Nõukogude Liit: · Loodi 1922.a · Ametlikult ühines 4 Vabariiki- Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga- Kaukaasia( Armeenia,Gruusia, Aserbaidzaan) · Diktaatorlik riik · Isikukultus ehk Stalini ülistamine. Ta kuulutati maailma töörahva ,, juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid · NEP- uus majanduspoliitika · Rahareform, ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt taastuma Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele-
Juhiti nelja-aasta kohustus asendati Korporatiivne kord plaani kaudu kindla suurusega Erilist paranemist Uued sõjatehased maksuga. majanduses ei Uued teed Rahareform taastati toimunud Tööpuuduse Majanduspoliitika raha väärtus likvideerimine Kauplemisvabadus Eraettevõttlus lubatud Põllumajandus arenes Rasketööstuse laiendamine Riigimajandus tsentraliseeriti Punaarmee Koonduslaagrid Hüperinflatsioon tugevdamine teisitimõtlejtele Aarja rass teistest Sunnitöölaagrite Töölised koondati kõrgemaks
huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism Säilitama Vabadus, mida kaitseb riik Võrdsus Tõrjuv suhtumine Eraomandil põhinev tootmis Ühisomand, kohustuslik muudatustesse ja kauplemisvabadus kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses Kaitsta eenekõike oma maa Pooldajad:haritlased, Igaüks hoolitseb enda eest tootjate ja kauplejate turgu majanduslikult eesrindlikult inimesed ja riigid
· Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP · Toiduainete riigile andmine -- > maksud ( ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul) · rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror · Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. · 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti.
Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS- Kaitsemalev, Komitern- 1919 Sõjakommunist- Toitainete andmine kohustus. Riigistati enamus tööstusvõtteid. Hakati tasuta jagama toitu. Teenused, mis olid tasuta oli plaju. Iseloomusta NEP-i (uus majanudpoliitika)- Toitainete andmise kohustus. Talupoeg võis oma vilja turule viia. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Punased- Valnlased kes kodusõda õhutasid. Valged- Vene kodusõja maha tahtsid rahustada. Induraliseerumine- Suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus- Kõik toimub plaani alusel, mis on riigipoolt suunatud inimestele. Kollektromiseerumine- Talude vägivaldne ühendamine kolhoositeks. Sissetung eh. Intervetsioon- Välisriikude relvastatud sekkumine teistesse riikidesse. Hitler Junget- Organisatsioon mis oli mõeldud noortele. Mustsärklased- fasistid
kohustus ja nad alustasid korduvalt mässu. Kuna mitmed talupojad kuulusid ka Punaarmeesse puhkes 1921. aastal kommunistidevastane ülestõus. Ülestõus suudeti suurte kaotustega maha suruda, kuid sellega rahulolematused ei lõppenud. 1921.aastal muudeti majanduspoliitikat. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Majandus stabiliseerimisel mängis rolli rahareform. Ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtetele anti luba tegutseda. Enamik majandusest jäi siiski riigi kontrolli alla. Kujunes välja omapärane segamajandus. Majandus hakkas ebaühtlaselt arenema ning arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistliku partei absoluutse võimu kontrolliga. Uus majanduspoliitika tuli kommunistide arvates likvideerida. 1924.aastal suri Lenin ning tema asemele astus võimule tagasihoidlikul peasekretäri kohal töötanud Josif Stalin
11. Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning oli vastu igasugustele murrangulistele uuendustele. Nad soovisid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Nad ei toetanud üldist valimisõiguste andmist. Liberaalid pidasid kõige tähtsamaks üksikisiku vabadusi ja esindasid põhiliselt tõusva kodanluse majandushuve. Ühiskonna majanduslikuks aluseks sai olla nende arvates vaid eraomandusel põhinev tootmis- ja kauplemisvabadus. Liberalismi levikuga kaasnes ka rahvusluse tõus. Nad soovisid, et naised saaksid senisest rohkem poliitilisi õigusi. 12. Tööstusliku pöörde tagajärjel asendusid manufaktuurid masintootluse ja vabrikutega. Industriaalühiskond on aga ühiskond mis toetub järjest enam tööstuse saavutustele. Sotsialismi ideoloogia põhineb aga sellel, et töölised tahtsid et kõik oleksid võrdsed. 13. Tulevikuühiskond pidi olema klassideta ja eraomanduseta. Kuna Marxi arvates oli
