4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu)
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37
Sõnad on ajus omavahel seotud, kuna muidu ei oleks võimalik, et leian ajust õige sõna. Grupeeritud (nt sendid on jaotatud kotis oma rühmadesse selleks, et ma leiaksin õige sendi) sõnad. See eksperiment võimaldab uurida, millised seosed on. Kaks põhiviisi- vabade assotsiatiivide eksperiment (esitatakse suvaline sõna ja palutakse öelda esimene sõna, mis pähe tuleb). Suunatud assotsiatiivne eksperiment- piiratakse ära, millega vastama peab- mina ütlen sõna ja ütle esimene tegusõna, mis pähe tuleb. Vajadus uurida : · kõnemehhanismi kujunemist- kuidas aju osaleb lapse kõne arengus, kuidas seotud kõneloomega, mis kindlustab kõneloome mõistetavuse, kenaduse · Kõnemehhanismi ja keelesüsteemi seos, keelesüsteemi roll- nt liitsõnade moodustus (erivajadustega lastele tuleb palju moodustust õpetada, kuna väga konkreetse tähendusega pudel vs veepudel).
ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47
pööre) õigekirjaga tutvumine. Tutvumine jutustava (väit- ), küsi- ja hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma lauses (teksti vaatlus). Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga. Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (1520 sõna lihtlausetena). 2. klass
Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen
3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed
Mida võis Uku sellest õnnetusest õppida? Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega 2. tegevus Teema: Tüdruk ja tuul. Sidusa ja tervikliku teksti äratundmine. Eesmärk: Lapsel tekib kujutlus jutustuse ehituslikest üksustest (lausest ja sõnast) Laps eristab sidusat teksti mittesidusast tekstist. Laps eristab sõnu lauses, kasutades sõna tähistamiseks noope. Laps lõpetab teksti alusel põhjust väljendavaid liitlauseid kasutades sidendit sest. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lauseskeem, sõnanoobid. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Sidusa teksti Kas sa mäletad, millest me eelmine kord Laps vastab makrostruktuur rääkisime?Kes oma lugusid jutustasid
Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või käändsõnaga, nt maha hüppama, pealt võtma, seal viibima; jalga laskma, jalule seadma, joonde ajama. Niisugustes ühendites saab sõnu ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. Ühendtegusõnade tähendus jääb sõnade järjekorra muutmisel samaks, nt. üles kirjutama = kirjutan üles. Liittegusõnades ei saa sõnade järjekorda muuta, nt abielluma : ellun abi? Tegusõnaühendid kirjutatakse üldiselt lahku ja liittegusõnad kokku.
· lugu võib olla täiesti erinev eelmisest, ta võib selle üle isegi nalja heita; · palu õpilastel jagada oma uusi lugusid klassikaaslastega; · enne õpilastele ülesande andmist, loe läbi võimalikult palju nendele kättesaadavaid raamatuid; · soovita neile lugusid, mis kajastavad eesti kultuuri. Ülesanded (järg) Ülesanne 4. Kasvav kirjeldamine · koostage kahesõnaline lause, mis koosneb alusest ja tegusõnast; · laske õpilastel lauset täiendada, lisades sellele järjest uusi omadussõnu ning määrusi; · näidake õpilastele, kuidas võib lisada mitu omadussõna ja määrust ühele lausele ja siis laske neil selliseid liitlauseid moodustada; Näiteks: KASS HÜPPAB MUST KASS HÜPPAB KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE JA LASEB KUKERPALLI · kui õpetaja on paar lauset koos lastega koostanud, võivad lapsed korrata tegevust ühe partneriga;
Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus need ei ole eesti keele 14 käänet! Kannavad semantilist rolli lauses. Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega
· Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega. Substantiivis Verbid Adjektiivid
Kuidas neid elemente liidetakse-sünteetiline väljendusviis. Keele grammatika on reeglite süsteem, mis määrab*kuidas sõnu ühendatakse*kuidas fraase ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile Verb-teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Adjektiiv- väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil. ADJEKTIIV- suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang On keeli, kus adj. Ei ole. Nt
tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm
11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla. allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva. * Jälgi, et valitud sõnajärg ei lubaks lauset vääriti tõlgendada: Turult leiab kehvema väljanägemisega moosiks sobivaid marju. > Turult leiab kehvema väljanägemisega marju, mis sobivad moosiks. KIRJAVAHEMÄRGID Kirja kirjutamine. 5 Tere, Mari! Tere Kiri algab suure algustähega. Lugupidamisega Heade soovidega Jutumärgid Otsekõne ja tsitaat. Mari ütles: ,,Käisin poes." ,,Käisin poes," ütles Mari.
Sõna võib vastavas kõneaktis sobiva intonatsiooni ja rõhuga hääldades olla iseseisev lause (nt vastusena küsimusele). Permutatsioonitest - tõestab et sõna on iseseisev, nt kui paigutada sõna teise, kuid lause on ikka korrektne. Üksikesinemine ja permutatsioonivabadus ei ole piisavad sõna kriteeriumid. (nt ing k. a ja the) Kolmas kriteerium on sõna teriklikkus e kohesioon (st et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu). See aga ei ole üldkehtiv, kuna eksisteerib inkorporatsioon e grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa. Sõnavormid e sõnade esinemisjuhud (sõne e sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis) Lekseem e algvorm e sõnaraamatuvorm. Muutevormid e lekseemi teisendid e sõna eri vormid Fonoloogilised sõnad - sõnavormid, mille sõnaks klassifitseefimisel kasutatakse fonoloogilisi kriteeriume Morfoloogiline junktuur e morfoloogiline piir
ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee
on tegemist metakeelelise ülesandega. Praktilisi metakeelelise analüüsi ja sünteesi ülesandeid rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust. Lauset käsitletakse mallide kaupa, seejuures rühmitatakse konstruktsioonid kõigepealt semantiliste tunnuste (ruumisuhted, ajasuhted jne.), seejärel välise analoogia (formaalsete tunnuste) põhjal (Läksin koju, sest...; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse
4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele
ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27) 2.2.2. Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine Kesksõna on tegusõna infiniitne vorm. See väljendab tegevust kas omaduse või seisundina. Kesksõna sarnaneb sõnaliigi poolest omadussõnadele ja võib esineda ka täiendina. Kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad olevikus ja minevikus, niisiis eristatakse oleviku ja mineviku kesksõnu. Kõige põhjalikumalt on nud-kesksõnu uurinud Leelo Keevallik oma magistritöös (1994). Eesti keeles on -nud ja -nd vaheldumine pikaajaline nähtus. Üks kesksõna ei ole
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
kaupa on esitatud kirjalik tekst (foneetilise kirja puhul) ja see on visuaalselt tajutav, analüüsiga kõnesegmentide kaupa koolis peaaegu ei tegelda ning suulise kõne taju on ebateadlik. NT: Taat aitas poissi riidesse panna. Lause kõnes võib liigenduda järgmiselt: Taat aitas poissi riidesse panna (kaks süntagmat). Taat - (t)aitas - poissi rii-desse(p) - panna (kuus kõnetakti). Taat - (t)ai(t)-tas - pois-si rii-des-se(p) - pan-na (10 silpi). Samas lauses on kasutatud järgmisi keeleüksusi: • Sõnaühendid: aitas poissi, riidesse panna, aitas (riidesse panna). • Sõnavormid (morfoloogilised sõnad): taat, aitas, poissi, riidesse panna. • Morfeemid: taat, aita, s, poissi, riide, sse, pann, a. • Foneemid (näites vastavad neile grafeemid): t-aa-t, a-i-t-a-s, p-o-i-ss-i, r-ii-d-e-ss-e, p-a-nn-a. Keeledidaktika ülesandeks on välja selgitada, millal tegelda kõnesegmentidega, millal keeleüksustega
Süntaksit uurivates ülesannetes ilmnes kõige vähem raskusi pöördkonstruktsioonide mõistmise (lisa 7, ül 5.1) ja sõnajärje muutmise (lisa 7, ül 5.5) ülesannetes, nende ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse. Tulemus jäi alla EK normi lausete järelekordamise ülesandes (lisa 7, ül 5.3) ja võrdluskonstruktsioonide moodustamise ülesandes (lisa 7, ül 5.4). Täpselt meelde jätta ja järele korrata ei suutnud Laura ühtegi lauset. Laps vahetas sõnade järjekorda lauses (roosa pall tuppa voodi alla veeres pro Roosa pall veeres tuppa kapi alla), jättis sõnu lausest ära ning asendas sarnast objekti väljendava sõnaga (vanaema loeb pilte, milles on pildid pro vanaema loeb lehte, milles on vähe pilte), lisas sõnu lausesse. Kohati muutis Laura lause ehitust nii, et muutus lause tähendus (Must kass püüdis ühte öösel musta haiseva roti pro Väike kass püüdis õhtul musta roti). Raskused
