Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend. kas mudel võimaldab reegleid, üldistusi, mis on olemuselt abstraktsed ja sümbolilised ning viitavad keelelistele kategooriatele, nt inglise keele mineviku moodustus. Psühholingvistika tuntumad mudelid: 1) Logogeni mudel – sellel on eelkõige ajalooline väärtus. Autor on Morton (1969). Logogen = vahend, mis kogub infot sõna esindatuse kohta füüsilises maailmas (nt trükis, eelkõige kehtiski teksti mõistmise uurimisel)
õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele; 5 3) erinevate aktiivõppevormide kasutamine, kuhu alla lähevad ka paaris- ja rühmatööd; 4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessi; 5) õppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja täiendamine vastavalt õppija eesmärkidest ning vajadust. 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Järgnevalt teen lühikese ülevaate võõrkeeltest, mida Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatakse. Eesmärgiks on anda ülevaade antud keelte arengust läbi ajaloo, nende tähtsusest ning selle muutumisest ja levikust tänapäeva maailmas, mis loob tausta sellele, miks just neid keeli tänapäeval Eestis õpitakse ja mille jaoks nende õppimine
Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev:
lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid Transformatsioonigrammatikas on lausete struktuuri esitamiseks kaks tasandit: · fraasistruktuuuritasand · transformatsioonitasand Generativismi põhiteesid: - Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika,
– taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja
tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus
Leidke endale meeldivad tekstid ja lugege neid oma lõbuks. Saate lugemisest maksiumi siis, kui mõtlete sellele, mida loete. (Nannetti 2004: 92) Keeleõpes on väga oluline veatult rääkida. Kes tahab võõrkeeles suhelda, peab aktiivne olema ja initsiatiivi enda kätte haarama. See polegi nii lihtne. Kõigepealt tuleb oma häbelikkusest lahti sada. Seltsiva loomuga lobisejale on see muidugi lihtsam kui enesessetõmbunud mõtlejale. Suurimad on psüühilist laadi probleemid. Kas te kuulute inimeste hulka, kes on ka emakeeles suheldes pigem tagasihoidlikud ja häbelikud ning taktitundest lähtuvalt ei soovi teisi tülitada? Teid aitab ehk järgnev harjutus: võõrkeeles ei ole te kunagi päris loomulik. Te olete ju omandanud mingite eeskujude häälduse ja intonatsiooni. Teie käsutuses olevad sõnad pole mitte teie, vaid õpiku omad. Suhtuge seega võõrkele kõnelemisse kui rolli, millesse te ajutiselt satute.
erinevat keelevarianti kõnelevat saavad aru; kui aru ei saa teineteisest, siis tegu on teise keelega. o Poliitilised põhjused (Balkani riigid -> serbia keel ja horvaadi keel) o Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) · Elav või hääbunud keel? Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade. · Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a) 1. mandariinihiina 2. hispaania 3. inglise 4. hindi 5. portugali 6. bengali 7. vene 8. jaapani 9. saksa 10. wu-hiina Keelte liigitusaluseid: · genealoogiline (sugulus ja päritolu) · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendustele. See uuring lükkas ümber ka
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise
SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12
seoses suhtlemisega erinevatest kultuuridest pärit inimestega. Eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded: Millised on erinevad kultuurid? Kuidas käituvad esinevatest kultuuridest pärit inimesed? Mida sekretär peab arvestama erinevast rahvusest koostööpartneritega suhtlemisel? Millised tegurid mõjutavad sekretäride suhtlemist erinevatest kultuuridest inimestega? 1 ERINEVAD KEELED JA KULTUURID Kultuuri uurija Lewis (2003, lk 8) arutleb, et kultuuride mitmekesisus pole sedasorti nähtus, mis homme olematusse kaob. See on nähtus, millel on palju häid külgi ja nende külgede uurimine tuleb meile igati kasuks. Erineva kultuuritaustaga inimesed kasutavad küll ühiseid põhimõisteid, kuid näevad neid erineva nurga alt ja teistsuguses perspektiivis. See sunnib neid käituma viisil, mis meile võib tunduda väga imelikuna või koguni vastupidiselt sellele kuidas meie arvame, et õige on. Siiski tuleks kultuuride mitmekesisust vaadelda optimistlikult
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
................................. 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi omavahel erinevaks ehk teistesilmis eriliseks. Kakskeelsus on nähtus, kus inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis ennast ühelt keelelt ümber lülitama teisele. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks. Lapsed peavad väärtustama mõlemat keelt ja kultuuri. (Baker, 2005, 71.) Kakskeelsus ei piirdu pelgalt oskusega kahes keeles suhelda. Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema. Kakskeelsusel on tohutult palju erinevaid positiivseid külgi, samas on ka mõni üksik negatiivne külg. Igal juhul kalduvad positiivsed omadused negatiivsetest üle, seega ei ole
seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget. Kultuuri mõiste mitmekesisus viitab selle mõiste keerulisusele ja mitmekihilisusele, mis liidab endasse maailma kõiki materiaalseid ja vaimseid väärtusi, mida on loonud inimkond. Eespool öeldu võimaldab tuua paralleele olukorraga Eestis, kus võime konstateerida, et tänapäeval on peamiseks referentseks koosluseks väljakujunenud etniline grupp. Seetõttu osutub oluliseks ühiskonnas toimivaks jõuks etniline solidaarsus. Eriti selgelt väljendub see kahe suurema keelelise rühma eesti- ja venekeelse puhul.