Ajalugu NEP Referaat Juhendaja: Koostaja: 2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on NEP? 4 NEPi meetmed 5 NEPi lõpp 6 Sissejuhatus Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus , mis tuli likvideerida. Mis on NEP? Uus majanduspoliitika ehk nepp (ka: nep); lühend vene keelsest väljendist ( ) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu
Milline ühiskonnakorraldus? V: vägivallaga vallutatud riigid ühendati ühtseks liiduks. Kehtestati diktatuur. Liit loodi 1922. Oli väline võrdsus kui tegelikult koondus kogu võim Moskvasse. Seadusandlikul ja Täidesaatval võimul puudus tegelik võim, tegelikult juhtis riiki Keskkomitee ja otsuseid andis neile edasi läbi poliitbüroo juht: Lenin. 8. Mis oli NEP? Millal? Miks? Tulemus? Miks kaotati? V: Uus majanduspoliitika. 1921. Kehtestati rahareform, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlustele anti õigus tegutseda. Venemaa majanduse ebaühtlane taastumine. Kaotati sest see oli vastuolus kommunitlike vaadetega ja ohustas võimu. 9. Kuidas Stalin võimule sai? V: Stalin oli võimuahne partei peasekretär, kes sai kontrolli kompartei liikmete üle, kes tagasid talle enamuse Lenini soovitatud järglase, Trotski ees. Vahetas tihti pooli. Ainsaks eesmärgiks oli võim. 10. Mis oli plaanimajandus e. industrialiseerimine?
võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Venemaa impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. · 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suruti suurte kaotustega maha. Uus majanduspoliitika Uus majanduspoliitika (NEP) - Toiduainete riigile andmine asendus kindla suuruse maksuga. Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · 1924.a suri Lenin. Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna.
sid kaitsta revolutsiooniga võidetud vabadusi Riik pidi jälgima seadustest kinnipidamist ja olema õiglane, kuid karm vahekohtunik Algul suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu Erao mandusele tuginev tootmis- ja kauplemisvabadus Majan duslik liberalism (A.Smith- nähtamatu käsi) Sotsialism: Kuna tööliste haridustase oli kasvanud, hakati koos haritlastega otsima õiglast ja võrdset ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia
Kommunistlik võim polnud sugugi kindel. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda kuulus palju punaarmeesse. Puhkes ülestõus Kroonlinnas, mis suruti maha. Uus majanduspoliitika. Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus , mis tuli likvideerida. Stalini võimuletulek Peale Lenini surma soovis ta enda järglaseks Trotskit, kui võimuvõitluses ei suutnud ta ennast maksma panna ja võimule sai Stalin
Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. Inimesed on võrdsed. 15) Millal ja milliste riikide ühinemisel loodi NSVL? – Loodi 1922, lagunes 1991. 16) Iseloomusta Nõukogude Venemaal kasutusel olnud majanduspoliitikaid – sõjakommunismi ja NEP-i. NEP toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, ülejääki võis müüa turul. Viidi läbi rahareform (taastati raha väärtus), ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said õiguse taastegutseda (ei sobinud kokku kommunismi ideoloogiaga) 17) Selgita mõisted: isikukultus, industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine, plaanimajandus, suur terror, GULAG. Isikukultus ehk lõputu ülistamine; industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine; sundkollektiviseerimine – talupoegadelt võeti vili jõuga ära; plaanimajandus – rahvamajanduse arendamine ühtse riikliku plaani kohaselt;
1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud, mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus. Venemaa majandus hakkas siiski taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule. 1924.aastal suri kompartei juht Lenin. Lenin soovitas endale järglaseks Lev Trotskit. Siiki ei
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler.
parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. • NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga – ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul • Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda • Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla Majandus • Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt – teistest kiiremini arenes põllumajandus. • NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Stalini võimuletulek • 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. • Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia-1922 ühendati need Nõukogude sotsialistlike vabariikide liiduks. 1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas.NEP-uus majanduspoliitika, toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, mille tasumise järel sai talupoeg toodangu ülejäägid turule viia, raharefrom,mis taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus. 1924 suri juht Lenin, kes soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kuid selleks sai hoopis Jossif Stalin, keda Lenin kritiseeris liigse võimuahnuse pärast. 1927 õnnestus Stalinil Trotski koos teotajatega juhtkonnas teemaldada. Stalini isikukultus- kuulutati maailma töörahva juhiks ja õpetajaks, plakatid skulptuurid, tema tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid
UUS MAJANDUSPOLIITIKA · Tugevneva rahulolematuse tõttu, olid kommunistid sunnitud 1921 otsustavalt muutma senist röövellikku majanduspoliitikat · NEP Novaja Ekonomitseskaja Politika 1. Toiduainete riigile andmise kohustus asendus kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia 2. Rahareform taastas raha väärtuse 3. Ennistati kauplemisvabadus 4. Eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda 5. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla · Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt · Eriti kiirelt arenes põllumajandus VÕIMUVÕITLUS LENINI SURMA JÄREL. STALINI TÕUS VÕIMULE · 1924 suri juht Lenin · Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit kuid esile tõusis peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin
· Toiduainete riigile andmise kohustus · Üldine sunduslik töökohustus · Tööstusettevõtteid riigistati · Suures puuduses hakati elanikkonnale jaotama tasuta toiduaineid · Tasuta teenused lühikest aega korter, transport, teatrid jne Kodusõjajärgne NEP poliitika (leevendas majanduslikku olukorda) · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, see asendati maksuga · Talupoeg võis vilja ülejäägid turul maha müüa · Taastati kauplemisvabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust · Lubatud oli erasektor Lenini võimuletulek. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht, kes ei saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin, kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov, kes oli valitsusjuht. Muutused majanduspoliitikas
Tekkis esimene totalitaarne riik. 1922 loodi NSV Liit, kuhu kuulusid- Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. Uus majanduspoliitika NEP- Tugeva rahelolematus tõttu olid kommunistid sunnitud 1921. aastal muutma oma poliitikat. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt(toiduainete riigile maksmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga, mille tasumisel võis talupoeg ülejäänud turule viia, rahareform taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlus sai taas õigus tegutseda). Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu, sest ta tahtis täielikku kontrolli ühiskonna üle. Ta likvideeris igasuguse ettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Võttis taas suuna maailmarevolutsioonile. Selleks käivitas ta ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest
Natsionaalsotsialism- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. KOMMUNISTLIK VENEMAA 1918 üheparteisüsteem(kommunism), 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kõrgeim võim kommunistlikul parteil. Poldud rahul poliitilise olukorraga, 1921 kommunistivastane ülestõus- suruti maha. NEP- uus majanduspoliitika (ajutine lahendus), kindla suurusega maks(asendati tuiduaine kohustuseg), rahareform, kauplemisvabadus ja eraettevõtlus, majandus riigi kontrolli all. Lenini surma tõusis esile Jossif Stalin, kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, tõrjus tugevamad konkurenid välja. Muutis seisukohti, et saada võim. Trotski väljasöömine. Ainuvõim, isikukultus.Üleminek: NEPi lõpp, likvideeris eraettevõtluse ja põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, Punaarmee ettevalmistamine, industrialiseerimine, kadus tööpuudus,
1918.a hakkas Venemaal kehtima üheparteisüsteem, kommunistide võimuala laienes 1922.a tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas Uus majanduspoliitika 1921.a olid kommunistid sunnitud muutma majanduspoliitikat, uue nimeks sai NEP. Oluline osa majanduse stabiliseerimisel oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõted said uuesti õiguse tegutseda, enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalin tõuseb võimule 1924.a suri pärast pikka põdemist kompartei juht Lenin. Lenin oli soovitanud oma järglaseks Lev Trotskit, kuid võimuvõitluses ei suutnud ta ennast maksma panna ja esile tõusis partei peasektetäri kohal töötanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritsiseerinud liigse võimuahnuse pärast 1927
algus- pagenuid hakati tagasi nõudma. Kui talupoeg põgenes teise mõisa alale/teise mõisniku maale, võis see mõisnik, kas tasuda talupoja koormised või anda ta tagasi. 16. sajandi algus-mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Sellega algab pärisorjus. Liivisõda Eelugu ja ajend 1554 saatsid Liivi ordumeister ja Tartu piiskop oma saadikud Moskvasse vaherahu pikendama. Moskva nõutus, kuid vaid juhul, kui antakse vene kaupmeestele täielik kauplemisvabadus ja tasutakse ära Tartu maks. Sest Liivimaa oli kunagi (1030-1061 seda ei pea teadma) Vene võimu all olnud ja väidetavalt lubasid venelased sakslased ainult sel tingimusel sinna, et need korralikult maksu maksaksid. Ära tuli maksta 3 aastaga, Liivimaa ei suutnud. Liivi sõjas osalesid Venemaa, Poola, Rootsi ja Taani. 1560 toimus Hoomuli lahing, 12 000 venelast ja 500 Liivi ordu sõjameest, venelaste võit.
