50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taavin2ks
Õppematerjali autor
mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Lepo Sumera (08.05.1950 Tallinn - 02.06.2000 Tallinn) Üks selle põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu pikaaegne juht, olnud ka Eesti kultuuriminister. Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juures ning jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta oli professor Heino Elleri viimane õpilane. Viimase surma järel (1970) õppis Sumera edasi Heino Jürisalu juures.
tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: " Ta on Raoul Wallenbergist inspireerituna kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Lepo Sumera Lepo Sumera sündis 8.mail 1950.aastal ning suri 2.juunil 2000.aastal Tallinnas. Juhtis Eesti Heliloojate Liitu ning olnud ka Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. 1981
16 Sama allikas 14 Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Õpingud 19761980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.17 Looming Tüüri varases muusikas põimuvad eri kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljad ja dodekafoonia. Alates 2002 valminud Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega
1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid
Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul), 1983. aastast ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevaene" ja ,,Sfääride võitlus" Artur Alliksaare tekstidele ning ,,Antidolorosum. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-
...................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (1950-2000)...................................................................................................... 7 Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959).................................................................................................. 7 Aleksander Kunileid (1845-1875)............................................................................................ 7 Miina Härma (1864-1941)...........................................................................................
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvus
JEAN SIBELIUS (1865-1957) · Esimene Soome helilooja, kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele · 6-a esimesed loomingukatsetused · 15-a esimesed ülesastumised pianistina · Haridus: õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid