Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KATEGOORIA JUHTIMISE MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kulukate, kuluarvestus, käive, ringlus, mõõdikud, kumulatiivne, ringluskiirus, tarnijate, jaehind, rentaablus, raili, netokäive, juurdehindlus, brutokasum, arvestamine, koondamine, puuvili, köögivili, viiele, tegevuskulud, koondtabel, tootlikkus, lektor, kuusik, lvrkk, mõdriku, edukuse, adekvaatne, võrdlusbaas, sihtväärtus, ostame, kahjumKulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu
Empiiriline uuring teostatakse tootmisettevõttes AS. Ettevõtte põhitegevusalaks on klaasplastist lipumastide tootmine, jae- ja hulgimüük ning lipumastide montaaži- ja transporditeenuse osutamine. Kuna AS tootmispotentsiaal ei ole kaetud, tegeleb ettevõte aktiivselt uute ideede otsimisega ja kalkuleerimisega. Äriideeks on tänavavalgustuspostide tootmine ning ettevõtte tegeleb info kogumisega antud projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks;
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum Negatiivne, väik
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž PARETO ANALÜÜS Referaat Pärnu 2015 Sissejuhatus Pareto analüüs on nimetatud 20. sajandi Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto (1848- 1923) järgi. Teadlane pani tähele, et ühiskonnas jaotuvad ressursid ebaühtlaselt – suurem osa ressurssidest koondus väheste inimeste kätte. Seda avastust nimetatakse mitmeti – Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20-reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Jätkates antud teema uurimist, leidis Pareto, et tegemist on väga universaalse printsiibiga, mis kehtib pea igas eluvaldkonnas, ja seda vaatamata ajale, ühiskonnakorrale või muudele välistele tingimustele. Pareto 20:80 reegel on ka ABC analüüsi ehk tegevuspõhiste kulude analüüsi (activity based costing) aluseks. Pareto 20:80 printsiip ning ABC analüüs on suuresti kaasa aidanud tänapäeva (äri)maailma kujunemisele, mõjutades nii ettevõttete (eriti kvaliteedijuhtimise, toot
Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse alternatiivvarianti eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. LOENG 3 Tellimuspõhine kuluarvestus Tellimus kuluarvestuses: teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina. 1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted.
..................................................................................13 Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs.............................14 Kuluterminoloogia finantsaruannetes................................................................................15 Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):................15 Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15 Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18 Kulude jaotamine...............................................................................................................20 Kulude jagamise eesmärgid.......................................................................................20 Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine.........................................................21
8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine
kulusid. Iga otsus ja tegevus on kulukäituriks, need mõjutavad kulutusi. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, tegur või koefitsent, mis põhjustab muutusi kulukandjas, tegevustes, ressurssides ning nende kasutamises, kuludes/tuludes, mille alusel jagatakse tootmise üldkulud kulukandjatele. Kulukäiturite liigitus: · Mahupõhised otsesed töötunnid- ja tööjõukulu, toodete arv, masintunnid jne. · Tegevuspõhised mõõdikud, mõjurid, jaotuse alused. · Struktuuripõhised skaala, kogemus, tehnoloogia, komplektsus. · Juhtimislikud tööjõu hulk ja pühendumus, suhted tarnijate ja klientidega jne. 6. Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele Kulude paigutamine on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastavata
erinevate ettevõtete ja nende osade vahel teha tõepäraseid kuluvõrdlusi; Professionaalne ekspertiis sageli kaasatakse kuluarvestuse süsteemide väljatöötamisse konsultante või tippspetsialiste, mis tagab kuluarvestuse süsteemide kõrge kvaliteeditaseme ja optimaalsed investeeringud, eriti väikeettevõtete jaoks; Alus andmetöötluseks ühtne kuluarvestus teeb erinevate ettevõtete arvestussüsteemi juurutamise kergemaks. Erinevate kulude jaotused ja aruannete vormid vähendavad märgatavalt kuluarvestuse süsteemide juurutamise efektiivsust; Personalikulud ja personali paindlikkus sarnased kuluarvestuse süsteemid võimaldavad madalamatel juhtimistasanditel kasutada madalama tasemega personali, vähendades personalikulusid ja suurendada personali asendusvõimalusi.
............................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus................................................................................................................8 1.2.Lepingu kuluarvestus.................................................................................................................. 9 1.3.Partii kuluarvestus..................................................................................................................... 10 1.4.Projekti kuluarvestus.................................................................
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana; 2. Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatüvjuhtimise asemel; 3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püütakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela.; 4. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. 14. Tegevuspõhine kuluarvestus keskendub tegevustele, mida ettevõte teeb toote valmistamiseks. Kulu kandjaks on tegevus.
