Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeleõpetuse tunnikonspekt 4. klassile (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kuupäev täna on?
  • Miks sa punkti panid mis Punkt Abi kas klass teab?
  • Mis on siis lause kõige tähtsam osa?
  • Mille järgi aru saad?
  • Mitu tegusõna on?
  • Mis lausetüübiga Liitlausega?
  • Miks mitu tegusõna on?
  • Mida sa teed siis kui need on leitud?
  • Kui on lihtlause mis lühendi kirjutad?
  • Mis sina arvad O?
  • Miks oli lihtlause?
  • Mis oli seal tegusõna?
  • Mida sa pead harjutuses tegema?
  • Kuidas oleks õige lause?
  • Miks sa kogu aeg valetad mulle et koristad toa ära?
  • Miks Kaarel õues?
  • Mis on klorofüll ?
KEELEÕPETUSE TUND
Konspekti koostaja nimi, aeg: Nimi, kuupäev
Tunni toimumise aeg: kl 9.10
Tunni toimumise koht ja sihtrühm (klass): Eesti kool, 4. klass
Juhendaja nimi: Tere Hommikusy
Tunni teema: lause
Tunni eesmärk (eesmärgid):
1) Õpilane tunneb ära tegusõnad ning selle järgi lausetüübi (liht-, liitlause )
Tunnis kasutatavad vahendid: töölehed, slaidid
Aeg, etapid, võtted
Õpetaja kõne ja tegevus
Lapse kõne ja tegevus
Abi, märkused
kl 9.25
ORGANIS .
*häälestus
* kordamine + kodutöö kontroll
Tere!
Mis kuupäev täna on? Kes on korrapidaja?
Sul oli kodus tv-st mõned ülesanded teha. Kontrollime lk 32 harjutust 24.
Loe esimene lause, K ja ütle, mis märgi lõppu panid. Miks sa punkti panid (mis lausega on tegu?) jne
Punkt
Sest on jutustav lause.
Abi: kas klass teab?
Kl 9.15
UUS OSA
* tegusõna selgitus
*tegijat väljendava sõna selgitus
*liht, liitlause selgitus
*Reegi vihikusse kirjutamine
Kui neid lauseid lugesid, siis igas lauses oli tegusõna .
(slaid) Igas lauses peab olema tegusõna. See väljendab tegevust ja muudab lause terviklikuks.
Loe seinalt vaikselt näitelause.
Kas need on laused ? Mille järgi ära tunned? Mis on esimeses lauses tegusõna, aga teises?
(Slaid) Enamasti on lauses ka tegijat väljendav sõna. Aga alati ei pruugi olla. Isegi kui tegijat väljendav sõna puudub, on lause ikkagi lause.
Loe näide vaikselt uuesti. Kas esimeses lauses on tegija olemas? Kes?
Aga teises?aga kas siis teist lauset saab nimetata lauseks?miks?
Jah. Lause on siis, kui on tegusõna.Tegija pole nii oluline.
Mis on siis lause kõige tähtsam osa? Sest tegusõna väljendab mida?Seega igas lauses on tegevus.
Vaata nüüd seinale.
Loe vaikselt.
Kas see on lause? mille järgi aru saad? mitu tegusõna on? Rohkem pole?*
Seega, kui lauses on ainult 1 tegusõna, nimetatakse seda lihtlauseks ( tahvlile ) Loe: lihtlause .
Võtame järgmise. Loe vaikselt. Kas see on lause? mille järgi aru saad? mitu tegusõna on? Rohkem pole?
Seega, kui lauses on mitu tegusõna, siis nimetatakse seda liitlauseks. (tahvlile)
Järgmine: kas on lause? miks? (jah lause ei ole terviklik!)
Järgmine, loe vaikselt. Mis lausetüübiga on tegu?Miks? mitu tegusõna on?
Jne.
Paneme reeglid vihikusse ka kirja. Võta vihik. Pealkirjaks „lihtlause ja liitlause“
Lihtlause on lause, milles on...mitu tegusõna? Oskad tuua näite? (näide thavlile kirja)
kirjuta reegel ja näide vihikusse.
Liitlause on lause, milles on...mitu tegusõna? Oskad tuua näite?
Väga hea.
Loevad
Jaa, tegusõnad on
Vaatas , sadas
Jaa, ema
Ei
Jaa, sest tegusõna on olemas
Tegusõna
Tegevust
Jaa, tegusõna on, 1, ei ole
Jaa, tegusüna, mitu, 2, ei.
Ei, ei ole tegusüna
Liitlausega? Tegusõnasid on 3
1 tegusõna
Ütlevad
Mitu tegusõna
Abi: kui ei ütle ise näidet, võtame minu näite.
Kl...
HARJUTAMINE
*liht-liitlause määramine
*tervikliku lause määramine
Vaatame, kas oskame nüüd määrata, mis on lihtlause, mis liitlause. Jaga töölehed, R.
Kõigepealt loe tööjuhist, O. Mida sa kõigepealt teed?
Mida sa teed siis, kui need on leitud?
Mida edasi teed?
Kui on lihtlause, mis lühendi kirjutad?
Aga liitlause puhul?
Tubli! Loe vaikselt esimene lause. Otsusta, kumb lausetüüp see on?
Tõsta käsi, kui tead! R?
Mis sina arvad , O?
Miks oli lihtlause?
Mis oli seal tegusõna?
Loe vaikselt teine lause. jne
Nüüd teeme h nr 3. Loe tööjuhist, R. Mis on terviklik lause?
Mida sa pead harjutuses tegema?
Kui lause on terviklik, tõmbad sulguses EI maha. Kui lause ei ole terviklik, tõmbad JAA maha.
Hakkame peale.
Loe esimene lause, T.
Kas lause on terviklik? Miks?
Kuidas oleks õige lause?
Loe järgmine, L. jne
Leiad tegusõnad
Tõmbad kaks joont alla.
Märgid lause lõppu, kas on lihtl või liitl.
LIHTL
LIITL
Lihtlause.
Üks tegusõna oli
Oli
Kui lauses on tegusõna
Otsustama, kas on/eiole terviklik
Inimene jalgade ja peaga. Ei. Pole tegusõna
Inimesel on jalad ja pea.
ABI: tunni alguses õppisime, et lause on siis, kui on... tegusõna. Terviklik tähendab, et vajalikud lauseosad on olemas. Tegusõna on kõige vajalikum osa.
Kl 9.5
LÕPETUS
Kordame üle: kui lauses on mitu tegusõna, on see mis lause? Kui lauses on ainult 1 tegusõna, on see?
Kodus jääb sul tööleht h 2 teha.
Olid tubli, mine vahetundi!
Liitlause
Lihtlause
lähevad
TÖÖLEHT:
  • Tõmba tegusõnale kaks joont alla ja märgi lause lõppu, kas tegemist on lihtlausega (LIHTL) või liitlausega (LIITL).
    Vajuv vesi oli salapärane paik ühes teatud kohas keset ulgumerd. (_________)
    See oli niisugune koht, kus laevad kadusid täiesti jäljetult. (_________)
    Mart ja Kadri nägid , kuidas keegi varastas poe eest jalgratta. (_________)
    Orav ronib kuusel ning korjab käbisid, sest kogub toitu, et talv üle elada. (_________)
    Võib-olla saab minust mitme aasta pärast tubli ja andekas kurjategijate tagaajaja. (______)
    Et küpsetada üks maitsev kook , tuleb seda teha väga hea retsepti järgi. (________)
    Miks sa kogu aeg valetad mulle, et koristad toa ära? (________)
    „Muret pole mulle kaela vaja!“ ütles Taaniel rahuliku hääletooniga. (_______)
    Paistab, et ma tean, mis on headus .(_______)
  • Tõmba tegevust väljendavale sõnale kaks joont alla. Kirjuta lause lõppu, kas tegemist on lihtlausega (LIHTL) või liitlausega (LIITL).
    Jaanus läheb oma sõpradega suusatama. (______) Nad liuglevad kiiresti mööda mäe külge alla, kuid siis lendavad lumehange. (_____) Kohe proovivad poisid uuesti. (_____) Ka väike Pille igatseb suusatada poistega, kuid tema suusad on katki. (____)Pille võtab hoopis kelgu . (_____)Kelk libiseb kiiresti mäest alla. (_____) Vahepeal tahavad poisid samuti kelgutada, siis annavad nad suusad Pillele. (_____)Lapsed lustivad terve päeva. (_____) Õhtul jõuavad koju heatujulised lumememmed. (_____)
  • Otsusta, kas tegemist on terviklike lausetega. Tõmba sulgudes vale vastus maha.
    Inimesel jalad ja pea. (JAH/EI)
    Päike tõusis ühe kõrgemale. (JAH/EI)
    Näost järjest rohkem särama. (JAH/EI)
    Miks Kaarel õues? (JAH/EI)
    Poiss piilus jälle mängutuppa. (JAH/EI)
    Ema tunneb uhkust minu üle. (JAH/EI)
    Kell juba vähemalt kümme. (JAH/EI)
    Peeter puukuurist välja. (JAH/EI)
    Reinuvader käis näppamas. (JAH/EI)
    Pille pillas prillid puruks. (JAH/EI)
    Jutustava lause lõpus punkt. (JAH/EI)
    Mis on klorofüll? (JAH/EI)
  • Vasakule Paremale
    Keeleõpetuse tunnikonspekt 4-klassile #1 Keeleõpetuse tunnikonspekt 4-klassile #2 Keeleõpetuse tunnikonspekt 4-klassile #3 Keeleõpetuse tunnikonspekt 4-klassile #4 Keeleõpetuse tunnikonspekt 4-klassile #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor estoonian Õppematerjali autor
    lausetüübid, liitlause, lihtlause, harjutused, tunnikonspekt 4. klassile

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti keele reeglid
    9
    doc

    Eesti keele reeglid

    1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

    Eesti keel
    EESTI KEELE STRUKTUUR
    27
    doc

    EESTI KEELE STRUKTUUR

    EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k

    Eesti keel
    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
    10
    doc

    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

    1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, š, z, ž. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas – gaas, paas – baas, tušš – dušš, pall – ball, poks – boks, kong – gong, keiser – geiser, toos – doos, palett – ballett, parkett – barett jms. Kaashäälikuühendi õ

    9. klassi eesti keel
    Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
    14
    odt

    Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

    1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas ­ gaas, paas ­ baas, tuss ­ duss, pall ­ ball, poks ­ boks, kong ­ gong, keiser ­ geiser, toos ­ doos, palett ­ ballett, parkett ­ barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:

    Eesti keel
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    15
    doc

    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

    1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid ­ puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid ­ seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid ­ seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) M

    Kirjandusteadus
    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid („vabaaeg“) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,f

    Kategoriseerimata
    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid („vabaaeg“) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,f

    Eesti keel
    Rootsi keele konspekt algajatele
    58
    pdf

    Rootsi keele konspekt algajatele

    1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad

    Rootsi keel




    Kommentaarid (1)

    estoonian profiilipilt
    estoonian: näidiskonspekt tunnist, hea
    17:21 07-03-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun