuem tüüp, trapetsi ja pooltrapetsikujuline laudkõlakastiga kannel. Sel oli algul 15 või rohkem keelt, hiljem nende arv suurenes 2030ni. Kannelt on mängitud kahte moodi. Akordilise mänguviisi korral kaetakse ühe käega keeli, mis ei pea helisema ja teisega võetakse vabadel keeltel akorde, mille ülemistest helidest moodustub meloodia. Sõrmitsemismänguviisi korral sõrmitsetakse parema käega meloodiat, vasakuga võetakse eraldi keeltel basse ja akorde. Hiiu kannel on siia jõudnud rootslaste vahendusel. Pill on kandilise kujuga, ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko
Jim Morrison, Janis Joplin). Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid. Tuntuim oli kindlasti Woodstockis toimunu. 70-ndatel sündis uusi ideid vähe. Seda aega on nimetatud rock-muusika seisakuajaks. Heavy rock Heavy rock hakkas arenema 60. aastate lõpul ja on säilitanud oma koha tänaseni. Põhilised tunnused hard rockis ja heavy metalis on jõuline korduv motiiv basskitarri partiis ja kitarri madalatel keeltel, jõuline laulustiil, ühtlane trummipartii, iseloomulike helimuundurite kasutamine elektrikitarri puhul ning maksimumini viidud helitugevus. Kuulsaimad esindajad on: The Rolling Stones, Deep Purple, Black Sabbath, Def Leppard, Iron Maiden, AC/DC, Metallica, Led Zeppelin. Progressiivne rock, Jazz rock ja fusion 1960. aastate lõpul hakkas rock-muusika otsima uusi ideid rock´i peasuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluusile ka jazz-muusika teistest
Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ● rohkem kui pooltel keeltel on kõnelejaid alla 10 000 ● Kui lähtuda kirjasõna mahust, siis on eesti keel suur keel. ● Maailma keelte arv kõnelejate arvu poolest, üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. ● On teada, et umbes koolmandikul keeltest on olemas kirjakeel ● Maailma keeled jagunevad
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt.
Kuid miks me siiski eirame meist teist keelt kõnelevaid inimesi? Keel on miski, mis ühendab meid kõiki omavahel. See seob ühte rahvast ning muudab meid üheks kindaks, veelgi tugevamaks rahvaks. Kuid sellist ühtsust on tänapäeval, 21.sajandil väga rsake säilitada. Üha globaliseeruv maailm toob kaasa rahvuste järjest suurema eraldumise üksteisest ning selle tagajärjel on väiksema kasutajaskonnaga keeltel raske püsima jääda. Selle probleemi üle aga peaks meist igaüks mõtlema, sest kui kaoks meie keel, kaoks ka meie kultuur, meie traditsioonid ja mis kõige hullem, kaoksime ka meie, eestlased.
kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt; grammatika staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12. sajandi käsitlusest vana-norra keele kohta (Codex Wormianus); autor kasutab minimaalpaare, et eristada foneeme. 9. Renessansi keeleteadus
4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all) 3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust 4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb Eesti keele jätkusuutlikus 1) Eestil on eesti keele arengukava 2) kõrgharidust omandatakse eesti keeles 3) tööle saamiseks ja eestis elamiseks peab oskama eesti keelt 4) eesti keel on ainukene riigikeel
Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse üle. Mille üle veel Eesti riik rikas võiks olla
vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19
b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19
Arvustus Teisipäeval, 14.märtsil ja täna, 15.märtsil eesti keele tunnis me vaatasime telesaadet “Plektrumm”. Selle saade saatejuhiks oli Joonas Hellerma ning tema külaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik. . Seda telesaadet näidatakse telekanalil ETV2. Selle saade teemaks oli keele fenomeenist ning miks peaksinimene tänases maailmas valima just eesti keele ja kui oluline koht on keeltel tänases maailmas. Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt, ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme. Kes olid meie vanemad ja esivanemad ning ka meie rahvuse ajalugu. Ma mõtlen, et kui mingi keel sureb ära, siis kõik mälestused, kõik sellest keelest kaob. Selle rahvuse ajaloost juba keegi ei pida/ pea meeles. Või kui inimene kollib teise riiki, paljud inimesed unustavad enda nagu
kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on kujunenud põhja-eesti ja lõuna-eesti vanast hõimukeelest. Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Samuti on enamikul rahvastest oma emakeel. Paljude keelte oskus tuleb kasuks igale inimesele, kuid siiski peab oma emakeel jääma kõige olulisemaks. Kõigil maailma keeltel on palju ühist. Neil omad sugulaskeeled, mis moodustavad keelkonna ning igal neist on murded . Meie rahvuskeel kujunes möödunud sajandi keskel seoses Fr. R. Faehlmanni, Fr .R .Kreutzwaldi, J. W. Jannseni, L. Koidula, C. R. Jakobsoni ja teiste rahvusliku liikumise esindajate tegevusega. Nad kõik nägid keeles rahvuse tunnust ning püüdsid seda arendada. Tänu keelele saame igapäevast informatsiooni. Keel toob meieni läbi ajakirjanduse mitmesuguseid uudiseid
Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja- aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik. Eesti keel on ajaloos olnud ohustatud just sõdade ja näljahädade tõttu. Eestimaa pinnal on elanud mitmeid rahvaid, kuid ometigi on paljud sulandunud juba paari põlvkonnaga eestlaste hulka. See on aidanud tõsta eesti keele kõnelejate arvu ja tugevdada jätkusuulikkust.
6. Diftongis kirjutatakse iga tishlik he thega. 7. Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule. 8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i. 9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10. Nimed kirjutatakse suure thega. Nimed on taevakehadel, isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, ajalehtedel, ajakirjadel, ajaloosndmustel, 11. Nimetused kirjutatakse vikese thega. Nimetused on kuudel, keeltel, rahvustel, ndalapevadel, phadel ja thtpevadel. 12. Pealkirjad kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides. Pealkirjad on saadetel, sarjadel, filmidel, raamatutel ja teistel teostel (ballett, etendus, maal jne) 13. Snade muutmist nimetatakse knamiseks ja pramiseks. Snu, mida saab 14 kndes knata, nimetatakse kndsnadeks. Snu, mida saab ainsuse ja mitmuse kolmes prdes prata, nimetatakse prdsnadeks. 14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad
· Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põlvkond. · Kõige rohkem kasutatavaim saami keel on põhjasaami keel. Seda keelt kasutab emakeelena umbes 20 000 inimest. Põhjasaami keele ajalugu ja olukord tänapäeval · 1978
Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma olulisimad teosed Antiikaja teosed on suuresti kujundanud tänapäeva kirjandust. Lisaks sellele on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma teosed aidanud areneda Euroopa keeltel ja kultuuril. Seetõttu ongi vajalik teada tähtsamaid antiikaja teoseid ja nende mõju tänapäeva ühiskonnale. Homeros (8.-7. sajand eKr) on väidetavalt kirjutanud Vana-Kreeka eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Mõlemad teosed on kirja pandud värsivormis ning just nende järgi õppisid noored kreeklased mitusada aastat oma keelt. Eeposed on oluliseks allikaks Antiik-Kreeka mütoloogia ning eluviisi tundmaõppimisel. Loomulikult on raske lugeda neid teoseid
riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamisen'i saatel vanu ballaade Geisad Geisad on kõrgelt haritud jaapani tütarlapsed, kes tunnevad hästi kirjandust, muusikat ja kunsti ning teenivad elatist seltskonnadaamidena Koto Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Pilli siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen Pika kaelaga 3keeleline lautotaoline pill, mida mängivad ka geisad. Shakuhachi Traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt. Taikotrummid Hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja protsessioone alates 14. saj. Taiko trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõuda aitava meeleseisundi väljenduseks.
12 miljardit tonni. (1 miljard tonni on juba kokku kaevandatud). Tuleviku plaanid elektrienergia suhtes ei näi kuigi helged. Meil on võimalus lootma jääda kas isetaastuvate energiaallikatele nagu on päikese, tuule- ja vee-energia jm, tuumajaama rajamisele, mis on jäädavalt pingelise küsimusena aruteluks või hoopistükkis importimisele naaberriigist? Seniks jääb see suureks müsteeriumiks. Eesti on rikas inimeste ja keele osas. Meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Lisaks ilusale ja rikkalikule keelele on Eesti rahvas tuntud oma rahvapärimuslikele laulu- ja tantsutraditsioonidele. Öeldakse, et Nõukogude okupatsiooni ajal eestlased laulsid ennast vabaks ühisel meeleavaldusel. Kindlasti avaldas see hirmu riigis olevatele võõrvägedele. Nüüd kogunevad Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad
Tema jaoks on pigem küsimus selles, kas oma emakeele hülgamise hinnaga saadud majanduslik kasu, kõrgem staatus või muu eelis kaalub oma indetiteedist suure tüki äraandmise. See on väga isiklik otsus ja keeleteadlastel pole ilmselt õigust otsustada, mis ühe või teise keele kõneleja jaoks parem on. Keelte suremine on keeleteadlastele väga ebameeldiv, kuna tihtipeale lähevad kaduma just sellised keeled millel on omadusi, mida teistel keeltel seni tuvastatud pole ja mis endast huvitavaid uurimisobjekte kujutavad. Siin on keeled üle maailma mis on ohustatud. Kasutatud allikad http://www.lakhota.org/understanding-the-issue/what-is-language-loss/ http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/2emakeel/9-2-4-3e.htm http://www.horisont.ee/node/1856 http://forte.delfi.ee/news/teadus/unesco-maailmas-on-2500-ohustatud-keelt.d?id=21373741 Kasutasin ka Ivy Press raamatu “Tuhat keelt“ abi.
Majandus Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keel Enamik Soome elanikke (90%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,4%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakonna mõnes vallas) on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Sagedane on ka saksa, prantsuse ja rootsi keele oskus, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt.
olevat temal ja kõigil teistel. Loomupärane loogika ütleb, et RÄÄKIMINE on üksnes ebaoluline toimus, mis on rangelt seotud suhtlemise, mitte aga kujutluste sõnastamisega. RÄÄKIMINE või keele kasutamine peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud mittekeeleliselt. SÕNASTAMINE on mõtteks või mõtlemiseks nimetatud iseseisev toimus, mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on grammatikad, mis eelduste kohaselt on ainult kokkuleppelise ja ühiskondliku õigsuse normid, kuid arvatakse, et keele kasutamist ei juhi niivõrd need, vaid õige, mõistuspärane või arukas MÕTLEMINE. Selle vaateviisi järgi ei sõltu MÕTE grammatikast, vaid loogika- või mõistuseseadustest, mis eeldatavalt peavad olema ühised universumi kõikidele vaatlejatele- kirjeldamaks universumi looogilist põhiprintsiipi, mille võivad sõltumatult "leida" kõik arukad vaatlejad,
17. millised on suured keeled? Kas eesti keel on suur või väike? Põhjenda. Suured keeled: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi. Eestikeel on väike sest seda kõneleb ainult miljon. 18. Loetle kõik läänemeresoome keeled. Liivi Eesti Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 19. Mille poolest on uurali keeled erilised? Uurali keeltel on väga palju käändeid. 20. Kuidas on keelekontaktid uurali keeli mõjutanud? Sõnavara 21. Selgita, mida tähendab uurali keelepõõsa hüpotees. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja mansid) on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad. Mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja lätlased) väga lähedased. Võibolla pilegi ühist allkeelt, vaid saaseks on need muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu. 22
Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Umeå saami 3. Piteå saami 4. Lule saami 5. põhjasaami 6. koltasaami 7. Inari saami 8. Kildini saami 9. turjasaami 3.Kultuur ja folkloor 3.1.Kirjakeele ja kirjanduse taust Laplastel on kujunenud mitu kirjakeelt, millele panid aluse religioossed tõlketeosed XVII ja XVIII sajandil. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keeltel. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. Esimene raamat ilmus 1619. Nüüdisajal ilmub lapikeelseid raamatuid ja ajalehti kahes kirjakeeles norralapi lääne- ja idavariandis. Esimest kasutatakse Norras ja Rootsis, teist Soomes. Koolalapi kirjakeel loodi 1933. aastal ladina tähestiku alusel. Selles ilmus aabits, lugemik ja algkooliõpikud, kuid selle kestus piirdus vaid paari-kolme aastaga. 3.2.Kirjandus
= [väärtus] Rifid Riff on bluusi põhitingimus, hädavajalik rokis, sügav ja madal reggae's ning üle võetud dzässi puhkpillide poolt. Riffe võib kohata ka klassikalises muusikas, kuid seal on neile antud veidi teistsugune nimi ostinato, mis tähendab meloodia kordumist. Riff on lühike ja meeldejäävalt korduv motiiv, tavaliselt 2-4 takti pikk, mida korratakse jätkuvalt, et formuleerida saatvat osa loo struktuuris. Riffi mängitakse tavaliselt basskitarri alumistel keeltel. Bluusis kasutatakse ühte riffi tavaliselt terve loo vältel. Pink Floyd'i ,,Money" on hea näide laulust, mida saadab meeldejääv bassi riff.
vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade. Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk roop, mille abil pilli häälestatakse. Koto siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen- pika kaelaga 3- keeleline lauataoline pill, mida mängivad geishad Shakuhachi- traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt Taiko- trummid- hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja proteseesioone alates 14.sajandist. Taiko- trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõudva aitava meeleseisundi väljenduseks. India- India on paljude eri rahvuste, keelte ja religioonude maa. Siin elab üle
2. Geneetiline keelte klassifitseerimine (slaid) Keelte uurimise meetod, mida artiklis tutvustati, tegeleb põhiliselt keelte geneetilise suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi, siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu. 1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid) Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2. Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon.
Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: ,,Tundmatutel põhjustel...". Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli. Mõned populaarsemad keeled: 1. Java Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on nii mõndagi ühist C ja C++ keelega, kuna ta tugineb neil keeltel. Kuigi Java on hetkel kõige populaarsem keel, on tema populaarsus viimase seitsme aasta jooksum umbes 7% vähenenud. 2. C - C keelt kasutatakse arvuti programmide valmistamiseks. Ta tuli välja aastal 1972 ning tema autor on Dennis Ritchie. C keele populaarsus on natuke langenud, aga üldiselt on ta jäänud samale tasemele. Temast on alguse saanud mitmed populaarsed keeled. 3. C++ - C++ on C edasi arendatud versioon
1838. aasta juunis ilmus gümnaasiumi abiturientide mälestusvihikus Wiedemanni uurimus soome-ugri keelte alal. Ta toob selles esile 14 ühist tüpoloogiajoont soome-ugri ja altai keelte vahel. Nende keelte ühine algkodu oli tema järeldustel Aasias. 3 Järgmine kirjutis rääkis sellest, kuidas uuskreeka keel on arenenud vanakreeka keelest, milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel. Aastal 1852 ilmus Wiedemanni mahukas Läänemeremaade taimestikku kirjeldav teatmik, milles on kirjeldatud taimede levikut, kasutatavust ja kasulikkust. Eestimaa Kirjanduse Seltsi liikmena pidas ta 50 loengut, 1847 rääkis ta ladina ja kreeka keele muutumisest romaani ja uuskreeka keelteks. Muundumine on seotud füsioloogia ja psüühikaga. Pikemas mustlasi käsitlevas uurimuses seob ta mustlaskeele päritolu india keeltega. 1840
A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q1 ∪ Q2, kus q0 on uus olek; • Σ on sama, mis N1-l ja N2-l; • q0 on automaadi N lähteolek; • lõppolekute hulk F = F1 ∪F2; Teoreem: Regulaarsete keelte hulk on kinnine konkatenatsiooni suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keele A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid.
sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve. Esialgu kasutati klaveri haamripeade katteks saksa klaveril kitsenahka, kuid selle paksus ja elastsus ei olnud ühtlane. Bassikeelte haamripead, mis on palju jämedamad ja raskemad kui kõrgemate toonide keeltel, on augukestega, et pind oleks pehmem. Tiibklaveris löövad haamrid vastu keeli altpoolt ja vajuvad raskusjõu toimel tagasi. Pianiinos liigutavad haamreid vedrud. Ventiilid 1815 aastal ilmus ajalehes teade, et 39 aastane sarvemängija Heinrich Stölzel on valmistanud sarve, millel võib saavutada peaaegu 3-oktavilist ulatust kahe tiheda ventiili abil, mis vajutati alla ,,klaveriklahvidega" ja kerkisid taas üles vedru abil.
Parncutt & G. E. McPherson artiklile „Intonation” ja „The Psychology of Music” toimetajaks D. Deutch artiklile „Pitch: A. Musical pitch and human hearing”. Töö tulemusena selgus, et katses osalenud viiulimängija esituse puhul olid D-duuri helirea üksikutel nootidel keskmised süstemaatilised kõrvalekalded üles mängides 3,68 senti ja alla mängides 3,08 senti. Juhuslikud kõrvalekalded esinesid üles mängides lahtistel keeltel vahemikus -2,1 kuni 9,41 senti (standardhälve 1,18 senti) ja kinnistel vahemikus -7,9 ja 14,6 senti (standardhälve 4,41 senti), alla mängides lahtisel keelel standardhälbega 1,69 senti ja kinnistel keeltel vahemikus -16,7 kuni 19,1 senti (standardhälve 5,43 senti). 2 1. SISSEJUHATUS Proseminaritöö teema valiti muusikapsühholoogia valdkonnast, milleks osutus „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil”
aastal. soomeugri keelte uurijad Soomes, Eestis ja Ungaris peavad Tabeli arvud näitavad, et uurali rahvaste hulgas on selliseid, keda ähvardab joonisel 3 esitatud mudelit tõenäolisemaks kui traditsioonilist lähitulevikus hääbumine. Võib üsna kindlalt öelda, et vadja, isuri ja eenetsi keelepuud, viidates arheoloogilisele ja geneetilisele tõendusma- keel surevad sellel sajandil välja, sest nendel keeltel ei ole alla 30-aastaseid terjalile. Üldlevinud seisukoha järgi aga ei saa arheoloogia ja kõnelejaid. 60 61 Rahva arv Emakeeleoskus Kuid uurali keeli mitte ainult ei sisuga tekste. Need faktid viitavad asjaolule, et Põhja-Euroopa
Rätsepa andmetel ulatub soomeugriliste sõnade hulk 800-ni, neist küsitava päritoluga on umbes 260. Ja seega võib järeldada, et vana soomeugriline sõnavara moodustab eesti keele tüvede üldarvust ühe seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes. (Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus Viimasel ajal on hakatud arvama, et soome-ugri keeltel on sugulussuhteid palju kaugemalt. Mõned keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051) 1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna
pärandeid. heliline ja helitu – häälikute liigid. Helilised häälikud on täishäälikud ning mõned kaashäälikud nagu sonorandid (n,m,r,l) aga ka v ja z. Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen
vahet enda ütluse ja õpetaja oma vahel. Kakskeelsel on keelte aktiveerimiseks kolm taset. Üks on valitud keel, mida hetkel kasutab; teine on aktiivne keel mida ehk küll ei kasuta pidevalt aga on pidevalt meeles. Mõeldakse selles keeles samuti ja ajul ei ole selge kas kasutatad lause ütlemisel valitud keelt või aktiivset keelt. Kolmandaks on puhkav keel, ehk siis keel mida kasutad harva ja ei kaasa seda keelt kõneloome protsessi. Keeltel on vastasmõju. Simultaansel vähem ja suksesiivsel rohkem. Näiteks aktseleratsioon ehk kiire areng. Sarnaste keelte puhul tulevad sõnad keelde rutem. Vastasmõjuna võib olla ka just aeglasem areng. Võib juhtuda, et varem õpitu aitab kaasa positiivse mõjuga või negatiivse mõjuga – pidurdab keele omandamist ja tekitab vigu. E. Haugen jagas neid mõjusid koodivahetuseks (teadlik teise keele alternatiivi kasutamine),
