Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaubandusettevõtte juhtimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kauban, turus, institutsioonid, kaubandusettevõtte, kaubandusettevõte, äritüüp, turustusahel, müüja, turg, mikro, tatud, jaekaubandus, käsitlus, sortimen, kombi, kaubad, prob, jaekaubanduse, kombinatsioon, nõudlus, dala, hulgimüüja, käive, suse, kaubanduskeskus, kontseptsioon, subjektid, likku, kombinatsiooni, pakkuja, marginaal, tarbekaup7. Kaubanduses sõltub turundusulatus turundussuunast-sihtturust. Juudi kõnekäänd:Kaupmehe edu saladus ei peitu mitte osavas müügis, vaid soodsas sisseostus. 8. Müügiturud on kaubanduses valdavalt lokaalsed või regionaalsed. 9. Ostuturud aga võivad olla lausa globaalsed ja sõltuvad suurel määral kaubandusharust ning äritüübist. 10. Kui ostuturul tuleb tegemist teha äriparnetitega, siis müügituru moodustavad põhiliselt üksiktarbijad. · Turg on kohaks kus kohtuvad tarbijate nõudmised ja pakkumised. · Turundus on tarbija käitumise ning vajaduste jälgimine ja ennetamine. · Siseturg-kaupluse müügisaal, koht kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine Kaubandusturunduse eripära · Kaubandusettevõtted on need, kes ise valivad ja teostavad oma turunduse strateegiat ja taktikat eesmärgiga saavutada paremat äripotentsiaali ja konkurentsieeliseid.
Kaubandus professioonina tekkis siis, kui üheskoos toimisid järgmised tingimused: • vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks tööjaotuse süvenemise tõttu; • toodeti rohkem kui enda vajadused; • toodeti müügiks ja tundmatule; • eraomandi teke – töövahend ja toodang kuulus tootjale; • üldise vahetusväärtuse – raha kujunemine; • eriliste vahendajate – kaupmeeste kihi kujunemine. Siseriiklik ning rahvusvaheline turg. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Tööjaotuse arengu tagajärjed Tööjaotuse areng lõi eeldused kaubanduse kujunemiseks vahetus(müügi-)funktsiooni tootjatelt eraldumise tõttu, muutudes selle erilise inimgrupi põhitegevuseks. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus vs arenenud vahetus Kaubanduse spetsiifika arenenud vahetusega võrreldes: • ostu-müügisuhete materialiseerumine – on tekkinud
Hulgi- ja jaekaubanduse põhierinevused on järgmised: · kuna hulgikaubanduses on ostu- müügitehingud mahult suuremad, on ka hulgikaubandusettevõtte turuala suurem kui jaekaubandusettevõttel; · kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgikaubandusettevõtte äripoliitikas vähem tähelepanu kaubandusturundusele. Hulgikaubanduse erinevus jaekaubandusest ja vahenduskaubandusest Kaubandussektor Tunnus jaekaubandus hulgikaubandus vahenduskaubandus Tehingu Jaoti (en detail), Hulgi (en gros), suurte Valdavalt hulgitehingud suurus üksikesemetena kogustena Ostja Üksiktarbija, harva Suur-ja vahetarbija, Enamasti suurtarbija suurtarbija harva üksiktarbija Kaup Tarbekaup Tarbe- ja tootmiskaup Teenus (vahendab nii tarbe-
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
Anna ülevaade ühe oma õpitavas valdkonnas tegutseva ettevõtte tegevusest. Ettevõtte tegevuse kirjeldamisel pööra tähelepanu järgmistele punktidele: ettevõtte nimetus, asukoht, ettevõtlusvorm, FINANTSEERIMISE ORGANISEERIMINE asutamise aeg ja ajalugu, tegevusvaldkond, ettevõtte kaubad ja teenused, ETTEVÕTLUSVORMI VALIK turg, konkurendid, ettevõtte tööjõud, organisatsioonisturktuur. Tee seda praktikaaruandes! Siia võid teha olulisi märkuseid! 2.4FÜÜSILISEST Ettevõtte asutamine OSA - USALDUS TÄIS - AKTSIA - TULUNDUS - ISIKUST ÜHING ÜHING ÜHING SELTS ÜHISTU ETTEVÕTJA (OÜ) (UÜ) (TÜ) (AS)
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii].
0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon"
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.....................................................................................16 5 AASTAD 1956 KUNI 1958............
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4
Tulemusena hakkab kurss New Yorkis langema ja Frankfurdis tõusma. Ilma sellise arbitraazita ei saaks rääkida ühtsest valuutaturust vaid tegemist oleks erinevate valuutaturgudega iga valuuta jaoks. Tabel 11.1 iseloomustab kolme punkti arbitraazi. Tabel 11.1. Kolme punkti arbitraaz Turg Vahetuskurss New York Frankfurt London EUR/USD 0,95 0,95 - USD/GBP 0,70 - 0,70 GBP/EUR - 1,60 1,60 Kolm samaaegset tehingut tooksid praegu kasumi arbitraazist: 1) Ostes 1 miljoni naela eest eurosid saame 1,6 miljonit eurot
lähtealus, 2. fookus, 3. vahendid 4. eesmärgid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja- lähtealus (tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused) 2. Tootja võimalused- fookus 3. Kättesaadavus, madal hind- vahendid 4. Kasum mastaabisäästult- eesmärgid Tootekontseptsioon: 1. Toode- lähtealus 2. Toote omadused- fookus 3. Tootearendus ja kvaliteet, innovatsioon - vahendid 4. Kasum kvaliteedilt- eesmärgid Turunduskontseptsioon 1. Turg - lähtealus 2. Tarbija vajadused ja soovid - fookus 3. Juhitud turundus (4P mudel)- vahendid 4. Kasum kliendi rahulolult- eesmärgid Müügikontseptsioon 1. Firma- lähtealus 2. Tooted- fookus 3. Müük ja reklaam- vahendid 4. Kasum käibe kasvult- eesmärgid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon 1. Ühiskond 2. Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid 3. Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus 4
Näost-näkku – müük esinduses, ukselt uksele või üritusel Müüa distantsilt – postimüük, e-kaubandus, telemarketing Kaudne kanal liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib, aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Vahendajate põhitüübid: • agent - tootja seaduslik esindaja • hulgimüüja - müüb teistele vahendajatele, enamasti jaemüüjale • maakler - täidab piiratud müügifunktsioone, vahendab ostja ja müüja tehinguid üldjuhul ilma nende omavahelise kokkusaamiseta • müügiagent - nõustub maha müüma tootaja kogu-toodangu kindla komisjonitasu eest • jaemüüja - müüb lõpptarbijale Jaotuse intesiisvus: • Intensiivne jaotuskanal võimaldab väga paljude tarbijate juurdepääsu kaubale, lubades sellega tegeleda enamikul jaemüüjail. Näiteks: toidukapade jaotus on intensiivne
Mõistmaks, kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · majapidamised · ettevõtted · valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Rahvamajanduslik ringkäik Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu.
müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. 3. SIHTTURUNDUS Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), 5 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida, kas tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased (homogeenne turg) või täiesti erinevad (heterogeenne turg). Viimasel juhul vajab turg segmentimist. Selleks jaotatakse koguturg
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
...........4 21990 ALGUSE ÄRITEGEVUS...............................................................................................5 3KAUBANDUS KETTIDE ARENG........................................................................................7 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS...................................................................................10 5E-KAUBANDUSE ARENG..................................................................................................13 6INTERNETIKAUBANDUSE TURG....................................................................................14 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................16 LISAD......................................................................................................................................17 SISSEJUHATUS
Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle
! Tootmiskontseptsioon-Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav.“Tooda!” oli ettevõtja motoks 100 aastat tagasi. Tootekontseptsioon-Tarbija ostab kvaliteetseid ja oma hinda väärt kaupu. Pakkuja suunab energia tootearendusse, turustamine ja tarbija rahuldamine pole eriti oluline. Andke ostjale valida! Müügikontseptsioon-ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid. Tarbijad ostavad üksnes seda, mille vastu müüja suudab huvi äratada! Turunduskontseptsioon: eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskontseptsioonis tuginetaksese tarbijate vajadustele ja nõuete väljaselgitamisele ning rahuldamisele. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate
väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse). 3 3. Müügikontseptsioon Aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük). 4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist
toodete arvuga Tooteseeria on liiga lühike kui kasumit saab suurendada sinna toodete lisamisega ja liiga pikk kui kasumit saab suurendada toodete eemaldamisega. Tooteseeriat saab venitada ehk ettevõttes suurendab tooteseeriat väljapoole senise tooteseeria piires. Venitada saab ülespoole, kui toodete mainet soovitakse muuta paremaks ja eksklusiivsemask. Venitamine allapoole , kui lisatakse tooteid mis on odavamad ja lihtsamad või kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on katmata turg ja tahetakse konkurentidest ette jõuda. Võib venitada ka mõlemale poole korraga kui ettevõtte sortiment on keskel, seega lisatakse hinnalt odavammaid ja eksklusiivsemaid tooteid. Tooteseeria täiendamine, tähendab et tootesarja piires lisatakse uusi tooteid aga sihtsegment jääb samaks. Oluline on jälgida et tooteid ei tekiks liiga palju, sest see võib tarbijad segadusse ajada. Lisatavad tooted võiksid olla olemasolevatest märgatavalt erinevad. Bostoni maatriks
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb suurendada kulutusi reklaamile, et eristada toodet konkurentide omast ning stimuleerida müüjaid, et kaitsta tootele ruum poeriiulil ja laos. Turundaja kasutab küpsusfaasis: a. toote muutmist parandab kvaliteeti, annab tootele uusi omadusi, muudab toote väljanägemist; b. turu muutmist üritab tõsta kasutajate arvu ja intensiivistada kasutamist; c. turundusmiksi muutmist mängib hinnaga, pakub lisateenuseid, tõhustab vahetut müüki. Turg küllastub tootest ja kui käive ei kasva, tuleb hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse. 5. Langusfaas Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam)
Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb suurendada kulutusi reklaamile, et eristada toodet konkurentide omast ning stimuleerida müüjaid, et kaitsta tootele ruum poeriiulil ja laos. Turundaja kasutab küpsusfaasis: a. toote muutmist – parandab kvaliteeti, annab tootele uusi omadusi, muudab toote väljanägemist; b. turu muutmist – üritab tõsta kasutajate arvu ja intensiivistada kasutamist; c. turundusmiksi muutmist – mängib hinnaga, pakub lisateenuseid, tõhustab vahetut müüki. Turg küllastub tootest ja kui käive ei kasva, tuleb hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse. 5. Langusfaas Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam)
Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg);
Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, kuidas seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms Transportida saab: Maantee, õhu, raudtee, vee, toru, interneti, robotite ja droonide kaudu Turustuskanalite liigid • Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla, turg jne) • Hulgimüük • Internet (konkreetne portaal) • Mobiili kaudu • Otseturundus Otseturundus on turundusmeetodite süsteem, mille eesmärgiks on teenida ettevõttele kasumit müües tooteid võimalikele ja olemasolevatele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega. Otseturunduses võidakse kasutada vajadusel ka vahendajaid. Otseturundus võimaldab: Keskenduda kasumlikele klientidele; Luua eeliseid konkurentide ees; Kujundada klientidega
perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
OLEMASOLEV UUS O L E M A EKSPANSIOON TOOTE S TURUL O ARENDAMINE L T E V U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine, sügavam sissetungimine turule -- tegevuse intensiivsemaks muutmine samal turul ning sama tootega. Turu laiendamine tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
· orienteeritus tarbijale; · turu valmisolek äriidee realiseerimiseks; · vajalike teadmistega inimeste olemasolu; · realiseeritavus - võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne). · mingil põhjusel raskesti kopeeritav 17. Võimaluse aken mõiste. "Võimaluse aken" on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: · Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. · Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 18. Ettevõtja ärivõimaluste märkajana ja ärakasutajana. Võimaluste allikad. Ärivõimaluse leidmiseks: Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi), leia ja lahenda probleem, täida lünk turul.
* Ehitusinvesteeringud 2,0 AP * Kinnisvaraökonoomika 3,0 AP * Linnamajanduse korraldus 3,0 AP * Plaanimine ja turg 2,5 AP * Kinnisvara haldamine 3,0 AP * Lõputöö 15,0 AP Ehitustehnika õppesuuna bakalauruseõpe: * üldõpe 50 AP * ehitustehnilised ained 54 AP * majandusained 31 AP
· Järgmise tasandi mõõdikud (3): · Väljalase (throughput) määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive-muutuvkulud · Laoseis (inventory) raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa · Tegevuskulud (operating expense) kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks Piirangute liigid 1. Võimsus, maht, ressursid 2. Aeg 3. Turg 4. Tegevuspoliitikad 5. Inimfaktor (hoiakud ja käitumine) 14. Laovarude roll Varud loovad puhvri tarneahelas nõudluse ja pakkumise vahel. Suurte varude omamine võimaldab ettevõttel ja ka kogu tarneahelal kiirelt reageerida nõudluse muutusele ja kliente kiirelt teenindada. Kuid ei tohi unustada, et varude tootmine ja ladustamine on kulu ja kõrge efektiivsuse tagamiseks tuleks varude kulud võimalikult madalad hoida. Miks hoida varusid?
• Järgmise tasandi mõõdikud (3): • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive-muutuvkulud • Laoseis (inventory) – raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa • Tegevuskulud (operating expense) – kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks Piirangute liigid 1. Võimsus, maht, ressursid 2. Aeg 3. Turg 4. Tegevuspoliitikad 5. Inimfaktor (hoiakud ja käitumine) 14. Laovarude roll Varud loovad puhvri tarneahelas nõudluse ja pakkumise vahel. Suurte varude omamine võimaldab ettevõttel ja ka kogu tarneahelal kiirelt reageerida nõudluse muutusele ja kliente kiirelt teenindada. Kuid ei tohi unustada, et varude tootmine ja ladustamine on kulu ja kõrge efektiivsuse tagamiseks tuleks varude kulud võimalikult madalad hoida. Miks hoida varusid? • Nõudluse/pakkumise hooajalisus
annaabi.ee 
