Saami keeled (0)

Saami  keeled

Sissejuhatuseks

•
Saami keeled on rühm soome­ugri keeli ,mida kõnelevad  
Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja 
Venemaa Koola poolsaarel elavad  saamid .
•
Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel.
•
Saame on kutsutakse ka lapplasteks.

Erinevad saami keeled

•
Kokku on olemas 11 saami keelt
•
Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi 
ja akkala saami keeled.
•
Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: 
lõunasaami ,turjasaami ,   ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja 
kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on 
väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond.
Veel saami keeli

•
Veel on olemas Lule  sami  keel ,mida kasutab emakeelena 
umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi 
vanem põlvkond.
•
Kõige rohkem kasutatavaim saami keel on põhjasaami 
keel. Seda keelt kasutab emakeelena umbes 20 000 
inimest.
Põhjasaami keele ajalugu ja 
olukord tänapäeval

•
1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami  kirjakeel . Varem 
on tarvitatud põhjasaami keele  kirjutamisel  Soomes, 
Norras ja Rootsis eri ortograafiat.             1970. aastatel 
jõudis saami keel uuesti ka koolidesse.
•
Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra 
saamikeelse ala üldhariduskoolides. Saamikeelset õpet 
pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele 
ja  kultuuriga  seotud erialadel.
Click icon to add picture
Saami perekond eelmise 
sajandi algul
Saami kultuur
•
Soome,Rooti ja Norra ametivõimud näevad 
vaeva ,et aidata arendada Saami kultuuri ja 
igasuguseid Saami institutsioone.Nad 
tahavad sellega ka heastada Saamide 
rõhumist ajaloos.
•
 Saami  rahvamuusika  iseloomulik 
traditsioon on joigude laulmine ehk 
joigamine . Joiatakse tavaliselt saateta. 
Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, 
samuti markeeritakse joigudes tihti 
meeleolu ja aimatakse järgi loodus­ või 
kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada 
või kujutada inimesi, loomi, maastikke, 
paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid 
joige.
Veel 
•
N korrultuur
as Guovdageaid inus tegutseb saami 
rahvuslik teater Beaivváš Sámi Teáhter.
•
Algupärase saami proosakirjanduse 
rajajaks peetakse Johan Turit, kelle 
traditsiooniliselt  suulistel  jutužanritel 
põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" 
("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 
1910 .
•
Põhjasaami suurim ajaleht on Ávvir.
•
Nii Norra, Soome kui ka Rootsi 
rahvusringhäälingul on 
põhjasaamikeelne raadioprogramm.
•
Kõige tuntum saamide traditsioon on 
põhjapõdrakasvatus.
Saamide ajalugu

•
Saamid olid keskajal  rahumeelne  rahvas.Suuriikite Rootsi ja Taani­
Norra tekkel allutati saamid nende võimu alla.
•
20. sajandi algul võeti Taani­Norras vastu seadus, mille järgi tohtisid 
maad omada ainult Taani­Norra kodanikud ja norra keelt kõnelevad ja 
seda igapäevases elus kasutavad inimesed. Kolm aastat hiljem lõpetati 
Norras ka saamikeelse koolihariduse andmine umbes 20 aastaks.
•
Norra võimud kulutasid palju raha ,et Saamide kultuur hävitada.
•
Soome ja Rootsis oli  saamidel  kergem ,ometigi oli ka seal Saami keel 
keelatud
Saamide olukord skandinaavias 
tän 
apäeval
•
Norras on saamidel väga suur kaitse ja hulk lisaõigusi 
,mida norralastel pole
•
Rootsis on saamide olukord rootslastega võrdne.Neil pole 
lisaõigusi ega kaitset.Saamid said põhjapõtrade karjatamis 
õiguse alles 2010 aastal.Saamid võivad õppida saami 
keeli ,aga nad pole Rootsi valitsuse käest selle jaoks abi 
saanud
•
Soome on ka aidanud saame.Soome on rahastanud ka 
saami keele õppimist.


Eesti keel

Põhjasaami keel
•
Tere
•
Bures
•
Põhjapõder
•
Boazu
•
Päike
•
Beaivváš
•
Mets
•
Vuovdi
•
Vesi
•
Čáhci
•
Talv
•
Dálvi
•
Inimene
•
Olmmoš
Lõpp


Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatuseks
• Slide 3
• Erinevad saami keeled
• Veel saami keeli
• Põhjasaami keele ajalugu ja olukord tänapäeval
• Saami perekond eelmise sajandi algul
• Saami kultuur
• Veel kultuuri
• Saamide ajalugu
• Saamide olukord skandinaavias tänapäeval
• Slide 12
• Slide 13