Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaupade käitlemine kaupluses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubad, väljapanek, riiuli, riiulite, kaupadel, viljad, klient, kaupluses, samasse, külmutatud, selliselt, puuvilju, õhuniiskus, etiketid, müügisaali, raskemad, soodus, paigutus, kombineeritud, hoiustamine, esitamiseks, pakendid, terved, purunenud, toimuks, külmaahela, laod, alustele, ohutud, toidukaubad, puhastada, ringlus, uksi, ettepoole10. KLIENDI LOJAALSUS Klientide lojaalsus kirjeldab seda, kuidas õigeid kliente ligi tõmbammata nii, et nad sooritaksid ostu, kordaksid seda tegevust, ostaksid suuremaid koguseid ning tooksid kliente juurde. Kaks suurt lojaalsust iseloomustavat tunnustegruppi on esiteks käitumuslikku lojaalsust iseloomustavad tunnused: kordusostude intensiivsus ja iseloom, ning teiseks hoiakulist lojaalsust iseloomustav tunnus: kuivõrd klient peab ennast lojaalseks müüjale, teenusepakkujale või tootemargile. Klient on lojaalne kui ta soovitab seda ka teistele ning sooritab ostu ka edaspidi. Klient on neutraalne kui ta kasutab toodet ka edaspidi. Klient on mahategija, halvustaja kui ta ostab üha vähem, ei osta enam ültse ning ütleb ka teistele, et nad ei ostaks enam. 11. MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILISED TÖÖVALDKONNAD
mittenõuetekohane, siis kaupa vastu ei võeta. Kõrvalekalded, märkused ning ladustamisettevõtte poolt rakendatud korrektiivmeetmed registreeritakse vastutava isiku poolt. Töötaja ja käitlemine Igal töötajal, kes tegeleb füüsiliselt kauba käitlemisega, peab olema kehtiv pildiga tervisetõend tööle asumisel ja kogu ettevõttes töötamise ajal. Hoiustamine Kauba efektiivseks hoiustamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt kaupade siirdamise teekonnad on minimaalsed (reservkohad paiknevad aktiivkohtade läheduses) kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta,hooldatud,puhtad ja vastaksid konkreetsete kaupade hoiustamise nõuetele; Kaupade hoiustamisel tuleb jälgida, et:
on alust kahtlustada, et kaup on mittenõuetekohane, siis kaupa vastu ei võeta. Kõrvalekalded, märkused ning ladustamisettevõtte poolt rakendatud korrektiivmeetmed registreeritakse vastutava isiku poolt. Töötaja ja käitlemine Igal töötajal, kes tegeleb füüsiliselt kauba käitlemisega, peab olema kehtiv pildiga tervisetõend tööle asumisel ja kogu ettevõttes töötamise ajal. Hoiustamine Kauba efektiivseks hoiustamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt kaupade siirdamise teekonnad on minimaalsed (reservkohad paiknevad aktiivkohtade läheduses) kaupade hoiustamise laod oleksid kuivad, kondenseeruva niiskuseta,hooldatud,puhtad ja vastaksid konkreetsete kaupade hoiustamise nõuetele; Kaupade hoiustamisel tuleb jälgida, et:
............................................................................. 3 kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele;.......................................................................................................................... 3 kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust;.................................................................................. 3 kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta;............................................. 3 kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks;.................................................................. 3 kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et ei toimuks külmaahela rikkumist........................................................................................................... 3 2.Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid....
kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. . 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 00
Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi ning võimaldada rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides
Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid,
hakkas kliendiga ,,vaidlema" ja oli ülbe suhtumisega. Olid ka väga abivalmivad, et aitasid otsida toodetele kohta kui ka silti. Mõned ütlesid, et otsi sealt riiulist kusagilt silti ning pärast tuli välja, et oli üldsegi uus toode. Kui ka jutukad olid töötajad, et küsisid, et kus koolis käin ja mitmendal kursusel olen jne. Turvamehed olid jutukad ja ka võtsid oma tööd tõsiselt, et lausa lust oli vahest vaadata riiulite vahelt, kuidas nad teevad tööd, eriti siis kui hakkas turvavärav ,,piiksuma" ja kui turvamees hakkas tegutsema kohe ja uurima, et mis toimub. Praktikajuhendaja nagu eelmine kordki oli rõõmsameelne, kui ka tegi nalja. Ja sai rääkida igal teemal temaga. Ja ka õpetas ja näitas, kuidas saaks paremini hakkama ja kuidas oleks ka kergem jne. 2.2. Firma struktuur, kaupluse nimetus, lahtioleku ajad Kopli Õpperestoran
poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 13. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel. Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba laod, rullkauba laod, nõukauba laod. 14. Ladude tüübid. Ladude jaotus temperatuuritingimuste, ladustamise
) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt
Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 1. Tootmine - vormi kasulikkus. ). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. 2. Logistika - aja ja koha kasulikkus. Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu toimumise aja sobivuse. 3. Turundus - omamise kasulikkus. Muud eelised, mida klient tehingust võib saavutada võrreldes konkurentidega. Kulu eelis- – Ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente.
. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos
Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
turvalisuse lisamine, st. pakendamine standardkujusse lisab logistilist tõhusust. On palju kergem liigutada standardseid kui eri suuruse ja kujuga saadetisi . Kui firma kasutab alati standardseid saadetisi, saab ta komplekteerida omale kaubakäsitsemisvarustuse, et töö oleks tõhus. See on põhjus, miks kauba jaotusel supermarketitesse pannakse eri suurusega kaubad standardkärudele, mida on lihtne sõiduki peale ja maha veeretada. Kui kaubad pannakse konteinerisse, siis firma liigutab konteinereid, mitte igat toodet eraldi. Pakendit ja pakendijäätmeid puudutavad üldnõuded on kirjas EL direktiivi 94/62/EC artiklites 9 ja 10 ning lisas II. Tegelikuks nõuetele vastamise mõõdupuuks on vastava pädeva organisatsiooni poolt kehtestatud standardid ( omaduste, väärtuste norm ( dokumendid)). Selliseks üleeuroopaliseks organisatsiooniks on Euroopa Standardite Komitee, kes on välja
Puistlastideks nimetatakse laste, mis koosnevad paljudest suurematest või väiksematest osadest. Veoreziimi järgi liigitatakse lastid mittereziimseteks ja reziimseteks. Mittereziimseteks loetakse lastid, mis ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete tegurite mõjule. Sellised on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Mittereziimsete lastide hulka kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid. .Reziimsed lastid jagunevad külmutatud ja jahutatud lastideks. Külmutatud lastide veotemperatuur on alla - 6 °C, jahutatud lastidel - 1...- 6 °C. Reziimsed lastid nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust ja ventilatsiooni. Kui need tingimused pole täidetud, ei saa tagada lastide rikkumata vedu. Füüsikalis-keemiliste omaduste järgi jaotatakse lastid hügroskoopseteks, isekuumenevateks ja isesüttivateks, mürgisteks, tuleohtlikeks, kokkukülmuvateks, tolmavateks, lõhnu eritavateks, lõhnu
14 3. Garanteeritud traditsiooniline eritunnus-eriomadus (Traditional Specialty Guaranteed, TSG)- märk viitab toote traditsioonilisele iseloomule tootmisviisi või koostise osas. Eripära selle määruse mõistes on tunnusjoon või tunnusjoonte kogum, mille poolest põllumajandustoode või saadus selgelt erineb teistest samalaadsetest samasse kategooriasse kuuluvatest põllumajandustoodetest või saadustest , kusjuures välimust ei loeta tunnusjooneks. Eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostisega ega tootmisviisiga, mis on määratletud ühenduse või siseriiklikes õigusaktides, standardimisasutuste kehtestatud või vabatahtlikes standardites. Registreerimiseks peab
2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi- fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9) Väljuv transport
järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent)
nende kaubamärkide toodete valikut kahe kaupluse põhjal. Antakse ülevaade valitud kaubamärgi tootjatest, ajaloost ja nende arengust. Koostatud on toodete nimistu. Lisatud on huvitavaid fakte imikute toitumisest. 4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE 1.1 Kaubamärgi mõiste. Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms.( http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark) Kaubamärgiks võib olla:
Joogivett Ruumide õhku Materjalidest eralduvaid saastaineid Ristsaastumine - toidu saastumine mikroorganismidega õhu, inimese, teise toidu, töövahendi või tööpinna kaudu. Ristsaastumise vältimiseks tuleb hoolikalt järgida hügieeninõudeid. Toimub toortoidult kuumtöödeldud toidule. Kaubaline naabrus tuleb arvestada säilitamisel ja väljapanekul, kõrvuti ei tohi olla etüleeni tootvad ning etüleenitundlikud kaubad, tugeva lõhna ning lõhna kergesti külge võtvad kaubad. 4. Toidukaupade primaarsed ja sekundaarsed koostisosad. Primaarsed koostisosad (on toiduainetes looduslikult olemas): · toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained); · lisaained (lõhnaained, värvained, parkained jne). Sekundaarsed koostisosad (isetekkelised või toiduainetele täiendavalt lisatud): · lisaained (konservandid, emulgaatorid, antioksüdandid jt E-ained);
mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Kaupa ära müües saavad nad tulu, sellest kulud maha arvestades jääb järele kasum. Ettevõtete eesmärgiks on saada võimalikult suurt kasumit ja järelikult peavad nad valima sellise majandusliku käitumise, mis selle kindlustaks. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist.