·Gestapo ·Heinrich Himmler ·SS ·Tööpuuduse likvideerimine, väga suurel määral(tänu siis sõjatööstusele). ·Elatustase tõusis. ·Agressiivne ja jultunud välispoliitika. 8.Võrdle sõjakommunismi ja NEP-i poliitikat Venemaal ja miks likvideeriti Likvideeriti, kuna Stalin tuli võimule ja kaotas NEP-i ära. ·ERINEVUSED : 1) toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga(ülejäägid võisid viia turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas 5) suurtööstus riigi kontrolli alla 6) Venemaal kujunes omapärane segamajandus 7) kommunistide jaoks NEP oli vaid ajutine lahendus 9. Eesti kahe sõja vahel ( vapsid ja Päts) ·1920 a. algul olid Eesti kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud ·1924 a. 1.dets. oli mässukatse dirigeeriti Moskvast. ·riigikorraldus oli parlamentaristlik kuigi Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus.
Parteid: 1)Kristlik-Demok Liit. 2) Kristlik-Sotsiaalne Liit. 3) Saksamaa-Sotsiaaldemokraatlik Partei. Isel: SLV oli parlamentaarne vabariik.Varem kutsuti Saksamaa Föderatiivseks Vabariigiks. Riigipea->president, 5.a. Valitsuse juht,riigi liider oli tglt kantsler. SLV parlamenti nim Bundestagiks. 8. SLV majandus. V: *Pärast II MS valitses kaardisüsteem toiduainetele. Uute ideedega tuli välja K.Andenauer- sots.turumajandus:1) valitses täielik tootmis-ja kauplemisvabadus,konkurentsivabadus.2) riik sekkus maj. Kaudselt. 3)riik tagab sots turvalisuse(abirahad jne..). Maj.ime põhjused:1)väiksed sõjalised kulutused.2)tootmine eraomandile,vabale turumajandusele. 3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond
kodusõjaga. Kehtis üheparteisüsteem ning loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kuhu kuulusid lisaks Venemaale Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia ja paljud teised. Talupojad olid kommunistidega rahulolematud- nad pidid ära andma oma toiduained. Alustati mitmeid mässe, mis suudeti maha suruda. Tugevneva rahulolematuse tõttu olid kommunistid sunnitud 1921.a muutma majanduspoliitikat, mida nimeks sai NEP. Ennistati kauplemisvabadus, luba anti eraettevõtlusele, kuid suurtööstused jäid riigi kontrolli alla. Kommunistide jaoks oli see siiski ajutine lahendus, mis tuli esimesel võimalusel likvideerida. J. Stalini võimuletulekuga kaasnes lõputu isikukultus. Temast hakkasid igale poole ilmuma plakatid ning skulptuurid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Samuti likvideeriti NEP, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Stalin võttis suuna maailmarevolutsioonile, valmistuti maailma vallutama
Venemaa. 1922. a. kuulutati välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Sinna kuulusid Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia).Kõrgeim võim oli kommunistlikul parteil. Tekkisid talurahva rahutused, mis kandusid armeesse (põhjuseks majanduspoliitika). Kommunistid olid sunnitud muutma senist majanduspoliitikat: - kadus kohustus toiduaineid riigile anda. - kehtestati kindal toitlusmaks, ülejäänud võis turustada. - taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus. - suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. - kehtestati uus raha tservoonets. Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada. Võimuvõitlus. 1924. a. suri Lenin. Soovitas enda järglaseks Levtrotskit, kes jäi alla Stalinile. Tema ustavaks abiliseks sai V. Molotov (valitsusjuht). Kujunes Stalini isikukultus. Kogu ühiskonnal oli kohustus teda ülistada. Kirjutati ümber ajalugu ja võltsiti dokumente. Majandus.
ühiskonnakihid. 3. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. 4. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati. Korter, transport, teatrid olid tasuta.. toiduainete riigile andmise kohustus. Toidu ja tarbekaupu jagati normi järgi tasuta. 5. Alustati uut majanduspoliitikat NEP. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtte tegevusvabadust. Segamajandus. Kindlaks määratud maksed. 8. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Töövihikust ülesanded 1;2;3;4;6 1917. aastal kukutati Vene tsaar enamlaste ehk bolsevike poolt. Keisririik asendati kommunistliku ehk nõukogude vabariigiga, kus ainuparteiks oli Kommunistlik partei. Riigi nimetus 1918
· Esimesed liiduvabariigid: Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Venemaa ( pikemalt nii nagu esimeses punktis kirjas on) · Uus majanduspoliitika: · 1921 NEP ( tähendabki uut maj.poliitikat) · Toidu riigile andmine asendati maksudega ( toit jäi talunikele alles, pidi nt vilja eest makse maksma), rahareform(taastas raha väärtuse), eraettevõtlus võis taas tegutseda, kauplemisvabadus, enamik maj jäi riigi kontrolli alla, väliskapitali naasmine. · NEP-i suurim mõju: majandus taastus, kuigi ebaühtaselt, kiiresti edenes põllumaj. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ning see tuli esimesel võimalusel likvideerida · Lenini poliitilise testamendi sisu:
Vabariikide Liiduks, kõrgeim võim kuulus kommunistide parteile. 2. Kes olid eriti rahulolematud kommunistide võimuga? Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks. 2. Pärast oma võimu kehtestamist viis Stalin ellu uued muudatused. Too viis näidet.
· tööstuses väike- ja keskmise suurusega ettevõtted anti rendile · riiki hakati meelitama jälle väliskapitali · lubati rajada väikseid eraettevõtteid · ettevõtted viidi üle isemajandamisele (tuludest tuli katta kulud) · kaotati üldine töökohustus · avati tööbörsid · kaotati võrdsustav tasustamine: palka hakati maksma vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile. Arvestati ka töötaja kvalifikatsiooni · taastati kauplemisvabadus · kaotati tasuta kommunaalteenused ja tasuta transport · alates 1924. aastast hakati töölistele palka maksma jälle rahas (kuni selle ajani oli makstud natuuras) · hinnang uuele majanduspoliitikale: areng kiirenes, tööliste huvitatus tõusis, rajati palju eraettevõtteid Rahareform · teostati 1922-1924 · võeti kasutusele kõva valuuta - tservoonets, mis oli kulla alusel · perioodil 1922-1924 vahetati vana raha (sovznakid) tservoonetsite vastu. 1924.
4. 1936 Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Aserbaidzaani ja Gruusia Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 5. 1921 kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas suruti suurte kaotustega maha, rahulolematus ei lõppenud Uus majanduspoliitika 1. Uus majanduspoliitika NEP toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis ülejäägid turule viia; rahareform taastas raha väärtuse; ennistati kauplemisvabadus, tegutsemisõigus eraettevõtlusele; enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla, omapärane segamajandus 2. Majandus hakkas taastuma (ebaühtlaselt), kommunistide jaoks NEP ajutine lahendus Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule 1. 1924 suri Lenin, soovitas järglaseks Lev Trotskit, kuid võimuvõitluses ei suutnud viimane end maksma panna esile tõusis partei peasekretäri kohal töödanud Jossif Stalin, keda
Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 1922.aastal ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. Kommunistide reformid- 1921 NEP- Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalus tuli see likvideerida. Lenini surm 1924- Lenin suri pika põdemise järel ning soovitas enda järglaseks Lev Trotskit.