maitse lisamiseks. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihakiudu lihasse SUBPRODUKTIDE EELTÖÖTLEMINE Erinevaid subprodukte töödeldakse erinevalt. Keeled kraabitakse puhtaks, pestakse hoolikalt. Väikesi keeli võib kohe kuumtöödelda, suuri soolatakse eelnevalt. Selleks lõigatakse keele külgedele sisselõiked ning hõõrutakse keeled jämeda soolaga sisse. Keeltel lastakse soolduda ja pannakse need seejärel külma veega keema. 1kg keelte jaoks arvestatakse 3L vett. Veisekeeled keevad 3-4 tund, väiksemad keeled vähem. Peale pehmenemist võetakse keeled keeduleemest välja, valatakse külma veega üle ja eemaldatakse keelenahk. Kui nahk halvasti eemaldub, ei ole keeled veel küllaldaselt keenud või on keeduvee soolasisaldus liiga väike olnud. Soojalt serveeritavad keeled lõigatakse portsjoniteks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes
Praeguse tava järgi kasutatakse rahvusvahelises fennougristikas ehk soome-ugri keeleteaduses eesti vastete allikana ikka endiselt Wiedemanni sõnaraamatut. Wiedemanni sõnaraamat ei kajasta aga kogu eesti murdesõnavara ja lisaks veel rahvalaulude sõnavara, siis peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960. aastatel lõi Moskva keeleteadlane Vladislav Illits-Svitõts oma keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada Vana Maailma kuue keelkonna- indoeuroopa, uurali, alrai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelte sugulust. Need keeled moodustavad tema meelest omavahel suguluses oleva suurkeelkonna. Ta andis välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud
(põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas: koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine: võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika: Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi.
lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Fraas - koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu Funktsioonist lähtuv keeleuurimine - võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon - tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus - jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine - morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika - Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi.
(Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist. Inimesel on peaajus sünnist saati hulk piiratud reegleid, millega saab keelt organiseerida. (Tool Module). Seda võiks nimetada kaasasündinud keeleorganiks. See omakorda viitab sellele, et kõikidel keeltel on ühesugune põhistruktuur, mida tuntakse universaalse grammatika nime all (Tool Module). Vastsündinul kui ,,puhtal lehel" on potentsiaal omandada mis tahes keel, sest ,,kõik keeled on peaajus ühel või teisel viisil juba sündimishetkeks organiseeritud ning tema elukohas kõneldava keele keskkond määrab ära lapse emakeele". Laps ei õpi rääkima kuidas iganes ta ise tahab, vaid võtab omaks kindla keelestruktuuri. Universaalne grammatika usub, et kõikide
Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud peaaegu kõiki tema klaveriteoseid ja neid ka salvestanud. Randalule on Kangro pühendanud 2. klaverikontserdi op.60. Helilooja on klaverit näinud võimalusterohke pillina: tihti kasutab ta seda pigem rütmipillina, samuti laseb ta sageli mängida klaveri klahvidel, samal ajal keeli käega kinni kattes, või ka otse klaveri keeltel. Kontserdis kahele klaverile nr 1 on helilooja pianistile usaldanud ka suure trummi tagumise. Ka Kangro kontserdid teistele pillide on sündinud sageli kindlaid soliste silmas pidades. Näiteks on kontsert kahele op 48 kirjutatud Mihkel Peäskele (flööt) ja Toomas Vavilovile (klarnet). Selle zanri viimase teosena valmis Kangrol kontsert löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt.
keele pääl mängiti. Arusaamata olivad ta doppelnäpped (Doppelgriffe) tertsi, sexti octavi ja doppeltrillerite jaoks, ärarääkimata kärmuses ja käikudes kuueteistkümnendik-toonides, milledest üks ikka pizzicato, teine aga coll' arco (poognaga) mängiti. Ilma orkestrita muretses ta ise kaasmängu eest. Sääl olivad kuulda täied neljahäälelised tükid. Teine kord pidas ta ühe keele pääl tooni üks, kaks ja kolm takti kinni, kuna teistel keeltel mitmesugused käigud ja pizzicato kohad ette kanti." Kuda oli aga selle kuulsa kunstniku välimine mood? "Kunagi pole ma veel inimest näinud, kelle nägemisel mul süda nii valu oleks tundnud. Kuivetanud keha vana moodi saterkuues ja maani ulatuvates mustades püksides, mis liikmete ümber lohakil, nagu mõne skeleti ümber seisivad. Juuksed olivad pikad ja käharas; nõndasama ka põskhabe. Nägu oli pikergune, kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur.
Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult
kanadalastega. * Afrikaani kultuur Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia rangelt valged inimesed, kes jõudsid sinna pigem Hollandist, kes räägivad flaami (madalmaade keel), saksa ja inglise keele segu. Nad on tüüpilise ameeriklase moodi ja ei hakka sulle eriti silma, kuid nad on suhteliselt formaalsed, aga vabal ajal on nad just eriti vabameelsed. * Hiina tsivilisatsioon on eksisteerinud üle 5000 aasta. Kuigi Hiinas räägitakse erinevaid keeli, siis kõikidel keeltel on sama kirjakeel (Gandi) k.a Jaapanil ja veel mõnel Aasia riigil. Asiaadid ausatavad alati vanemaid inimesi; alati tuleb nendega suheldes olla rahulik; ei tohi kunagi hiljaks jääda; rääkides vanema inimesega, peab talle kindlasti otsa vaatama; Aasias on väga aksepteeritav ja lausa teed neile komplimendi kui söömise ajal häälitsed ja luristad; nad armastavad teha kinke ning ei maksa proovida neid kingitusi üle
toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud. Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta- Hoolimata sellest, et loomade keeltel on sarnasusi inimkeelte- vad ka teised elusolendid, organismi osad kuni rakuni välja ja ga, on nende väljendusvõimalused siiski üsna piiratud. Ka võib ka masinad. Sellest järeldub, et lisaks inimesele on oma keel ka arvata, et loomad ja linnud ei oska keele vahendusel mõelda teistel liikidel
1.kuriositeedid pole koostatud loomulike keelte sarnaselt, sõnavara koosneb juhuslikest põhisümboleist, mida ,,loogiliselt" ühendatakse ulatuslikumateks väljenditeks. 2.loomulikele keeltele tuginev tüüp (aluseks nt ladina keel või kesksed indoeuroopa keeled) sõnad on loodud nende keelte baasil, grammatika on tehtud võimalikult lihtsaks. Nt esperanto keel. Kas mõned keeled on primitiivsemad kui teised? Kirjasüsteemi omavate keelte sõnavara on suurem kui nendel keeltel, milles ei kirjutata, sest sõnade talletamisel pikeneb nende iga. Keeled erinevad sõnavara poolest (nt inglise keeles on raske leida vasteid sõnadele leil, viht. Kultuurid on erinevad, iga ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Kultuuri ja keele seos ei ole siiski otsene (nt USAs on palju erinevaid kultuure, aga inglise keel on üldiselt sama). Süsteemid nagu morsetähestik, pimedate punktkiri jms ei ole keeled vaid loomuliku keele
annaabi.ee 