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
Korralikult disainitud oma nägu jätab ettevõtjast arenenud mulje ja veenab klientuuri ettevõtte poolt pakutava kauba või teenuste erilises kvaliteedis. Organisatsiooni reklaam aitab luau üleüldist usalduslikkuse ja tuttavlikkuse keskonda, samal ajal kui brändi reklaam näitab konkreetseid usalduslikke ja funktsionaalseid kasusid, mida organisatsioon pakub. Organisatsiooni reklaami põhiline sõnum on see, et inimestele meeldib olla tuntud firma klient. Uurimistulemused on näidanud, et mida enam inimesed organisatsioonist teavad seda enam väidavad nad , et organisatsioonil on usaldusväärsed tooted ja teenused. Samas kui ei tunta organisatsiooni, siis pole motet reklaamida ka organisatsiooni tooteid. 14. Mis on firma imago? Millised tegurid seda mõjutavad? Imidz on muljete kogum millegi kohta. Imidz (ladina keeles imago-pilt või kujutis) on psüühiline reaalsus ega pruugi vastata asja tegelikele omadustele
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
· Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis · Materjali käsitsemine: liigutamine ettevõtte sees laos ja tootmises, oluline on ülevaatlikkus, lühikesed distantsid, turvalisus, nii inimestele kui kaupadele, kasutusmugavus, õiged seadmed, pakendamine ja tähistamine.
· Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegevuse ühendab ühise nimetaja alla vahetuskonseptsioon. Vahetusobjektideks võivad olla nii materiaalsed kui mittemateriaalsed (teenused, ideed, lubadused, informatsioon, teadmised jms.) kaubad.Vaba vahetuse tingimused: · eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvitatud osapoolt; · igal osapoolel on midagi, millel on teiste jaoks väärtus; · kõikidel on vabadus oma teateid (reklaami) edastada ja kaupa üle anda; · igaühel on õigus pakkumisest keelduda või see vastu võtta; · igaüks usub, et tema pakkumine on teiste poolt soovitud või vähemalt vastuvõetav. 3.Turunduskonseptsioonid: · Tootmiskonseptsioon - lähtub sellest, et tarbijad
on lossitud. Regulaarselt kontrollima kauba laadimist, veendumaks selle õiges paigutuses ja vajaliku separatsioonimaterjalde kasutamises. Fikseerida logiraamatus kõik kaubaoperatsioonidega seotud ajamomendid. Laadimise ajal pidada mustandi kaubaplaani, kus fikseerida kaubapartiide asetus trümmis ja nende sihtsadam, tonnide hulk ja vajalik üldinfo. Laadimise ajal tuleb fikseerida kõik vigastatud kaubad, lossimise ajal paigutada vigastatud kaubad ohutusse kohta, informeerida agenti ja vanemtüürimeest. Veenduda, et tööpäeva lõpus on kõik kaubaruumid kindlalt suletud. Kogu kaubaoperatsiooni käigus takistada kauba varastamist. Tagada, et suitsetamiskeeldu järgitakse kaubaruumis ja teikil. Tagada väärtuslike kaupade lugemine. Paigutada ohtlikud kaubad vastavalt „IMDG Code“ nõudmistele ja IMO reeglitele. Tagada ühesuguste, kuid erinevate sihtsadamatega kaupade effektiivne separeerimine