Eriti rahulolematud olid kommunistidega talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus. 1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. Ülestõus suruti maha suurte kaotustega. Uus majanduspoliitika 1921 loodi NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid viia turule. Toimus rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtluele anti taas õigus tegutseda. Eriti kiirelt arenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Stalini tõus võimule 1924 suri Lenin. Enda järglaseks tahtis ta Trotskit, kuid ta ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Dzugasvili Stalin. Stalin tõusis võimule tänu pidevale pooltevahetamisele. Tekkis isikukultus, millega kuulutati Stalin töörahva juhiks ja õpetajaks
Rahulolematus kommunistide võimuga (eriti talupoegade puhul, keda laostas toiduainete andmise kohustus) viis 1921. aastal kommunistidevastase ülestõusuni Kroonlinnas. 1921. olid kommunistid sunnitud senise röövellikku majanduspoliitikat muutma - uus majanduspoliitika sai nime NEP. Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Rahareform taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla (suurtööstus). Kokkuvõttes kujunes Venemaal omapärane segamajandus. Selle tulemusena hakkas Venemaa majandus taastuma, eriti kiiresti arenes põllumajandus. NEP oli kommunistide jaoks siiski vaid ajutine lahendus. 1924. aasta jaanuaris suri Lenin. Lenin soovitas oma järglaseks Lev Trotskit, kuid too ei suutnud end järgnenud võimuvõitluses maksma panna. Esile tõusis partei peasekretäri kohal
Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased 2. nep uus majanduspoliitika, 1921-1927 kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine · totaalne toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga. Põllumajandusssaaduste ülejääke võis talupoeg ise kasutada või vabaturuhindadega müüa · majanduses taastati kaubalis-rahalised turusuhted: ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda · enamik majandusest, näiteks suurettevõtted jäid riigi kontrolli alla · kokkuvõttes kujunes Venemaal omapärane segamajandus · 1922-24 teostati rahareform, arenesid kooperatiivid põllumajanduses, tööstuses, teenindussfääris · 1924-25 viidi läbi sõjaväereform. Punaarmeed vähendati 5,5 miljonilt umbes 0,6 miljoni meheni.
mitmel korral mässu. Kuna neid oli palju ka Punaarmees, olid rahutused ka armee ridades. 1921. ülestõus Kroonlinnas, suudeti maha suruda, kuid rahulolematus ei lõppenud. Uus majanduspoliitika 1921. olid kommunistid sunnitud muutma majanduspoliitikat NEP. Toiduainete andmine asendati kindla suurusega maksuga, tasumise järel ülejääk turule. Rahareform- taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusel anti õigus tegutseda. Enamik majandusest riigi kontrolli all. Mõnel alal väliskapital. Kujunes välja omapärane segamajandus. Majandus hakkas taastuma ebaühtlaselt, kiiresti põllumajanduses. Majanduse arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistidega, nende jaoks oli NEP ajutine lahendus. Stalini tõus võimule 1924. suri Lenin, soovis järglaseks Trotskit, aga too ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Stalin, kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle
laostati tpiduainete andmise kohustus ja alustasid mässu. Talupojad olid ka Punaarmees => rahutus ka armee ridades. Puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, aga suruti maha. Pidi muutma röövellikku majanduspoliitikat. Uus majanduspoliitika - NEP: · Toiduainete andmise kohustus riigile asendati kindla suurusega maksuga. Kui see tasutud, võis talupoeg oma toodangu ülejäägid turule viia. · Rahareform - taastati raha väärtus · Taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus; suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Venemaa majandus taastus, kuigi ebaühtlaselt. Põllumajandus arenes eriti kiiresti. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus. 1924. a algul suri Lenin. Esile tõusis nüd Jossif Stalin. Lenin tahtis, et tema järgijaks saaks Trotski, kuid Stalinil õnnestus Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja, Stalin sai ainuvalitsejaks. Järgnes Stalini lõputu ülistus
võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeroumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1921.a. hakati elluviima uut majandus poliitikat (NEP). Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas rahaväärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegustseda. Enamik majandusest jäi aga ikkagi riigikontrolli alla. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastua. Kiirelt arenes põllumajandus. Kuid kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel see likvideeriti. 1924.a. sureb Lenin. Lenin soovitas enda järglaseks Lev Trotskit, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end maksma panna. Esile