tekkimise kohta esitavad. Religioon käsib meil uskuda, et kuna jumal ise tõi inimesed vahetult pärast maailma loomist loomuseisundist välja, siis on inimesed ebavõrdsed sellepärast, et jumal nõnda tahtis; kuid ta ei keela meil teha otseselt inimese ja teda 6 Rousseau kriitika on suunatud vastavalt Hugo Grotiuse, John Locke'i ja Thomas Hobbesi teooriate vastu. Tlk. 7 Rousseau lubadust "faktid kõrvale jätta" tõlgendatakse kaheti: esiteks rõhutab ta (piisava etnoloogilise faktibaasi puududes) analüütilise, puhtratsionalistliku meetodi tähtsust; teiseks on võimalik, et ta pidas sõnaga faktid silmas religioosse traditsiooni seletust maailma ja inimese tekkimisele. Tlk. 5 Jean-Jacques Rousseau ümbritsevate olevuste loomuse põhjal järeldusi selle kohta, milliseks inimsugu oleks
Avatud kultuurid saavad testida teisi muid uusi lahendusi, uute esilekerkivatele probleemidele, mida mujalt pakutakse. Suletud kultuure siiski väga vähe. Kultuurikooslus, kultuurkonnad: enamikel ikka suhtlus olemas oma naabritega. Sellest suhtlusest nende identiteet tugevneb, kõiki kultuurilised identiteedid, mis tekitavad ühisust teiste liikmetega eristavad meid teistest, kes ei kuulu meie kultuurilisse kogukonda. Üks aspekt on kindlasti: · keel, ühiskeel, keeleline mõtteviis. Tähenduste jagamine kulgeb lihtsamalt. Eesti keel on peamine defineeriv faktor eesti kultuuri jaoks olenemata religioonist või etnilisest päritolust. Keel ühendab ühtseks kultuuriliseks tervikuks laiema ala. Näiteks Saksamaa, Itaalia jõudsid poliitilise ühtsuseni suhteliselt hilja. Saksa keel on riigikeel mitmes riigis. Sellegi poolest saksakeele kultuuripärand on neile ühine.
toimetulekuks uues keskkonnas. Selleks vii end kurssi järgmiste teemadega: 1. Milline on Su õpingute ajakava? 2. Millised on sisseastumistingimused? 3. Kus hakkad elama? 4. Millised on võimalused stipendiumideks ning finantstoetusteks (grandid) ja kust leida selle kohta infot? Kui Sa ei räägi valitud sihtriigi emakeelt, siis tuleks mõelda järgmistele nüanssidele: 1. Kas Sul on valmidus see keel omandada? 2. Kuidas plaanid seni uues elukeskkonnas suheldes hakkama saada? Kui kahtled, kas oled päriselt küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis sarnase kogemuse saamiseks ning katsetamiseks sobivad ka kodumaal pakutavad võimalused. 1. Osale näiteks keelelaagrites. 2. Ka noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelised tegevused annavad palju kogemusi. 3
& Swain, 1997) vt tabel 1. Eesti keele kümblusprogramm vene keelt kõnelevatele õpilastele sarnaneb oma eesmärkide poolest nii Kanada prantsuse keele kui ka teiste keelte kümblusprogrammidega (punkt 1 tabelis 1), mille sihiks on integreerida vähemuskeele rääkijad enamuskeelsesse ühiskonda (punkt 5). Tabel 1. Keelekümblusprogrammide üldeesmärgid 1. Ametlike rahvuskeelte oskuse arendamine (nt prantsuse keele-kümblus Kanadas). 2. Üldine hariduslik, keeleline ja kultuuriline rikastamine (nt prantsuse keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 3. Kultuuripärandi ja kultuurkeelte säilitamine (nt baski keelekümblus Hispaanias; ladiini keelekümblus Itaalias). 4. Tähtsate piirkondlike keelte õppimine (nt saksa või prantsuse keel Euroopas). 5. Kultuurivähemuste lõimimine enamuskeelsesse ühiskonda (nt slovakkia keelekümblus seal elavatele ungarlastele). 6
pole neid üldse. Tunnetame ennast ohvritena ning arvame, et teised suunavad meie eksistentsi. Iga religioon ja iga filosoofia jutustab mõtte loovast jõust, kummatigi vaatame sellest ikka mööda. Kas me tõesti ei taha seda võimu enda kätte? Omame seda nagunii, tahame seda või mitte, miks siis mitte rakendada seda nii hästi kui võimalik? Meie enesekujutlus Isegi siis, kui me seda näha ei taha, püsib meie kujutluses joonis või pilt sellest, mis laadi isiksus me oleme. Kui hakkame seda taga otsima, võib see tunduda ebamäärane ja raskesti tabatav, aga tegelikkuses on see väga täpne ja üksikasjalik. See pilt on kõige selle summa, mida me usume, see kujutabki endast meie eneseväärikust ja autoportreed. See kirjeldabki kõiki isiksuse külgi: füüsilisi omadusi, vaimseid võimeid, praktilisi andeid, samuti unistusi ja lootusi. Autoportree hõlmab ka meie viisi suhelda ümbritseva maailmaga. Meil on tuhandeid kujutusi
