Aurumasin (2)

Kehra Gümnaasium
Liis Aunapuu
Aurumasin
Referaat
Kehras 2008
1782 . aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina . Talle toodi kord parandada Thomas Newcomeni valmistatud aurumasin. Watt uuris Newcomeni mudelit tähelepanelikult ja leidis, et aurujõu kasutamine masina liikumapanemiseks on hea idee, kuid veendus samas, et Newcomeni lahendus polnud kõige õnnestunum - masina jõudlus oli väike, kütusekulu aga suur. Nimelt tuli James Wattil mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma.
James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru ehk silinder . Silindris aga paiknes kolb . Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks".
Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks kasutati vilja peksmisel auru-rehepeksumasinaid, mis kergendas suuresti põllutööliste vaeva. Esimene selline rehepeksumasin toodi Eestisse 1867. aastal. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud.
Aurumasinate kasutuselevõtt pani alguse tööstuse laiaulatuslikule arengule. Tööd, mis enne tehti käsitsi, oli võimalik teha  masinaid kasutades. Kuna tööstus arenes, tekkis järjest suurem vajadus toodangut transportida ning tööstusettevõtetele toorainet tuua. Selleks oli tarvis transpordivahendeid. 1825. aastal valmistati esimene aurumasin- rong . Jõgedele ilmusid aurulaevad ja 1830. aastatel sai tänu auruveduri konstrueerimisele alguse raudtee võidukäik. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid . Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine . Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks.
19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin , võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad , milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid , mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel . Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub . Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Aurumasinaid ja sisepõlemismootoritega masinaid võib nimetada soojusmasinateks. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma.
Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks, söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt .