● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aastane) ● 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. (59 aastane)
keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures. 1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest. Peale akadeemilise töö ülikoolis oli Heino Liimets ka ühiskondlikult väga aktiivne. 1967 valiti ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks-tegevliikmeks
vanglas, 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema koos lapsega Vastse-Kuustesse. 3 Karjääri algaastad Aastail 1980 1985 oli Savisaar Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). Aastal 1987 sai Edgar
* 1966 lpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis * 19661968 ppis Tartu 7. Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10
aastal hõbemedaliga. 1947-1952 õppis Ta TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Detsembrist 1953-1956 õppis aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures. (A. Liimets 1998) "Pärast aspirantuuri oli lühikest aega õppejõud Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris. Alates detsembrist 1956 töötas H. Liimets Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetaja, vanemõpetaja, dotsendina (1966. aastast), kateedri juhatajana (1963-1975)." (A. Liimets 1998:9) 1959.aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse "Koolisisese metoodilise töö süsteem" eest. (A. Liimets 1998)
Lepo Sumera 8.05.1950– 2.06.2000 Elulugu O Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Looming Romaanid "Kolme katku vahel" I–IV (1970–1980) "Keisri hull" (1978) "Rakvere romaan" (1982) Jutustused "Mardileib" (1973)
''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2006.a asutas koos K. ja E. Vaikrega Järvakandis Klaasistuudio OÜ. Kõigi nende aastate jooksul on ta teinud palju klaasitöid nagu Liivakellad, Flöödid, Õhtu, Öö ja päev, Sõsarad, Sõõrid, Veesilm, Jääsilm, Hetk, Õis, Victoria, Johann Kunckel, Tervist
P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel
Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958
19941996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor, Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja 19931994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor 19891993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener 19811983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener 7 2.2 Siim Kallas Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3] Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003 Isiklikku: Siim Kallas on abielus, tal on poeg ja tütar, oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina. 1995 suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna
06.2006 Tallinn o Oma põlvkonna üks huvitavaim helilooja ja pedagoog. o Õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakoolis (Veljo Tormis). o 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium(Heino Eller). o 1979-1982 Moskva Konservatoorium. o Oli Eesti Heliloojate Liidu juht. o On olnud ka kultuuriminister. o Helirezissöör Eesti Raadios(1971-80) o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o
Elukäik Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal-ja rakenduslingvistikat.Ta töötas 19641972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris, oli 19681970 eesti keele kateedri aspirant ja 19741980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 19831988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.Hiljem on ta tegutsenud vabakutselisena. 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Alates 1968
Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks
Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastatel 19921995 Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees." Savisaare Ametikohad:19731976 Ahja Keskkooli õpetaja, 19761977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja, 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees, 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud ja dotsent, 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja, 19881989 juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor, 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees, 1990 Eesti NSV majandusminister, 19901992 Eesti Vabariigi peaminister , 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige, 19921995 Riigikogu aseesimees, 12. aprill 10
raadiumravi keskus Eestis. J. Haldre initsiatiivil rajati 1939. a. naistekliiniku ruumes Radioloogia instituut ja -kliinik. Pärast sõda hakati röntgenravi teostama ka 1946. a. avatud onkoloogia hospitalis, 1949. a. moodustati ühtne radioloogia ja onkoloogia kateeder. Pärast prof. J. Haldre surma 1949. a. suleti Radioloogia instituut ja -kliinik ning ühendati onkoloogia ja sisehaiguste kliinikutega. 1950. -80. a. toimus radioloogia-alane uurimistöö sisehaiguste propeteutika kateedri koosseisus. Sellel ajal kasutatud aparatuur pärines Nõukogude vabrikutest, kasutati ka gammakiiritusravi seadeldisi, mis olid valmistatud Narva tehases "Baltijets". Tegutsesid radioloogid: Laos Koskvee (1909-1991) - õpetas välja terve põlvkonna röntgenolooge Eesti meditsiiniasutustele; Elmar Haldre (1916-1990) - kindlustas radioloogia edasiarendamise 1950.-60. üleminekuaastatel, ja HiIja Sibul (s. 1924). 1980. a
a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik. o Õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Samuti lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas. o Ta töötas joonistusõpetajana, maaliõppejõuna, monumentaalmaali kateedri juhatajana ning alates 1949.a. tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Rõdul (1966) Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed. Evald Okas (1915-2011) o Evald Okas oli eesti maalikunstnik ja graafik. o Hariduse omandas Nõmme Linna 1. Algkoolis, Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, astus 1939.a. Riigi Kõrgemasse Kunstikooli.
veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971
Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine.
masinatehase meistri pojana. 1928 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor
Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine.
ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus Aastast 1982. dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest
Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus Kassetipõlvkonna tulek luulesse- Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel jt. 1960 valmib uuslaululava Tallinnas 1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund"
Ullo Toomi 1963 toimus esimene tantsupidu Ullo Toomi juhtimisel. Selleks ajaks oli rahvatants saavutanud oma populaarsuse Ullo Toomi Tantsupidu 1999 13 Rahvatants Mait Agu 1976 asutas Mait Agu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge MAIT AGU (19511998) tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14
Ta uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. Ta töötas kaks aastat EKP Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees. Töökäik · 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener · 19811982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414. sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval; oli roodukomandöri asetäitja poliitalal; arvati reservi vanemleitnandina · 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener · 1985 EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktor.
1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. Savisaar oli 19801985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 19881989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes "Edasi" IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar
käima. Kuni teismeeani oli tema arvates kool halb koht, kuhu ei tahtnud kunagi minna. Talle meeldis rohkem lugeda raamatuid ja unistada. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli ja peale seda läks õppima 1958-1964 Tartu Ülikooli prantsuse filoloogiat. 2 1.2 Elu teine pool Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem Tallinna Botaanikaaias nooremteadur ja pärast vaneminsener. Seal tuli tal tegeleda palju inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja
M. Gorki nimelise töökoloonia asutaja. ( minu isiklik lemmik) Ain Nurk 1904-1985 5 Pedagoogika Tasapisi hakkas muutuma hoiak, et õpetaja on vaid teadmiste kasutaja mitte selle tootja, uue mõtteviisi poole, mis käsitleb õpetajat ennast reflekteeriva praktikuna ehk aktiivselt oma tööd arendava ja uuriva spetsialistina. Esimene õpetajate uurimiskursus loodi dotsent A.Elango initsiatiivil TRÜ pedagoogika kateedri baasil 1962. Aasta jaanuaris. Idee luua uurimisrühm teoreetiliste huvidega õpetajatest oli tekkinud juba 1930. Aastatel. Nüüd asuti seda realiseerima.Eesmärgiks oli anda kindla organisatsioonilisel alusel (kursusena) võimalus pedagoogiliseks uurimustööks asjast huvitatud haridustüütajaile, kus juures tagatud oleks lühike teoreetiline õpe , juhendamine ja kursuslaste koostöö, peeti silmas ka järelkasvu koolitamist aspirantuurile.
polevat kasu. Artiklis väljatoodud uurimus näitab ka, et vaimse alaarenguga noortel on puudused iseseisva elu organiseerimisel, vaba aja veetmisel ning harrastustes, kindlasti oleks vaja teaduslikult põhendatud kasvatustöö programme. ,,Abikooli lõpetanute sotsiaalsest ja tööalasest adaptsioonist." V. Vääranen, TRÜ eripedagoogika kateedri õppejõud Nõukogude Kool, 1977 a. detsember 1979 a. märtsi väljaandes kajastatakse isiksuse kujundamise probleemist erikoolides, sest anomaalsete laste arengu iseeneselik kulg on mitmesuguste defektide tõttu pärsitud. Artikkel räägib, kui oluline on lastele kõne, kuidas mõjutab kõne puudulikkus õpilase psüühikat, mis omakorda põhjustab sekunadaarse vaimse arengu mahajäämuse. Mõningaid
· 19. saj eraldati taimsest materjalist mitmed puhtad alkaloidid Farmakoloogia ja Tartu · Arstiteadust on Tartu Ülikoolis (Academia Gustaviana) õpetatud selle avamisest 1632.a. peale. · Omaette kursusena ravimite nimeõpetus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppekavas 1689.a. · 1847.a. asus professori kohale Rudolf Buchheim, asutas omal kulul oma elukohas laboratooriumi · Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht · 1867. asus farmakoloogia kateedri juhi kohale Professor Oswald Schmiedeberg · Populariseeris oma teadusliku tegevusega farmakoloogiat kui iseseisvat distsipliini · Isoleeris alkaloid muskariini (kärbseseenest) ja antagonistide uurimisega pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale Kliinilised ravimi uuringu faasid: I faas - Ravimi esimene manustamine inimesele (terved vabatahtlikud) II faas -Ravimi kliinilise toime esimene hindamine III faas - Kogu ravi efekti täies mahus hindamine.