Lause koosneb sõnadest, kusjuures sõnad võivad olla seotud fraasideks (sõnaühenditeks). G. Frege järgi ilmneb sõnade tähendus vaid lause kontekstis. Traditsioonilises loogikas käsitletakse peamiselt väitlauseid. Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse peamiselt lausete sisu vastu, mida püütakse käsitleda puhastatuna konkreetsest ütlemisviisist ja keelest, st väidete vastu, mis jaatavad propositsioone. Sõna (word) on traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. Seost väljendavad sõnad võimaldavad lauseid koostada, nt
Gestaldiprobleem e tervik.! Ehk lausetähendus on midagi muud, kui üksiksõnade summa. Ei teadvustata küiki tunnuseid alguses (lapsed). Nt kõik õhus olevad asjad pole linnud. Mis piirkond töötab või ei tööta ajus? (eripedaliest tähtis küsimus). Inimesel sõnatähendus muutub, areneb. See tähendus, mille juurde sõna viib, o n väga erimahuline. (uuri kellel eelmisest loengust). Rõhuasetus oli neil assotsiatsioonidel sõnade vahel. Selleks et in saab sõnu öelda, peab lauset tajuma. Hiljem on teistmoodi arvatud. Rõhuasetus oli lausesl (kellel), loodus andis grammatika inimesele. (aga see on küsitav) Hiljem selguski et grammatikad on nii erinevad, ,et kuidas ikka loodus selle annab. Kirjeldadti neid häid operatsioone sooritades : kõnet tajudes, kõneloomes. Künearenguseisukohalt on oluline muuteoperatsioonid!! --------- -------------------- ------------------ ---------------- --- Kolmandaks! Hakkas kujunema kognitiivne psühhoigvistika
teine väär ning kolmandat võimalust ei ole. Sümbolkujul: (p ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), ¬ eitust ning disjunktsiooni (vähemalt ühe väite tõesust). Reegel välistab kompromissi vasturääkivas arutluses. Ei saa olla, et lause ja selle eitus on korraga väärad või korraga tõesed. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste
Lause koosneb sõnadest, kusjuures sõnad võivad olla seotud fraasideks (sõnaühenditeks). G. Frege järgi ilmneb sõnade tähendus vaid lause kontekstis. Traditsioonilises loogikas käsitletakse peamiselt väitlauseid. Väitlause väljendab tõest või väära väidet (mis jaatab tõest või väära propositsiooni) ning seetõttu saab öelda ka lause kohta, et see on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse peamiselt lausete sisu vastu, mida püütakse käsitleda puhastatuna konkreetsest ütlemisviisist ja keelest, st väidete vastu, mis jaatavad propositsioone. Sõna (word) on traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. Seost väljendavad sõnad võimaldavad lauseid koostada, nt
Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 12 Peatükk 24. Vähid Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse lülijalgsete rühmad ja lisa loetelust õiged näited. Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Loetelu: jõevähk, skorpion, vesikirp, siidiliblikas, võsapuuk, mesilane, jaanimardikas, krevett. Ämblikulaadsed Ristämblik Ülesanne 2. 2.1. Tõmba joon alla nendele tunnustele, mis iseloomustavad lülijalgseid loomi (a-e). a) Keha katab kitiinainest kest. b) Keha katab lubiainest spiraalselt keerdunud koda. c) Keha ja jätked (nt jalad, tundlad) on lülilised. d) Koda koosneb kahest poolmest. e) Suud ümbritsevad iminappadega kombitsad. 2.2. Mis loomarühma iseloomustavad ülejäänud tunnused? Ülesanne 3. 3.1. Uuri õpikus lk 27 joonist Jõevähi välisehitus ja vasta küsimustele (a-d).
ravim tuleb lasta balloonist haigele kohale; 6. imendumiseks on vaja asetada ravim keele alla. H 12. Õppijad kasutavad sõnastikku ja otsivad õiged vormid. Seejärel võib õpetaja lasta moodustada korrektseid lauseid nii, et õppijad kasutavad koos sõnadega numbreid ja määrsõna ,,palju". H 13. A. 1kapsel; 2tablett; 3aerosool; 4plaaster; 5tilgad; 6pulber; 7küünal; 8 süsteravim. B. Õppijad moodustavad korrektsed laused ravimvormidega ja soovitatavalt kasutavad lauses ka seda, kuidas ravimit manustada. Nt Kapsel tuleb tervelt alla neelata. Tablett tuleb võtta kolm korda päevas pärast sööki. Jne. H 14. Õppijad kasutavad sõnastikku ja täidavad tabeli. Võimaluse korral võib õpetaja anda lisaülesandeid tabeli sõnavara harjutamiseks. Näiteks võivad õppijad harjutada küsimuste esitamist ja küsivad teineteiselt küsimusi ,,Kas patsiendil on ... (nimetav)?" või ,,Kas sul on olnud ... (nimetav)?"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
