18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin.Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine
Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse senjööridest saavutasid näiteks Tallinn, Riia ja Lübeck ning teised Saksa kaubalinnad Läänemere ja Reini jõe ääres.
Kuna tööstus arenes, tekkis järjest suurem vajadus toodangut transportida ning tööstusettevõtetele toorainet tuua. Selleks oli tarvis transpordivahendeid. 1825. aastal valmistati esimene aurumasin-rong. Jõgedele ilmusid aurulaevad ja 1830. aastatel sai tänu auruveduri konstrueerimisele alguse raudtee võidukäik. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks. 19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin, võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal
Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega likvideeriti üle kahe sajandi neid maid valitsenud Pärsia impeerium. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorralduses muutus see, et polis kaotas senise tähtsuse, asemele tulid monarhid ning sealsed linnad muutusid kaubanduskeskusteks, piirkonna areng oli tohutult suur. Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Viimasena mainiksin muutust religioonis, nimelt esmatähtsateks
Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup
Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu. Selle tohutu arengu ja muutuste tulemusena kasvas inimeste eneseteadvus. Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus
sõjavarustus ja paremad sõjamehed ja pidid võitlema mitme erineva vaenlasega. Minu arvates oli kõige saatuslikum ja otsustavam, miks sõda kaotati just meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine. Olukord peale sõda. Eesti oli jaotatud 4 feodaalriigiks- Tartu piiskopkond; Saare- Lääne piiskopkond; Eestimaa hertsogkond ja Ordu riik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsaimaks kaubateeks. Tegeldi jätkuvalt vahetuskaubandusega. Kauba vahetus oli vägagi tulus, seda tõendavad maasse peidetud hõbemündid. Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit, kuhu kuulus Eesti linnadest: Tallinn, Uus- Pärnu, Viljandi ja Tartu. Pärast vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Suurem osa olid talupojad, kes pidid maksma ülikutele andamit. Väike osa kohalikke olid vasallid ja osad saksastusid
Täiustusid sidepidamisvahendid. Sajandivahetusel kasutasid telefoni juba ligi pooled Ameerika Ühendriikide elanikud. Hiljem leiutati grammofon ja raadio. Sündis kinokunst. LINNAÜHISKOND · Industriaalühiskond ongi eelkõige linnaühiskond. · Kuigi esialgu olid töölislinnakud räpased, hakati ajapikku eluolusid parandama. · Uus ehitusmaterjal raudbetoon. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine ehk urbaniseerumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks ,kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja linnaehitust hakati sihipäraselt planeerima. Hoburaudteede kõrvale tulid trammiteed. 19.sajandi linnaelu mugavuseks oli voolav vesi, vannituba ja WC. Kuid üldist linnaelu
Bensiinimootor-G.Daimler Mootor, mille kütuseks sobib nafta Rudolf Diesel 7.Alessandro Volta- 1.elektripatarei Faraday-galvonomeeter, elektrigeneraator Joseph Henry- elektrimootor Morse- Morse telegraaf Bell telefon Edison-elektripirm Popov, Marconi-raadio Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele) 8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered kaasa; tähtsal kohal oli ka linnakultuur, mis erines maakultuurist oluliselt. Linnas oli teater, raamatukogud jne. 10.Proletariaat vabrikutöölised, kodanlus- keskklass(vabrikute omanikud, haritlased, pankurid jne). Ühiskonnaarengu mõju: 11.Riikidevahelised suhted muutusid tänu majanduse arengule, sest suurenes konkurents. Suurriigid, kes omasid rohkem raha, hakkasid end pidama maailma valitsejateks. Tugevnes ka
tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuid sealsed elutingimused olid esialgu päris viletsad. Lihtrahvas pidi elama odavates korterites, tihti ka keldrites või hoovides, kus oli ruumi väga vähe ning elementaarsetest asjadest, nagu WC-st, ei saanud unistadagi. Vabrikutes töötamine oli paljude tööliste jaoks raske ja täis ohte. Tänu halbadele elutingimustele levisid ka surmavad haigused. Ajapikku paranes siiski linnaelu keskkond. Ma
taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised (proletariaadid), vabrikuomanikud. 3. Konservatism-mõeldamatu oli saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega. Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi
338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas
Vasco da Gama arvas, et avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule Teati 4/5 maakera pindalast Merd tunti 90%, maismaad 60% Õpiti tundma taimi ja loomi Kartul söögiks Tubakas arstiroht, ravim kopsuhaiguste vastu Uute haiguste kaasatoomine - süüfilis Uuendused majandusele Muutused kaubanduses, töönduses ning põllumajanduses Uuteks kaubanduskeskusteks Madalmaad Amsterdam ja Antwerpen Käsitöölised muutusid väiketootjatest suurettevõtjate palgatöölisteks Väärismetallide sisseveo kasv Kulla ja hõbeda hinnaväärtuse kahanemine Toiduhindade tõus Rahvaarvu kasv Intensiivne põllumajanduse areng Reformatsioon Põhjused ja eeldused Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda
5. Industriaalühiskond: Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. sajandi Inglismaalt. 19. sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. sajandi II poolel). 19.sajandil tabas inimesi tööpuudus- masinad tulid asemele. Industriaalühiskond oli põhjus linnastumiseks- linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstusliku pöörde eeldused: teaduse ja tehnika areng; (aurumasin, raudteed jpm), rahakapitali olemasolu, tööjõud, rahvastiku kiire kasv Tööstusühiskonna tunnused: masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, tahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid
Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. Tööstusrevolutsiooni esmaseks finants allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamisel. Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme. Pilet nr 2 · Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas 19. sajandi keskel olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju laiendamisest Balkanil ja Mustal merel, kus vormiliselt valitses nõrgenev Türgi impeerium. Euroopa nn haige mehe Türgi pärandi jagamisest lootsid endale kasu lõigata kõik suurriigid
Euroopa ülikud vajasid vääriseid selleks, et osta idamaiseid vürtse, siidi ja lõhnaaineid. Lääne suunas purjetades kavatses Indiasse jõuda Christoph Kolumbus. Tema avastuste tulemusena laienesid eurooplaste geograafilised kujutlused, toimus keskaegse maailmavaate ümberhindamine ja algas koloniaalimpeeriumide kujunemine. 7.Milliseid uuendusi majanduselus tõid kaasa maadeavastused? Maadeavastuste tagajärjel vähenes Vahemere-äärsete kaubalinnade osatähtsus, kaubanduskeskusteks muutusid Atlandi ookeani äärsed linnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs, toimus hindade revolutsioon (väärismetallid odavnesid, tarbekaupade hinnad tõusid). Feodaalsuhted hakkasid lagunema ja algas kapitalistlike suhete kujunemine. Kiiresti hakkasid arenema geograafia, zooloogia ja botaanika, tekkisid eeldused etnoloogia kujunemiseks. Tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase, avardus eurooplaste maailmapilt, kujunesid uued filosoofilised, poliitilised ja majandusalased õpetused. 8
Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees. Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir, jaht ning ballid. Turniire korraldati selleks, et: uhkustada, oskuste ning vapruse näitamiseks, meelelahutuseks, daami südame võitmiseks, kuulsuse võitmiseks, sellega kaasnes duelli ja treeningu võimalus, turniir oli ka kokkusaamis paigaks. 12. Linnade tekke põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid. 13.sajandiks olid linnad taas muutunud käsitöö-ja kaubanduskeskusteks. Linnade kujunemise põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse üha suurema eraldumise, 2) inimeste soov saada kvaliteetset kaupa, 3) käsitööliste koondumine ühte paika, et end paremini kaitsta ja oma kaupa müüa. Linnad tekkisid veekogude äärde ja kaubateede ristumispunktidesse (nt.Pariis on Seine` jõe ääres), aga ka kloostrite ja mõisade juurde.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks
Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest. 5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin.
Kuid ühiskonnas pidi olema vajadus selliste kaupade järele. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, siis osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal eksisteeris turul tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Eriti kiiresti kasvasid tööstuslinnad. 1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku, 1870. aastaks oli neid aga juba üle 100. Lisaks tekkisid industrialiseerimisega ka uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariat ja vabrikuomanikud. Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt. Tekkis ka töölisaristokraatia (oskustöölised). Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase. Kodanluse
siis ei toodetud seda edasi. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Turul tootjate vahel konkurents, mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta. Linnastumine Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi, rahvaarvu suurenemine. Linn oli ka oluline kultuurikeskkond, mis erines küllaltki varasemast maakultuurist. Linnadesse oli koondunud kultuuriasutused (teater, raamatukogu), mis võimaldasid vaba aega sisustada. Elutingimused olid rasked ja antisanitaarsed, sest elamispindasid nappis. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur
19. sajand. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste -- gildide -- liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul. Suuremad linnad on meil olnud kaubanduskeskusteks ja teede ristumiskohtadeks läbi aegade. Eesti liitmine venemaaga toimus peale Põhjasõda Uusinkaupunki rahulepinguga 1721. aastal, mil Eesti linnad arvati Vene "majandusliku organismi" koostisosaks ja nende edasine areng toimus koos ülevenemaalise majandusliku arenguga. Venemaa koosseisu minekuga aga ei kaasnenud kapitalistlike elementide, sealhulgas industrialiseerimise arengut. Eesti keskaegsed linnad läksid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel üle
3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust. Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust. 16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjused. Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid teede kaubateede ristumispaikadele, sadamate lähedusse, jõesuudme alale, silla või koolmekoha juurde. Tähtsamad linnad olid Rooma, Marseilles, Veneetsia, Pariis, Flandria, Lombardia ja Toscana. 17. Linnade valitsemine Gildid ja tsunftid, linna ja maaisanda omavaheline vahekord. Linnaõigus. Raad keskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft linnakäsitööliste kutseühing Gild - käsitöötsunftide ühendus
kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja kolooniaid hõivata ning see tekkis siis, kui suurriigid
Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Kaupmehed Fuggerid koondasid enda kätte Sm vürtsikaubanduse + ainuõigus kaubelda elavhõbedaga. Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades + õigus maarjajääga kaubelda. Pürenee ps konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. 14.saj olid tähtsaimad kaubasadamad Lissabon ja Sevilla, 17.saj kaubanduse raskuspunkt Madalmaades, kus uuteks kaubanduskeskusteks muutusid Amsterdam ja antwerpen. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st
kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja kolooniaid hõivata ning see tekkis siis, kui suurriigid
vabrikotootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad. -- Tööstuste saavutustele tuginev ühiskond. -- Leiutati diiselmootor ja esimene auto, Elektripirn, elektri mootor, patarei, telefon, traktor, kombain, kuntst väetis. -- Kujunesid uued ühiskonna kihid: palgatöölised ja vabrikuomanikud. -- Inimesed hakkasid üha rohkem linnadesse elama minema, linnad muutusid peamiselt tööstus - ja kaubanduskeskusteks. Linna elu paranes pidevalt. Linnadesse rajatakse veevärkja kanalisatsioon. Palusid tänavaid valgustas gaaslaternad. 19 saj. mugavusteks oli voolav vesi, vannituba ja WC, linnas oli kuritegevus ja kerjamine. TEEMA NR. 14 -- *Konservatism- Sai alguse Prantsuse revulatsioonist. Tekkis vastu kaaluga Prantsuse revulatsioonile. Seda pooldasid aadlikud ja riigijuhid. Nende põhimõte oli, et parem on kui ühiskonda ei muuda. * Liberalism- Põhiline seisukoht vabadus
saj keskpaigani kestnud orjakaubanduse käigus Aafrikast Ameerikasse 15 – 20 miljonit neegerorja. 2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud teadmised suurenesid varauusaja lõpuks ⅘ maakera pindalast. Euroopa kaubanduse raskuspunkt kandus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Uuteks kaubanduskeskusteks kujunesid ookeanile rohkem avatud Sevilla (Hispaania), Lissabon (Portugal), Amsterdam ja Antverpen (Holland). Hispaania ja Portugali kõrval tõusid 17.saj uuteks koloniaalriikideks Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Põhja-Itaalia kaubalinnad, mis olid olnud kuni 15.saj lõpuni peamised idamaiste kaupade vahendajad mujale Euroopasse, käisid alla. Itaalia allakäiku süvendasid Prantsusmaa ja Habsburgide vahelised
· Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus 1. Linnaelu areng a. Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: · Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. · Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. · Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. · Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. b. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: · Jõesuue, sild või sadam. · Kaubateede sõlmpunkt. · Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: · Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. · Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal.
kristlased sõdisid teiste kristlaste vastu. Kat vr õigeuks Tulemused: Usuline sallimatus kasvas ja süvenesid konfliktid kolme tsivilisatsioon vahel Kaubandust vahemerel hakkasid juhtima veneetsia ja genua Paavsti võim tervikuna langes, selle kõrval tõusis tähtsamaks kuningavõim Silmaring laienes 15. Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal Varakeskajal oli linn usujavõimukeskus, kõrgkeskajal muutusid nad käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Umbes 11.saj Selleks oli vaja eeldusi: 1. murrang põllumajanduses tuli toota rohkem kui ise tarbiti, ülejääki oli võimlaik turustada 2. töö viljakus pidi kasvama. Vähem inimesi tegi rohkem tööd, vabanesid tööjõud, kes läksid linna. Sest võeti kastusele hobune ja ratastefa hõlmader. Tekkekohad: 1. kaubateede ristumiskohad 2. põllumajanduslikult arenenud piirkondadesse. Linn laienes kontsentriliselt
Selle tagajärjel hakkas elavnema ka linnade teke. Näiteks 7. sajandil elas Euroopas 27 miljonit siis 13. sajandil oli rahvaarv Euroopas 73 miljonit. Linnad keskajal Linnade teke oli seotud inimeste liikumistega: · Kaubateede ristumiskohad · Sadama · Kirikute ja kloostrite ümber Varakeskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduses ja käsitöö keskused ja seal oli umbes 10000-20000 inimest. Konstantinoopolis oli hoopis miljon inimest. Kõrgkeskajal olid linnad jälle eelkõige kaubanduskeskusteks ja hakkas arenema rahamajandus ja pangandus. Eelkõige Põhja-Itaalia linadesse kogunes kogu finantstegevus. Hakati laenama ja tekkis liigkasuvõtmine. Tänapäevane pangandus sai alguse 14 sajandil Itaalias. Keskaegsete linnade käsitöölised spetsialiseeruvad. · Tsumpft käsitööde kogumik · Meister - · Sell meistri järejtulija · Õpipoiss rohkem koristustööline, sai selliks · Vandersell läbikukkunud sell eksamistel
Üldjoontel on peamised omadused, mis rüütlitele iseloomulikud olid säilinud, kuid need ei määra igapäevast elu. Inimesi mõjutab siiski rüütlitele omane edevus ja eputamine. Naistega käitumine on äärmiselt erinev ringkonniti. Ajalugu Page 30 Linnad 20. jaanuar 2010. a. 13:43 Kujunevad uuesti välja 13 sajandiks. Linnad muutusid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse (sadamad, jõesuudmed, antiiklinnade asukohtadesse, põllunduskeskuste lähedale). Igal linnal 2 põhitunnust: linnamüür (piir ja kaitse), linnaõigus (maaisandate ja linlaste ning linlaste endi vahelised suhted). Linna juhtis raad. Korporatiivsed: gildid ja tsunftid. Tavaline 1000-2000. 60-70 linna 10000. Üksikud 100000. Levis hansakaubandus. London - uhke linn Lombardia, Toscana - üritasid vabaneda rooma ja saksa keisrite väe alt
Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa. * Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika. * Portugali ja Hispaania omavahelised lepinugud: Tordesillas 1494 (46's laiuskraad;
Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda.
Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda.
Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad – valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda.
Pr mercantilisme, it mercante kaupmees. Eristatakse kahte merkantilismi arenguetappi: • varane • hiline (ehk hilis-)merkantilism. Feodaalühiskonna lagunemine annab maad kaupmeeste kapitalismile. Kaubanduskapitali tekkimine soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisikute kätesse, mis omakorda oli eelduseks kapitalistliku tootmise tekkimisele. Linnad, mis kogu keskaja olid kasvanud, muutusid olulisteks kaubanduskeskusteks. Kaubanduse õitseng nii oma riigi piirides kui ka riikide vahel. Suured geograafilised avastused tänu navigatsioonioskuste täienemisele võimaldavad kaupmeestel tungida üha uutele turgudele. Kulla uute leiukohtade avastamised ergutavad äritegevust ja suunavad teadust tegelema metallidega. Kuigi tootmistegevus on veel tagasihoidlik, elavneb see üha tänu kaupmeeste tulekule tootjate ning tarbijate vahele. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöördeid riiklikus korralduses
kontsentratsiooni, aga kus jookseb siit piir, seda ei saa määratleda. Asja teeb veel segasemaks aolinna mõista - varajane linn, mis olid viikingi ajal tuntud keskused nt Virta, aga linnast jäi midagi puudu. Valter Lang on eestis kontekstis kirjutanud, et aolinnadena tuleks arvesse nt Varbola..., need olid võimukeskused, aga nendest ei saanud linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast. Otsustavaks saavad arheoloogilised andmed - kas meil on tegu ristisõdade eelse asulaga, mis on kvalitiivselt erinev kui küla. Ka arheoloogiliste kaevamiste tulemused võivad olla ambivalentsed - ka siin mängib rolli koolkondlik taust
2) Rooma madalik oli avar ja tasane, seal asusid viletsamad põllu- ja soomaad, mitmed teede jäänused ja akveduktid, kõrgemüürilised keskaegsed linnad, rohkesti liikuvat vett (mägijõed, Tiber). 3) Veneetsiat ja Genovat iseloomustasid laguunid ja järved, rahulik vesi. Uue kultuuri alged arenesid kõigepealt linnades e vabades linnriikides Firenzes, Veneetsias, Genovas ja Milaanos, mis olid kujunenud tähtsateks tööstus- ja kaubanduskeskusteks juba 14. sajandil. Itaalias arvestatakse renessansiaega ca 15.-16. saj. Vararenessansi tähtsamaks kunstikeskuseks on Firenze, kõrgrenessansis, 16. saj algul kandub kultuurikese üle Rooma. Põhjapoolsetes riikides avalduvad nähtused hiljem, ca 1500-1630. a, Eestis ca 1520/30-1650. a. FILOSOOFIA Algab humanismiajastu. Renessanss oli klassikaliste kunstiväärtuste ja intellektuaalsete püüdluste taassünd. Renessansi inimese maailmapildis oli Jumal endiselt kõige kõrgemal, kõige
annaabi.ee 