tutvustada eesti tantsu ja elustada vanu rahvatantse seltskondades ning pidudel. Rahvatantsu populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a jooksupolka), vaid ainult esitustantsudena. Raudkatsil on siiski oluline teene selles, et meil leidub vanade allikate põhjal loodud kaasaegselt mõjuvaid rahvuslikus stiilis ja lavalise väärtusega tantse. 1976. aastal asutas Mait Agu (1951-1998) Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge, kes suudaksid anda edasi rahvapärast tantsu, koolitada uusi tantsijaid ja anda oma panuse eesti tantsu arengusse üldiselt. Agu oli võimekas tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat väga erinevates zanrites. Tema oli meie tuntumaid rahvatantsude moderniseerijaid, kelle tööd iseloomustavad moodsatele poplugudele seatud rahvatantsu, karaktertantsu ja balleti sugemetega koreograafiad, mida esitati
Lepo Sumera on töötanud helirežissöörina Eesti Raadios (1971-1980). Hea suhtleja ja organisaatorina oli ta hinnatud ka ühiskondlikes ameteis. Ta on olnud Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). 1993. aastast kuni elu lõpuni oli ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Laia silmaringiga inimesena oli Sumera ka väga hinnatud õppejõud. 1981. aastast oli ta Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastatel 1988-1989 ka kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). Lepo Sumera teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USA-s, Kanadas ja Austraalias. 1988. ja 1989. aastal pidas ta loenguid Darmstadti uue muusika suvekursustel ning 1992. aastal Karlsruhe muusikakõrgkoolis
auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 295) Liidia Poska-Teiss (6. aprill 1888- 14.mai 1956) ...Eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog. Lõpetas 1914 Peterbutis naiste loodusteaduslikud kursused loodusteaduste õpetamises ja histoloogias. Aastal 1917 töötas V. Behterevi nimelises psühhoneuroloogiainstituudis histoloogia ja embrüoloogia õppejõuna. 1944- 1956 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis tsütoloogia ja geneetika kateedri professor ning 1956. aastast arstiteaduskonna histoloogiakateedri juhataja. Avastas Eestis elava rohekärnkonna, tegeles kahepaiksete ja limuste ning nende sugurakkude uurimisega. [http://et.wikipedia.org/wiki/Liidia_Poska-Teiss] (30.03.2008) Hans Remm (26. augustt 1929-21.juuli 1986) Lõpetas 1952 bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. 1952-1986 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud ning 1984. aastast juhataja. Ta uuris liblikalisi, mardikalisi ja kahetiivalisi.
P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel
Pidulikul puhul vahetavad nii poisid kui tüdrukud argipäevase krae piduliku, valge siniste triipudega krae vastu. Vanalinna Hariduskolleegiumis on koolivorm kasutusel 1.9. klassini. Rocca al Mare Koolis on vorm kohustuslik alates 1. oktoobrist 2001. Iga õpilane võib valida sobiva komplekti ja valik on suur, mis muudab vormi laialivalguvaks ja kaotab selle mõtte. Rahvuslik koolivorm Rahvusliku koolivormi idee autor on Viljandi Kultuurikolledzi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri juhataja Anu Raud. Esimesena said sellise vormi 1999. aastal Viljandimaa Halliste põhikooli õpilased - kampsuni, millesse on kootud vanad Halliste mustrid. Iga lapsevanem pidi maksma 60-100 krooni, palju vähem, kui tegelik valmistamise hind. Ülejäänud osa maksid sponsorid. Rahvuslikud vormiriided on kasutusel veel sama maakonna Raudna põhikoolis ja Viiratsi algkoolis ning Kihnu põhikoolis. 28 aastat
aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ta ülikooli. Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas erapraksist, keskendudes kõrva- nina- kurguhaigustele. Koppel oli 1920-28 Tartu ülikooli rektor ja sisehaiguste polikliiniku juhataja, organiseeris ülikoolis kõrva-nina kurguhaiguste kateedri (1904). Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja "Tervis". Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis "Vanemuine". Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise
ebaproportsioonaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kohutavalt kitsates mustades pükstes. Liigutustes midagi tõesõna napakat. Ta oli veidi üle neljakümne ja liikus tänaval selle ea kohta pigem pisut vanameheliku sammuga. Tal olid ka veidrad nõksud. Aeg-ajalt lõi ta kellegi ees seisatades kannad uskumatuplaksatusega kokku. Ise samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas. Ta oli selline õpetaja, kes istus kateedri, võttis ajalehe ja lasi õpilastel tööd kirjutada. Tal olid augud ajalehtedesse lõigatud ja nii jälgis ta klassis spikerdajaid. Positele meeldis Tooder rohkem, nende arvates sattusid nad paraja portsu otsa. Loomulikult nad kahetsesid magneesiumi plahvatust. Hr. Trump Hr. Trump andis Wikmani gümnaasiumi abiturientidele kosmograafiat. Poistega oli tal üksainuke tund nädalas, esmaspäevahommikul esimene tund. Trump'ile oli siiamaani hüüdnimi
Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938. aastal algas Krossi õppetöö Tartu Ülikoolis. 1944. aastal lõpetas ta õigusteaduskonna. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990) 1.3. Eluraskused Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistendina. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross erikomisjoni poolt ja talle määrati viie aastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris. Pärast Eestisse tagasi naasmist pühendus Kross kirjanduslikule tööle. (http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud
Lühike elulugu Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938 1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943- 1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil. h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal. Kirjanduslik tegevus 1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks
Talle kuulub ka muldade geograafilise seaduspärasuste formuleerimise au. Kostõtðev on Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku. Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku
oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971
kindlustada laste heaolu, tervis ja nende igakülgne areng- kasvatada tublisid kommunismiehitajaid. KOHUSTUN SEDA TÕOTUST TÄITMA Eriala kujunemisloost 1. Septembril 1967 avati Tallinna Pedagoogilises Instituudis koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala, vastuvõtt toimus nii päeva kui ka kaugõppesse. Alates 1969. Aastast kuni 1973. Aastani kuulus eriala algõpetuse pedagoogika ja psühholoogia kateedri juurde. 2. 1. Septembril 1974 alustas tööd koolieelse kasvatuse kateeder kui iseseisev allüksus, selle juhatajaks sai dots Paul Kees. 3. 2002/2003 õppeaastal on aga eelkoolipedagoogika õppetool alushariduse pedagoogide koolitamisel üle läinud uuele, 3 pluss 2 õppekavale. Bakalaureuseõpingutele on lisandunud magistriõpingud ja võimalus on jätkata ka doktoriõppes. Struktuurimuutustest 1.septembril 1976 moodustati pedagoogika teaduskond. 1992
Kaks aastat peale kolimist Tartusse suri Arnold Seppo ema kopsupõletikku. 1 1950. aastal otsustas TRÜ Teaduslik Nõukogu anda Arnold Johannese poeg Seppole teaduste kandidaadi kraadi. (See võrdub praeguse magistrikraadiga.) Seppo salvid olid ja on ka tänapäevani igati tõhusad. Põletushaigused, Seppo salvi kasutades, kulgesid sageli infektsioonideta. Õige pea valiti Dr Arnold Seppo üldkirurgia kateedri juhatajaks, kui ta oli alles paar aastat üle kolmekümne, mis oli tolle aja kohta väga noor kateedrijuhatajaks saamisel. 1950. aasta detsembris valiti Seppo kohalikku võimuorganisse, Tartu täitevkomiteesse. Ainuke, mida ta sellest tegevusest mainimisväärseks pidas, oli paari õlleputka sulgemine Toomemäel. Arnold Seppole ei meeldinud tema ,,toppimine" nõukogude võimuorganitesse, see oli tema sõnul naeruväärne. Tema kuulus nende
Juhtis Eesti Heliloojate Liitu ning olnud ka Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. 1981. aastast oli ta Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastatel 1988- 1989 ka kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Nende kõrval on ta loonud aga rohkesti ka veel teisi
Jaapani perekonnas on ahridus kõrges hinnas. Jaapanis teostatud sotsiaalsed uuringud on näidanud, et: · 1. praktiliselt kõik vanemad tahavad, et lapsed saaksid vähemalt 12-aastase hariduse · 2. üle poolte soovisid, et pojad lõpetaksid ka ülikooli, 1/3 soovis, et ka tütred lõpetaksid ülikooli · 3. ülikooli haridus on soodustanud ka paremate töökohtade saamist Need kateedrid ei sõltu ülikoolist ei finantsiliselt ega kateedri-poliitiliselt. 1973 alustati Jaapanis ülikooli reformiga. Liberaalne Demokraatlik partei viis parlamendis läbi seaduse, mis rajas uut tüüpi ülikooli. Kuna esimene taoline ülikool rajati Tsukuba linnas, siis nimetatakse neid ülikoole sageli tsukuba ülikoolideks. Seal pole teaduskondi ega kateedreid, vaid on üles ehitatud uurimiskeskustele ja õppegruppidele. Esimeses tsukuba ülikoolis oli: fundamentaalteadused (humanitaar-, loodus- ja sotsiaalteadused), teadused loodusest ja
Just sel perioodil alustas ta ka põhjalikumaid uuringuid laste vanuseastmetest. Ühiskonnast sai ta tolleaegsel nõukogude liidu ajal palju kriitikat ja 1963. aastal suundus ta tagasi tartusse, kus alustas alguses tööd Tartu Muusikakeskkoolis õpetajana. Tal oli küll väga raske, aga ta suutis kõigest hoolimata jätkata ka kirjutamist. (Mälestusi, 1991, 7) Selle kõrvalt hakati talle tasahaaval tööd pakkuma ka Ülikoolis, kus ta 1996. aastal töötas juba loogika ja psühholoogia kateedri dotsendi ametikohal. Kui aga 1971. aastal ülikoolis avati eripedagoogika kateeder, sai Enn sinna dotsendi kohale ja seal töötas ta kuni enda elupäevade lõpuni. Enn koemets suri 1973. aastal 14. mai. 2.3 Eraelu 1937. a ta abiellus, õnnelikuks väljavalituks sai Aino Luiga. Nende abielust sündis ka kaks tütart, nende nimedeks said Mai- Mirjam ja Inger. Tüdrukutel oli vanusevahe neli aastat. Inger oli neist noorem ja seega ka pere pesamuna.
pääseda, tulid Ehini vanemad koju tagasi, sest õde, vend ja vanaema olid siia jäänud. Andres sündis 1940. aasta 13. märtsil Tallinnas. Kummalisel ja õnnelikul kombel jäid Andrese Ehini vanemad repressioonidest puutumata, sest ema õemees oli kommunist, endine poliitvang, rahanduse rahvakomissar ja prosaist Paul Keerdo. Eks kõige raskematel aegadel tulnud neil muidugi vaiksetel ja varjulistel kohtadel töötada, aga hiljem oli ema Pedagoogilise Instituudi võõrkeelte kateedri juhataja ja isa Kommunaalpanga asedirektor. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1964. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna soome-ugri keelte erialal. Ehin suundus pärast ülikooli lõpetamist sugurahva sölkuppide juurde ja oli õpetaja Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas. Ta õpetas saksa keelt ja kehalist kasvatust. "Seal koolis oli üks maadlusmatt ja mul mõned
Tartu Ülikooli ajaloo osakond. Põhifookus oli kogu nõukogude perioodi suunatud varasemale ajaloole. Sisemises organisatsioonis suured muutused. Kui algselt jätkasid ülikoolis varasemad õppetoolid (eestiaegse malli alusel). 1949. aastal likvideeritakse mitmed kateedrid, ka eesti ajaloo, kunsti, arheoloogia kateeder ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla. Ülikooli ajaloo-osakonna ülesanne õpetamine ja kateedri ettevalmistamine, põhiosas just ajalooõpetajate ettevalmistamine. Ajaloo Instituut (AI) ja Parteiajaloo Instituut (PAI) AI 1947-50 Richard Kleis 1950-51 Gustav Naan – jõuline sovetiseerimisprotsess, üdini stalinistlik ajalookäsitlus. Enne seda oli päevakorral eesti ajaloo õpiku koostamine jms, mitte ENSV ajalugu. Hiljem tegutseb kosmoloogiavallas,
1931.aasta viimasel päeval laulatas prof. H.B.Rahamägi neid pruudi kodus paari. Mõneaastase abielus olemise järel sündis neil 1936.aastal poeg Mart ja kaks aastat hiljem tütar Anne-Liis, praeguse nimega Sõmermaa. Ülikoolis õppis ta botaanikat, kaitses kandidaadiväitekirja ja on nüüd Eesti Põllumajanduse Akadeemias dotsendiks. Poeg Mart kaitses 1973.aastal füüsika-matemaatikadoktori kraadi, töötas Eesti TA Füüsika Intituudis, 1976-1992 oli ühtlasi TÜ tahkisefüüsika kateedri tegevjuhataja, aastast 1982 proffessor. Suri 1996.a. Elango abikaasa suri 1977.a infarkti ja on maetud Pauluse kalmistule. 10 10.Kokkuvõte A.Elangot kui literaati tuleks vaadelda õige mitmel tasandil. Kõigepealt kui aktiivset autorit, arvukate raamatute, artiklite ja publitsistlikus laadis lugude kirjapanijat. Edasi tõlkijana, mitme
annaabi.ee 
