Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik ...
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel j...
Ohustatud keeled Referaat Koostaja: Ulla Lotta Mängli 8. klass Tallinna Nõmme Gümnaasium Ohustatud keeled Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud palju kirjutusi sellest, kuidas ohustatud keelte hulk on järjest suurenenud. UNESCO maailma keelte atlase andmeil kõneldakse maailmas ligi 6900 keelt, millest 2500 on ohustatud. Keelt nimetatakse ohustatuks, kui seda ähvardab väljasuremine. Enamasti toimub see siis kui ühele maale tuleb palju teise keele rääkijaid ning seejärel loobuvad noored oma vanemate keelest sisserännanute keele kasuks. Muidugi on ka teisi põhjuseid, nagu kodumaalt lahkumine ja rahva suurus, sest kui rahvas on väike on ka vähe selle keele rääkijaid. Arvatakse, et keele kestvuse või surma üle saavad otsutavaks järgmised faktorid: ● keele kõnelejate arv, ● keele kõnelejate vanus, ...
Vene keele ja inglisekeele kasvav mõjujõud Eesti ühiskonnas Kuigi Eesti Vabariigi sünnitunnistusel on aastaarvuks 1918, mis muudab meie riigi suurriikide kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam, kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel. Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel. Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepai...
Väikerahvaste ohud ja võimalused globaliseeruvas maailmas Maailm on hiiglaslik ja erinevaid rahvaid ei jõua kokku lugeda. Varem oli neid veelgi rohkem, kuid tänapäevase globaliseerumisega on asi muutunud. Paljud on kadunud ning erinevate rahvaste eripära ähvardab ülemaailmatumisega muutuda halliks massiks. Sellega kaob ka rahvustunne. Kurb näide sellest on liivi keele ja kultuuri suremine. Väikerahvaste nagu soome-ugri rahvaste (sh eestlaste) olukord on keeruline ja väljasuremine on reaalne oht. Mõnel pool on rahva ja keele kadumine juba otsustatud, kus keele ja kultuuri edasikandjaid on jäänud vaid mõned üksikud. Väga väikeste rahvaste kadumine on ka juba paratamatus, sest maailm on pidevas muutumises ja globaliseerumises ning neil pole mõtet, tähtsus kaob. On kurb vaadata nende kultuuripärandi kadumist, aga selle päästmiseks ei anna enam väga midagi teha. Küll aga on võimalus mitte nii lootusetus ...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud el...
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keele...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''...........................................................4 1.2 Kohastumine.....................................................................4 1.3 Looduslik valik..................................................................4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade.............................................5 2. Kuulsamad teadlased..............................................................6 2.1 Jean Baptiste de Lemarck........
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
Kokkuvõte prima teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Analoogilised elundid elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus. -) Divergents üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on m...
Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku iseloomuga. Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised kaladest kihavad jõesuud...
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemia...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012) Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda....
SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD Referaat aines ,,Keskkonnakorraldus" Sisukord Tallinn, 2012 I. Sissejuhatus Tänapäeva maailmas toimuv inimtegevus mõjutab keskkonda. Kuid viimase 50 aastaga on olukord muutunud palju halvemaks. Päevakorda on tekkinud järgnevad probleemid: globaalne soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade ekspluateerimine, jäätmete hulga suurenemine, kemikaalide suurenenud kasutamine. Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist. Referaadi koostamisel on kasutatud enamasti Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge ni...
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplas...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011..............................................................
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
annaabi.ee 