J. S. Mill, “Vabadusest” (On Liberty, 1859) - ainus piiraja ühiskondlikes suhete on põhimõte, et üksikisiku vabadused ei tohi kahjustada teiste inimeste huve. 1830. aastal kujunes Suurbritannias viigide erakonnast Liberaalne partei. Kesk-Euroopas tekkis liberalism koos rahvuslusega. isikuvabadus sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus majanduspoliitika eraomandusel põhinev tootmis-, ettevõtlus-, konkurentsi-, kauplemisvabadus konstitutsiooniline monarhia või vabariik, võimude lahusus V 3. Sotsialism (lad.k. socialis - ühiskondlik) - töölisklassi arvuline kasv tõi kaasa nende mõju kasvu ühiskondlikus elus (vt. õpik III, lk.185). Kujunes oma ideoloogia, sotsialism, mille tuumaks oli omandiidee kriitika üldise hüvangu seisukohast ja küsimus mõistlikust omandist. Eraomandi kriitika kasvas välja Prantsuse revolutsiooni võrdsuse põhimõttest. 3.1
Sõlmiti tähtajalisi rahulepinguid, mida pikendati. 1509, 1521, 1531 rahulepingud Liivimaa ja Venemaa vahel. 1531 sõlmiti leping tähtajaga 1550. Esialgu teatati liivimaalastele, et ollakse nõus pikendama üheks aastaks, kuni 1551 ning uue rahu sõlmimisel tuleb leppida teatud tingimustega. Tingimusi ei teatatud. Vahepeal midagi ei juhtunud, 1554 saadi uuesti kokku. Toimus see Venemaa-poolsete ähvarduste saatel. Ivan IV nõudis liivimaalastelt takistuste kõrvaldamist, luua kauplemisvabadus ja et välismaalased pääseksid Venemaale. Esialgu Liivimaa ei võtnud tsaari ähvardusi tõsiselt. Jaanuar 1554 otsustati maapäeval saata Venemaale saadikud, eesmärgiga sõlmida rahu 30 aastaks, aga Liivimaa-poolne tingimus, et on teatud rida kaupu, mida Venemaale vedada ei tohi, relvad jne. Samuti leiti, et otsesuhtlus Lääne-Euroopaga venelastel ei ole hea, sest liivimaalased teenisid selle vahendamise pealt. 1554 kevadel jõudsid liivimaalased Moskvasse
Liit, ametlikult kõik võrdsed · 1921 kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suurte kaotustega suruti maha, kuid rahuolematus ei lõppenud Uus majanduspoliitika: · 1921 sunnitud muutma majanduspoliitikat--->NEP: 1. toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäägid turustada 2. rahareform, taastas raha väärtuse 3. ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus taas lubatud 4. enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla 5. kujunes omapärane segamajandus · majandus hakkas taastuma, aga ebaühtlaselt, kiirelt edenes põllumajandus · majanduse nõuded üha enam vastuollu kommunistliku partei võimu ja riikliku kontrolliga, NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel likvideerida Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule:
Liit, ametlikult kõik võrdsed 1921 – kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suurte kaotustega suruti maha, kuid rahuolematus ei lõppenud Uus majanduspoliitika: 1921 – sunnitud muutma majanduspoliitikat--->NEP: 1. toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäägid turustada 2. rahareform, taastas raha väärtuse 3. ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus taas lubatud 4. enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla 5. kujunes omapärane segamajandus majandus hakkas taastuma, aga ebaühtlaselt, kiirelt edenes põllumajandus majanduse nõuded üha enam vastuollu kommunistliku partei võimu ja riikliku kontrolliga, NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel likvideerida Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule:
Kommunistidele ustavaks jäänud üksused suutsid ülestõusu suurte kaotuste hinnaga maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika. · 1921.aastal olid kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uus majanduspoliitika NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. · Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule · Peale Lenini surma tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin, keda Lenin oli kritiseeinud liigse võimuahnuse pärast.
- Venemaa laienemine ida ja lääne suunas ja kartis Vana-Liivimaa sõjalist liitu Poola-Leedu ja Rootsiga - Sõda Rootsiga Soome idapiiri pärast (1555-1557) Liivi sõja vallandanud sündmused - 1554 Vana-Liivimaa delegatsioon Moskvasse ja sooviti 1503.a rahulepingu järjekordset pikendamist - Venemaa soov muuta V-L enda sõltlaseks diplomaatiliste vahenditega ja teha Tartu piiskopkonnast oma vasall - Näiliselt nõustuti Venemaa karmide nõudmistega: 1. Vene kaupmeestele täielik kauplemisvabadus Liivimaal ja saadikutele takistamatu läbipääs läände 2. Lubati, et ei sõlmita liitu Poola-Leeduga (Koadjuutorisõja rahuleping 1557 eiras neutraliteeti) 3. Tartu piiskopkond pidi maksma suure nn Tartu maksu tagasiulatuvalt 1503.aastast (Raha ei kogutud ega makstud laienes kogu Liivimaale 1557. 1557 uued läbirääkimised ei andnud tulemusi ja Ivan IV otsustas lahendada küsimuse sõjalisel viisil) Välisriikide sõjalise sekkumise põhjused
annaabi.ee 
