Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ideoloogiad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ideoloogiad
19.saj tekkis:
1) konservatism - endised ülikud- kellegil on midagi etteantud, saavad edasi aadliku moodi elada
  • Endised ülikud
  • Säilitamine
  • Ei muutustele!
  • Kaitsta oma maa turgu
  • Inimeste ebavõdrsus on paratamatu
  • Seadusandlikkuse ja korra säilitamine
  • Inimesed sünnivad vabade ja võrtsetena, kuid neist võib saada kestahes, tulemused on ikkagi ebavõrdsed
  • Vabadust eelistavad võrdsusele

2)liberalism- kodanlus (vabrikuomanikud, ametnikud)-see kes teeb tööd, saab ka tulu
  • Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada
  • Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta)
  • .
  • .
  • .

3) sotsialism -töölised-peavad kõik võrdsed olema
  • Tööinimese olukord
  • Omandi ühiskasutamine
  • .
  • .
  • .
  • .

Sotsialism- kommunism ja sotsiaaldemokraatia
Vasakpoolsed
parempoolsed
Sotsiaalne võrdsus
Ühiskonda viib edasi karm konkurents
Puuduvad olulised erinevused inimeste sissetulekutes ja võimalustes
Poliitika loob tingimused, et inimesed tahaks töötada ja pingutada
Isikud ja firmad maksavad rohkem makse
Esiplaanil jõukamate, ettevõtlike inimeste huvid
Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil
Mitte koormata edukait kõrgete maksudega
Toimetuleku eest vastutab inimene ise
Konservatism-
Liberalism
sotsialism
Säilitama
Vabadus, mida kaitseb riik
Võrdsus
Tõrjuv suhtumine muudatustesse
Eraomandil põhinev tootmis ja kauplemisvabadus
Ühisomand, kohustuslik kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses
Kaitsta eenekõike oma maa tootjate ja kauplejate turgu
Pooldajad :haritlased, majanduslikult eesrindlikult inimesed ja riigid
Igaüks hoolitseb enda eest
Riigi vähene sekkumine inimeste ellu ja majandusse
Üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna vastu
  • Kõigil on sünnikohased õigused
  • Tootmise määrab turg
  • Ela ise ja luba teistel elada
  • Puuduvad välised piirangud
  • Õigusi ei saa ära võtta
Kõigile antavad võrdsed õigused
Otsustusõigus vaid aadelkonnale ja riigijuhtidele
Täielik valimisõigus kõigile inimestele
Proletariaatidel (töölisklass) pole isamaad, internatsionaalsus
Tagurlik (tagasiminek) poliitiline teooria, mis muutus 19.saj lõpus vabamaks
Kaitsta sõna, trüki, koosoleku, usu ja südametunnistuse vabadusi, mis Prantsuse revulutsioonis kätte võideti
Kõikide maade proletariaadid ühinege
Ühiskond, kui organ peab arenema aeglaselt, loomulikult
Ühiskond peab lähtuma igaüksikisiku vabadusest, demokraatia ja põhiseaduse pooldamie
Mitmendat põlve mõisaomanik-
Vabrikant-põhi olemas, suurt tulu endale saada, mis teenib
Tööline-tehakse võrdseks teistega
Ideoloogiad #1 Ideoloogiad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tibuliis Õppematerjali autor
Kokkuvõte, punktid ning võrdlev tabel ideoloogiatest

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

Erakonde eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata Parteid ja surverühmad 1) massiparteid 2) laiahaardeparteid 3) survegrupid a) institusionaalsed grupid b) assotsiatsioonid ja ühingud ­ moodustatud valitsusele surve avaldamiseks c) ajutised edendamis- ja vetogrupid Huvide esindamine ja elluviimine Poliitiline osalus Poliitilised ideoloogiad Pol ideoloogia annab hinnangu kehtivalre ükkorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ükkäistluse. Pol

Ühiskonnaõpetus
Uusaeg
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres

Ajalugu
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

keskkonnaprobleemid. Sotsiaalsete liikumiste tunnused Üleilmne ulatus Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised Ideoloogia ­ korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia) Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalse heaolumudeli seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism

Avalik haldus
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada

Politoloogia
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud ­ need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid ­ need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide

Ühiskonnaõpetus
Sissejuhatus sotsioloogiasse
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun