Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keel kui kommunikatsioonivahend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljend, emakeel, identiteet, lingua, murded, suhtlemine, selliseks, isolaatkeel, tehiskeel, edastada, olukordiüsimusi, mõtlemisvahendeeleline, mitteverbaalsed, mitteverbaalne, nutt, piirkondlikud, millestki, rääkimine, nõia, võimetesse, maailmavaadetellelgi, sõnaline, eufemism, hüpotees, uurimisküsimus, monogeneesõnelejad, emakeeltKasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, Emakeel väljendab rahvusidentiteeti,
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits
1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest
n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt igakord uuesti alla veeres, tähendab ränga aga mõttetu töö tegemist. Ariadne lõng Näitas Ariadnele tagasiteed laburündis, tähendab juhtnööri. Prokrustese säng Väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami. Trooja hobune - Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja. Monogeneesi - Teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos aafrikas ühes kindlas ürginimeste salgas (u. 150 000a tagasi). Kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. Polügeneesi Teooria, mille kohaselt tekkis keel mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades
sioone on kollane ja must. 6 7 rida. On võimalik esitada küsimusi, näiteks võib arvutiprog- sügava ohkega Jahhh!, siis saab vestluskaaslane aru, et õnnelik olemisest on ramm küsida süsteemilt sisendit, et selle alusel jagada korraldu- asi kaugel. si. Ühesõnaga, tehiskeeled toimivad info edastajana samamoodi Seega toimib suhtlemine kahel tasandil: sõnadega ja sõnatult. Sageli ei pane kui inimkeel või loomade keeled ja alluvad üldistele kommuni- inimesed seda tähele ja on üllatunud, kui vestluspartner ootamatult solvub. katsiooni seaduspärasustele. Oma arust ei ütelnud nad midagi solvavat. Samas nad ilmselt unustasid
käitumisjuhised · kultuurilised nähtused on nt kombed, harju-mused, uskumused jne · paljud klt-se käitumise vormid eeldvad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu · keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel; eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine on hea näide keele tähendusest rahvuse indentiteedile. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvus-tunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Kes ei valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles
mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki vaid khoekhoe jne). · '*' (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm. · GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa,
Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA!! Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Etümoloogia-tegeleb sõnade päritolu selgitamisega 6. Isolaatkeel - Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel. 7. Areaalse jaotuse põhimõtted Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). 8. Mis on The Ethnologue ja milleks seda kasutada saab?
Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Aasia 2165 (32%) Aafrika 2011 (30%)
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada
· geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju-ning sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks. Peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus. Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades. Iga liiki variante saab nimetada murreteks. Geograafilistel erninevustel
Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida. Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus.
MIDA X-GA ÖELDA VÕIB? Kõneakt – suuline suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip – on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) •kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus •eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd
11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist). Järelduste mehhanismid. Implikatuuriteooria aluseks on kooperatiivsusprintsiip (Grice). Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni!
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobl
poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus:
Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suur
Peatükk 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt Algselt olid uurimisobjektiks loodusrahvaste kultuurid, mitmed neist enne etnoloogi saabumist valget inimest näinud ei olnud. Praegu uuritakse ka palju industriaalseid riike ning subkultuure neis. 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel • looduse keskkond • materiaalne kultuur • tegevusalad • uuritavate omavaheline suhtlemine • vaimne kultuur • ühiskondlik organiseeritus 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks • mis eesmärgil uurima minna • uuritavate keele omandamine • materiaalsed probleemid 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel • ei teadvustata varjatud kultuuri (suhtlusdistants) • naiivse realismi probleem (kõik inimesed ei näe maailma sama moodi) • etnotsentrism ( usk, et nende kultuur on kõige parem)
Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel. • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline. • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. • Dialektoloogia poolt hakkas tulema ka kriitikat NG teooriale: murded on pidavas muutumises ja eri tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid. • 1866 keelas Prantsuse Akadeemia oma liikmetel keele kui sellise päritoluga tegelda. • Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise keeleteaduse seos (koha)nimeuurimisega.
