Arvustus Anna Verschik Plekktrumm (0)

Arvustus
Teisipäeval, 14.märtsil ja täna, 15.märtsil eesti keele tunnis me vaatasime telesaadet “Plektrumm”. Selle saade saatejuhiks oli Joonas Hellerma ning tema külaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik. . Seda telesaadet näidatakse telekanalil ETV2. Selle saade teemaks oli keele fenomeenist ning miks peaksinimene tänases maailmas valima just eesti keele ja kui oluline koht on keeltel tänases maailmas.
Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt , ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme. Kes olid meie vanemad ja esivanemad ning ka meie rahvuse ajalugu. Ma mõtlen, et kui mingi keel sureb ära, siis kõik mälestused, kõik sellest keelest kaob. Selle rahvuse ajaloost juba keegi ei pida/ pea meeles. Või kui inimene kollib teise riiki, paljud inimesed unustavad enda nagu rahvakombeid, õpivad uue keele ning kui elavad teises riigis palju aega, unustavad oma emakeele. On palju näided ka sellest, kui pere kollis teise riiki, seal nad sünnivad lapsi, kohe juba lapse sündimises toimub selle väikese inimese olemuse kaotamine, sest paljudes riikides, kui laps sünnib selles riikis, siis ta kohe saab automaatselt selle riiki kodanikuks. Ning teiseks kaotamiseks on see, et teises riigis lapsed hakkavad õppima mitte vanemate ja tegelikult oma emakeele, vaid teise riigi keelt, et seal tunda ennast turvalisemalt. Ma ei ütle, et elada mitte enda kodumaal on paha, aga ei ole vaja unustada oma päritolust. Ning soovitan ning palun nendel vanematel, kes elavad teises riigis koos oma lastega, las nad õpivad kaks keelt, et tunda end turvaliselt riigis, kus ta elab ja et teada oma vanemate päritolust ning enda truu kodumaad.
Teine mõtte oli sellest, et emakeel võib muutuda. Olen nõus selle väidega ning olen nõus, et keel muutuks. See on hea asi. Suureks positiivseks küljeks on see, et kui keel renoveerib end ja võtab endale uusi sõnu, siis inimestel on mugavam selles keeles suhelda ning nad ei unustuma oma emakeele. Keel muutub siis, kui toimub inimeste areng ning nende kultuuri muutmine. Negatiivseks küljeks on see, et kui keel muutub ning renoveerib, ta lihtsal segab end teise keelega ning tuleb sõnade asendus. Minu meelest kui keelte intensiivne segamine hakkab toimuma siis mingi keel võib lihtsal surra. Minu sooviks on see, et võib segada keeli, kuid teada selle segamise piire ning võib ka meelde tuletada sõnu j head väided , mis kasutasid meie esivanemad, et teha vanu-uusi uuendusi meie emakeeles.
See saade üldiselt mulle meeldis, terve saade nad rääkisid aktuaalsetest teemadest , mis olid kuidagi pühendatud emakeelele ja üldse keeltele. Ning nad rääkisid mõttetest, mis panevad inimest mõtlema, missaab edasi, kui toimub see või mis on vaja teha, et seda ei toimuks.