See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest;
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus
Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. 6. Mis on EVA ehk majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 8. Kuidas saavad organisatsioonid kaupadele väärtust lisada? Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb. 9
tootmismeetoditest tulenevad • Ettevõttes töödeldakse infot spetsiaalsete võimaluste kohta: • Vesteldes töötajate, klientide ja konkurentidega • Lugedes eriala- ja ajakirjandust • Jälgides harustatistikat • Ettevõtet huvitab: 14 • Milliste konkurentide (toodete) käive kasvanud • Millised kliendigrupid kiiremini arenenud • Millised on olnud ja milliseks kujunevad tulevikus tehnoloogiate arengutrendid Ettevõtte määratlemine turul • 2) Milles peituvad põhilised šansid, lähtudes minu turust ja keskkonnast, näiteks: – Klientide uued vajadused tootegrupis A (nt koduteenindus) – Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus
. o TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, .. o TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel. o Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on: turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine,
· Tarneahela suhtehaldus (läbirääkimised, suhete hoidmine) Logistika arengusuunad Eestis · Transporditeenuste väljasttellimine · Ettevõttevaheliste partnerlussuhte areng · Kasvav tähelepanu laondusel · Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel · Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv · Jaekaubanduse kontsentratsioon · Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine · Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses Süsteemsus logistikas · Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud süsteemina) · Logistika juhtimise kolm tihedalt seotud põhikontseptsiooni on kogukulude, kulude kompromissi ja suboptimeerimise (tegevusvaldkonnad eraldivõetuna) vältimise kontseptsioon. Kogukulude kontseptsioon · Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas säilib
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine
. o TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, .. o TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel. o Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on: turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) · Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs,
. o TIS vajalikuks koostisosaks on: andmete töötlemise ja analüüsi allsüsteem - statistilised meetodid, mudelid, .. o TIS iseloomustab kindel struktuur, töötajatevahelised seosed, arvutisüsteemid ning protseduurid. Info peab olema täpne ja vajalik turundusotsuste langetamisel. o Olulisteks jälgitavateks valdkondadeks on: turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) · Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs,
Tulem peab olema kogukulude vähenemine. suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine Juhul kui iga logistika osakond hakkab töötama maksimaalse võimsusega, siis kokkuvõtvalt hakkavad allüksused üksteise vastu töötama ning vähendavad logistilist tõhusust. Puudub koostöö ja meeskonnahuvidega arvestamine. fragmenteeritus (fragmenteerituse tagajärjed)- Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused:
(kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, kestvusega 7-10a (min 2000 , max 6400-tähtaeg on üle aasta); kapitali rent(on uue tehnika soetuseks ja tagatiseks on need samad ostetud seadmed (oma finantseering 10% kogu summast, tähtaeg kuni 7a)). Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved, arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus) Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; muutuvkulu- on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele,
13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast ? Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena. Nii tarnijad kui kliendid on kaasatud planeerimisprotsessi. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana, mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. 14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest ? Toimingupõhine kuluarvestus eraldab kulud tegelike toimingute ja ressursside järgi, kaasa arvatud kulud , mida traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus nimetab üldkuludeks. Seega võimaldab ABC kuluarvestus välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega. 15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 klienditeeninduse mõõdikut) ?
Kasutatakse tagasiside terviku käitumise mõistmiseks. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm logistilise juhtimise kontseptsiooni (hankelogistika, materjalilogistika jajaotuslogistika) moodustavad kokku integreeritud logistika juhtimises kontseptsiooni. 7. Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus? Käive (müük): tegevuskulud (töötasud, materjalid, üldkulud, maksud) kapitalikulu (kapitali hind*kasutatud kapital) = EVA EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. EVA iseloomustab väärtust, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlust, mida võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks
1. MAJANDUSARVESTUS MAJANDUSARVESTUS Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) Financial accounting Maksude arvestus tihedalt seotud raamatupidamise arvestusega Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning Siseaudit jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute õigsust, juhtimisotsuste õigsust, seadustest
16 NÄIDE Ettevõte toodab toodet nimetusega VILE, mille müügihind on 50kr tükk ja seda valmistatakse ainult ühest liigist materjalist. 1.MÜÜGIPLAAN I II III IV A Müügikogus,tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 Müügihind kr/tk 50 50 50 50 50 Kokku käive,kr 100 000 250 000 400 000 550 000 1 300 000 1.1. LAEKUMISTEPLAAN Oletame, et 60% laekub samas kvartalis, kui müüsime 40% järgmises kvartalis. I II III IV A Laekumata arved per. algul 80 000 - - - 80 000 I kvartali müügist 70 000 30 000 - - 100 000
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus .......................................................................................................
See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 7. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive – (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga
Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid.
annaabi.ee 