eenetsiteks. Vaid 14% eenetsi abieludest on üherahvuselised (Krivonogov 1998: 53). KEEL Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhjagruppi koos neenetsi ja nganassaani keelega. Vastavalt asualale räägivad eenetsid kahte murret: tundra- (ehk bai) ja metsa- (ehk madu, somatu) murret. Tänapäeval ei ole eri murrete kõnelejatel õieti kokkupuuteid, kuna elatakse üksteisest u 400 km kaugusel. Neenetsi keelest, mida on selles regioonis kasutatud lingua francana, on tulnud väga palju, eriti põhjapõdrakasvatusega seotud sõnavara eenetsi keelde. Samuti on nganassaani keelest pärit jahipidamisega seotud sõnavara. Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel. Krivonogovi uurimus 1990. aastate algusest näitab, et sel hetkel oskas eenetsi keelt vabalt umbes 40% eenetseid, kuid vaid 15% kasutab eenetsi keelt regulaarselt. Enamik eenetsi keele kõnelejad on vanemad kui 40 aastat ja metsaeenetsi
on kaks erineval baasil rajanevat süsteemi. Seega ei saa kaks eri tüüpi semiootilist süsteemi olla vastastikku konverteeritavad. Inimese kasutuses ei ole mitmeid eri süsteeme märkimaks SAMA tähendust. Siit lähtub teine printsiip, mis eelnevat täiendab Kahel süsteemil saab olla sama märk ilma, et see põhjustaks sünonüümiat või liiasust, see tähendab, et arvesse ei tule märgi substantsiaalne identiteet, vaid üksnes tema funktsionaalne erinevus. Punasel liiklussignalisatsiooni binaarses süsteemis pole mingit seost trikoloorse lipu punasega, samuti pole selle lipu valgel mingit seost valge kui leinavärviga Hiinas. Märgi väärtus defineerub ainult süsteemis, mis teda integreerib. Pole olemas transsüstemaatilist märki. Iga semiootiline süsteem, mis tugineb märkidel, peaks tingimata sisaldama: (1) MÄRKIDE täielikku repertuaari,
kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe praktika põhjalt saame teha on siiski suhteliselt väiksed. Ühistegevus -> tajutud identiteet. Ühine tegevus ja teadmised tekitavad identiteedi, mida inimesed ise tajuvad, nad tajuvad kuulumist teatud kogukonda. Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki.
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu
• Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst võib ühele lugejale sobida ja teisele mitte. • Ma saan mõjutada seda, missugune mu emakeel on. • Suhtlejana olen oma keelelistes otsustes vaba ja vastutan oma otsuste eest ise. • Vaidlustamise korral ei kõlba argumentidena viited väidetavale keelele, selle kirjeldustele ega tekstidele, vaid saan viidata üksnes iseenda või teiste inimeste arvamustele. Kui need on teie jaoks igav läbitud etapp, siis ärge edasi lugege, te ei leia siit midagi uut. Kui olete nendega teoreetiliselt nõus, aga
vajadusi, vaid ühiskonna enda vajadusi. Eesmärk tagada ühiskonna kui terviku säilimine. Ühiskonna vajadused Vastused vajadustele (konkreetsed sotsiaalsed institutsioonid) ¤liikmete taastootmine ¤perekond ¤rollide jagamine ¤hierarhiad ¤liikmete suhtlemine ¤keel 10 ¤sotsialiseerimine ¤õpetamine, kool ¤ühiste väärtuste andmine ¤ideoloogia, religioon ¤normidest kinnipidamise tagamine ¤seadused, politsei Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia 20ndate aastate alguses. Ehk Struktuur- funktsionalism
- Peremine - Privaatsus - Mood Teine briti sotsiaalantropoloog oli Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955) Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on tagada sotsiaalse tasakaalu säilime. Sellise seisukoha järgi saame joonistada sellise tabeli Ühiskonna vajadused Vastused vajadustele Liikmete taastootmine Perekond Rollide jagamine Hierarhiad Liikmete suhtlemine Keel Sotsialiseerimine Õpetamine, kool Ühiste väärtuste andmine Ideoloogia, religioon Normidest kinnipidamise tagamine Seadused, politsei Ameerika funktsionalism (struktuur-funktsionalism) Talcott Parsons (1902-1979) · Usa sotsioloogia 20. Sajandi keskel · Suur teooria (grand theory) ühendab kõik erinevad sotsiaalteadused enda alla.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused sellest milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui nö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 18 indiviidide surma
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Normi sisust arusaamist pole. 2) Mõistmine; l tasand – arusaamine normide süsteemist: normid kui süstemaatiline tervik – seosed, suhe tervikuga. Annab ülevaade õiguskorrast. 3) Mõistmine; 2 tasand – normi seletamine: miks tuleb mõista normi nii või naa? Annab ülevaate õigusloome allikmaterjalist, pilt õigusteaduse töömaast. 4) Mõistmine; 3 tasand – mõistmise põhitasand: miks on õiguslik institutsioon just selliseks välja kujunenud, miks on lahendus just selline? Mõistmiseks vaja tunda alusaineid, uurimisviise jms. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis NB! ÕF on lihtne, sest õiguse filosoofia räägib korraga vaid ühe inimese arusaamisest, kuid keeruliseks teeb selle filosoofide paljusus ja filosoofia keele keerukus. Õigusfilosoofia on filosoofia osa, mis küsib õiguse küsimusi. Tegemist on praktilise filosoofia hulka kuuluva distsipliiniga
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
annaabi.ee 