Kodus ja perekonnas on tegu nähtamatu pedagoogikaga, koolis on õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks on see, mida me nimetame koolik ja koolituseks, tingib mitmed õpiraskused, nagu me tänapäeva koolis näeme. Nõutav on õppida nägema isiklikke saavutusi õppimise suhtes ning vaid harva kinnitatakse saavutusi ja tegevusi, omistades neile mõnes muus sotsiaalses praktikas tarbimisväärtuse. 3. Teoreetiline nägemus inimese õppimisest ja arengust Õppimise ja arengu uurmise teoreetilised traditsioonid: Biheiviorism Käsitlus õppimisest, mis vastab empiristlikule mõttetraditsioonile. Peab välist käitumist reaalseks, konkreetseks ja tõeliseks. Õppimist nähakse põhinevana indiviidi füüsilistel kogemustel. Kognitiivsetele tegevustele ei pääse objektiivsete uurimismeetoditega ligi. Tugineb andmete vaadeldavuse ja ,,objektiivsuse" nõuetele. Biheiviorism sai alguse Vene füsioloogi ja
olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada, milliseid tegevusi ja mänguasja lapsele pakkuda, on teil vaja ära tunda, millisesse arenguetappi ta on jõudnud. Praktikas on lihtsam anda lapsele mängimiseks selliseid lelusid, mis on tema arengutasemest ühe sammu võrra ees. Sama kehtib ka jututeemade kohta. Leidke alati aega, et lapsele ette lugeda. Ergutage tema keelelist arengut loovate, rikkalike kujutluspilte pakkuvate juttudega ning leidke aega teda kuulata. Püüdke esile kutsuda olukordi (kogemusi ja suhtlemist), millel puudub kindlaksmääratud lõpp-punkt. Seda kutsutakse avatud tegevuseks, mis võimaldab õppida teie lapsel ümbritsevat tundma vastavalt oma võimetele, mitte tänu teile. Lubades lapsel tegelda vaid asjadega, mis vastavad tema eale ning hoides teda kokku puutumast keerukate tegevuste ja mõtetega, me alateadlikult piirame last.
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike.
Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, mis ei pruugi olla. 7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki keskkondi. Ühest oleme rääkinud meie ajalooline keskkond, see, millega suheldes meie Mina on kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist. Kui me seome in kujunemise mingite suurte sündmustega, siis meil ei ole teoreetiliselt alust väita, mida see in jaoks tähendas. Sellisel juhul see ei suuna psüühika kujunemist. me muudame keskkonda, milles me elame. Tavaliselt me seda teadlikult ei tee. Teadlikult saame
eraldanud, saame neid loodetavasti kasutada üha suuremate paratamatult õige mõtlemise konstruktsioonide ehitamiseks. Mõtlemise fundamentaalsete aspektide väljaeraldamisega tegi teadaolevalt algust vanakreeka filosoof Aristoteles. Raamatus ``Loogika'' loetleb ta hulga mõtlemise kaheldamatult õigeid reegleid, mida kasutades saab veenduda küllalt keeruliste mõtlemiskonstruktsioonide õigsuses. Küsime nüüd, millised võiksid olla need need õige mõtlemise baaskomponendid. Esiteks tegeleb loogika kui teadus mõtlemise selliste meetoditega, mida saab väidetena kirja panna. Uurides mõtlemise fundamentaalseid aspekte, ei jõuaks me kuigi kaugele, kui ühtteist vahel selgelt kirja ei saaks panna. Väited, mis on paratamatult õiged, on seda sageli oma ehituse tõttu. Näiteks on väide ``kui praegu sajab vihma, siis praegu sajab vihma'' õige sõltumata sellest, kas praegu ka tegelikult vihma sajab või ei. ``Praegu sajab vihma'' asemele
kui palju me ei koge. Psüühika jaoks pole keskkond unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne puhas väline maailm. Füüsikast teame me teame indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks ainult osaliselt, milline see meid ümbritsev väline peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja Vastavalt peame ajaloolisest keskkonnast eristama unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see toetava, mis on vajalik igapäevaseks psüühika pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, säilitamiseks. Meil on ajus terve hulk kaasasündinud mis ei pruugi olla. mustreid, mis saavad tagasisidet jäsemetest. Kui 7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki jäsemed puuduvad, on siiski olemas mingisugune keskkondi
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suu
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma
17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
